← Eesti

3-15-862/9

Obsah (6)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-862 Haldusasi A.K.i kaebus Eesti Tööt

§ 181

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A.K. (kaebaja) esitas 22.01.2015 Eesti Töötukassale (vastutaja) ettevõtluse alustamise toetuse avalduse (tl 28-28p). Äriplaani kohaselt plaanis kaebaja asutada ühisrahastuse veebiplatvormi ja taotles ettevõtte käivitamisega seotud kuludeks 4474 eurot. 3-15-862
  2. Vastustaja jättis 18.03.2015 otsusega nr 7-8.1/15/0345 (tl 30-30p) kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmata tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (TTTS) § 19 alusel, sest esitatud äriplaan oli suure riskiga. Põhjendused: 2.
  3. Esitatud äriplaanis puudub täpsem ülevaade veebiplatvormi toimimisega seotud tegevuste korraldusest. Põhjalikult on käsitletud ühisrahastuse platvormi funktsioone lõpptarbija seisukohast, kuid välja ei ole toodud detailsemat informatsiooni igapäevasest tegevusest ning koostööst veebiplatvormi kasutajatega. Nt ei selgu, kas äriplaanis on arvestatud klienditoega, kuidas toimub võimalike kahepoolsete vaidluste lahendamine ning kuidas toimub äriprojektide sisu ülevaatamine. Mainitud on, et tarkvara soetamise kulule lisanduvad turustamis-, programmeerimis- ja tõlkekulud summas 1000 eurot, kuid täpsemat arvestuskäiku esitatud ei ole, mistõttu ei ole võimalik hinnata rahaliste ressursside vajadust tegevuse alustamiseks. Selgitamata on ajakulu äritegevusega seotud protsessidele. Mh on informatsioon kasutatavatest maksesüsteemidest pinnapealne, sest ei selgu üheselt, milliseid süsteeme kasutatakse ja millised on nende võimalused toetuste ja loodava ettevõtte poolt saadava teenustasu käsitlemiseks (raha võetakse alles siis, kui projekt on 100% rahastatud). 2.
  4. Esitatud turuanalüüs on koostatud pealiskaudselt, sest ei anna ülevaadet turupotentsiaalist. Üldistavalt on mainitud, et aktiivseid ettevõtjaid ehk üritajaid on 20-20% Eesti inimestest, kuid täpsemat turusegmenteerimist esitatud ei ole. Selgusetuks jääb, millised ettevõtmised millistes valdkondades sobivad ühisrahastuse kasutamiseks ja kui palju projekte käivitatakse nendes valdkondades. Lisaks mainitakse, et kaudse konkurendi kaudu on aastas toetatud üle 3000 projekti, kusjuures projekti keskmise summaks on ca 2000 eurot. Äriplaanis nimetatud konkurendi veebilehelt (http://www.hooandja.ee/blog/hooandja-ratastel) selgub, et tema on viimase 2,5 aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot ehk ca 8 korda vähem kui äriplaanis toodud hinnang. Seetõttu ei saa olla kindel, et äriplaanis on turupotentsiaaliga objektiivselt arvestatud ning toetuse eest luuakse jätkusuutlik ettevõtte. 2.
  5. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud ülevaadet äriplaanis mainitud välismaiste edukate ühisrahastuse platvormi kaudu toetatud projektide kohta. Hindamata on, kuidas nendes jagunevad ettevõtluse ja loomevaldkonna projektid, millest tulenevalt ei saa olla kindel, et keskendumine ettevõtluse suunaga projektidele on konkurentsieeliseks sihtturul. 2.
  6. Äriplaanist ei selgu kindel turundusstrateegia, lisaks puudub detailne turundusmeetmete elluviimise ajakava. Välja ei ole toodud ülevaadet konkurendi turundustegevusest ja selle mahust. Lisaks ei ole võimalik hinnata nimetatud turundusmeetmete sobivust, kuna turuanalüüsi osas ei ole välja toodud täpsemat turusegmenteerimist. Taotleja ei ole hinnanud, kui suure veebiplatvormi kasutajate puhul on võimalik saada piisavalt projekte ja toetajaid, et tagada ühisrahastuse platvormi jätkusuutlik toimimine ning ei selgu selle külastajate arvu saamised kulud, sh ajakulu. 2.
  7. Äriplaanile lisatud hinnapakkumise alusel ei ole võimalik hinnata selle vastavust äriplaanis väljatoodud platvormi lahenduse kirjeldusele, millest tulenevalt ei saa olla kindel, et äriplaan on teostatav selles ettenähtud ressurssidega.
  8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-4) vastustaja 18.03.2015 otsuse nr 7-8.1/15/0345 tühistamiseks. Põhjendused: 3.
  9. Otsus on õigusvastane. Seda ei ole põhjendatud seaduses nõutud viisil ja ulatuses, see on diskretsioonivigadega, ebaproportsionaalne, kaebaja huve ja õiguspäraseid ootusi põhjendamatult ja ülemääraselt kahjustav. Lisaks on otsus tehtud valede andmete alusel. 2

(6)3-15-862 3.
  1. Arusaamatuks jääb, milles seisneb äriplaani suur risk. Kaebaja lähtus äriplaani koostamisel täpselt vastustaja ette nähtud juhendist. Kaebajale ette heidetud puuduolevaid käsitlusi ja äriplaani osasid juhise järgi esitama ei pea. Kaebajal ei olnud võimalik ette näha, et vastustaja asub tema äriplaani hindama mingite muude, salajaste kriteeriumide alusel. Äriplaan ei saa olla suure riskiga ainult selle pärast, et vastustaja mõtleb tagantjärele välja uusi põhjendusi ja kehtestab uusi reegleid, millele äriplaan peaks vastama. Tegemist on otsitud põhjendustega. 3.
  2. Väär on vastustaja väide, et kaebaja on märkinud äriplaanis konkurendi (Hooandja) kaudu aastas toetatud projektide arvuks üle
  3. Vastustaja on sellest vääralt tuletanud, et kaebaja ei ole arvestanud objektiivselt turupotentsiaaliga ja ettevõte ei ole jätkusuutlik. Vääradel faktidel põhinev otsus ja tehtud järeldused ei ole õiged. 3.
  4. Kui vastustaja leidis, et äriplaanis on enneolematu risk ja tõsised puudused, siis oleks vastustaja võinud küsida täpsustavaid küsimusi ning anda kaebajale võimaluse esitada selgitusi ja kõrvaldada puudused. Seega on vastustaja rikkunud hea halduse tava ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 40 tulenevat kaebaja õigust olla ära kuulatud. 3.
  5. Kaebaja täitis endise maksumaksjana seadusest tuleneva kohustuse ja tasus töötasu arvelt kõik maksud, kuid riik jättis omapoolse toetuskohustuse täitmata.
  6. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata (tl 56-58). Põhjendused: 4.
  7. Vastustaja veebilehel toodud äriplaan ja äriplaani koostamise abimaterjal on soovituslik ja abistav vahend. Äriplaani vorm ega struktuur ei ole kohustuslikud. Vastustaja hindas äriplaani sisuliselt. 4.
  8. Tõepoolest on kaebaja äriplaanis kaudse konkurendi (Hooandja) puhul märgitud 3000 projekti asemel 300 projekti ja otsusesse on sattunud viga. Tegemist on otsuse koostamise hetkel, mitte äriplaani hindamisel tehtud veaga. Konkurendi veebilehelt ilmneb, et konkurent on viimase 2,5 aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Kaebaja toob aga välja, et 1 aastas on vahendatud ligi (300 projekti × 2000 eurot projekti kohta) 600 000 eurot – seega on need andmed eksitavad isegi siis, kui kaebaja on ülehinnanud turusuuruse mitte 8, vaid ca 2 korda. Kaebaja hinnangud turupotentsiaalile on oletuslikud ja jätkuvalt ei saa olla kindel, et äriplaanis on turupotentsiaaliga arvestatud objektiivselt ning toetuse eest luuakse jätkusuutlik ettevõte. Äriplaani peatükis 7 „Turg ja kliendid“ puuduvad konkreetsed uuringud ja ligikaudsedki arvud, kui palju on äriplaanis kirjeldatud teenust vajavaid kliente. Nähtuvad vaid kaebaja enda subjektiivsed hinnangud. Platvormi jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et oleks samaaegselt piisav arv toetajaid ja kasutajaid, sest vastasel juhul ei leia toetajad projekte või projektide autorid toetajaid. 4.
  9. TTTS eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks peab kavandatav ettevõtlus olema jätkusuutlik, mille eelduseks lisaks kaebaja ettevõtluse alustamise pädevuse olemasolule on ka äriidee elluviimiseks kavandatud veenva ja jätkusuutliku äriplaani olemasolu. Juhul, kui esitatud äriplaanis toodud andmed on suuresti põhistamata või puudulikud, puudub vastustajal kindlus, et äriplaan on jätkusuutlik ning sellest tulenevalt loeti äriplaan ka suure riskiga olevaks, kuna ei täida TTTS-s sätestatud eesmärke. Vastustajal puudub kindlus, kas luuakse uusi töökohti. 4.
  10. Kui taotleja esitatud äriplaan on suure riskiga, toob see TTTS § 19 lg 4 p 5 kohaselt kaasa taotluse rahuldamata jätmise ning vastustajal puudub sellisel juhul kaalutlusõigus, kas toetust anda või mitte. Vastustaja on aga kaalunud ja põhjendanud, millised on äriplaani riskid ning kas need on sellised, mis mõjutavad ettevõtte jätkusuutlikkust. 3
(6)3-15-862 4.
  1. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebaja taotluses olid niivõrd ulatuslikud puudused, et nende kõrvaldamiseks tulnuks koostada ja esitada tervikuna uus äriplaan, ei olnud otstarbekas anda kaebajale eraldi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Ka kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole vastustajalt paratamatult võimalik nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, milles seisnevad äriplaani olulised puudused. Tegemist ei olnud vormi- või pisivigadega. Vastustaja hindas äriplaani tervikuna. Ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise tingisid üksnes olulised puudused äriplaanis (äriplaani teenuste osutamise protsessi kirjeldus, turuanalüüs, turundusplaan jm). Seetõttu on põhjendatud ka äriplaani suure riskiga olevaks lugemine. Kaebaja kohustuseks on esitada selline äriplaan, mis ei jätaks lahtisi otsi ega tekitaks kahetimõistmist. Äriplaani menetlemisel lähtutakse üksnes äriplaanis sätestatust ja kui äriplaanis toodud andmed on vastuolulised või puudulikud, puudub vastustajal kindlus, kas äriplaan suudab selles sätestatud eesmärke täita. 4.
  2. Seadus ei sätesta riigi poolt töötule ettevõtluse alustamise toetuse andmise kohustust imperatiivsena. Toetust antakse, kui taotleja vastab TTTS § 19 lg-s 1 toodud tingimustele ja ei esine TTTS § 19 lg-s 4 toodud toetuse andmist välistavaid asjaolusid. Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või kui otsustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ja vastustajal tuleb selline taotlust jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses viidanud konkreetsele normile, mille alusel otsustati kaebajale ettevõtluse alustamise toetust mitte määrata. Vastustaja viitas vaid TTTS §-le 19, mis reguleerib erinevaid ettevõtluse alustamise toetusega seotud küsimusi – toetuse taotlemise õigust, taotluse esitamise ja lahendamise korda, toetuse andmisest keeldumise aluseid, toetuse kasutamise reegleid ja selle kontrolli, toetuse tagasinõudmist ja toetuse suurust. Vastustaja põhjendas toetuse andmata jätmist kaebaja esitatud äriplaani suure riskiga. Viidatud põhjusel saab jätta toetuse andmata TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel. Selle sätte järgi ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Seega, kuigi vastustaja ei esitanud vaidlusaluses otsuses konkreetset sätet, mille alusel otsustati jätta kaebajale toetus andmata, oli konkreetne alus iseenesest otsuse andmise ajal olemas ja TTTS §-st 19 lihtsast leitav. Kaebajale kui õigusteadmistega isikule ei saanud õige normi leidmine raskusi tekitada.
  4. Vastustajal on õigus selles, et TTTS § 19 lg 4 p 5 ei anna talle õigust kaaluda, kas toetust maksta või jätta see maksmata. Kui haldusmenetluse käigus äriplaani hindamisel leiab tuvastamist, et äriplaan on suure riskiga, tuleb jätta toetus TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel andmata. Norm on imperatiivne.
  5. Samas tuleb vastustajal kasutada kaalumist hindamaks, kas esitatud äriplaan on suure riskiga või mitte. Seda, mis on suur risk, ei ole TTTS-s reguleeritud. Tegemist on määratletama õigusmõistega. Seega on seadusandja jätnud selle mõiste sisustamise vastustaja ülesandeks. See omakorda toob vastustajale kaasa kohustuse põhjendada haldusaktis, kuidas ta mõistet „suur risk“ sisustab ja millistel põhjustel on esitatud äriplaan suure riskiga, mis õigustab toetuse andmata jätmist. 4
(6)3-15-862 8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei saa kohus ise kaebaja äriplaani hinnata ega kaaluda, kas äriplaanis esinevad vead toovad kaasa TTTS § 19 lg 4 p-s 5 nimetatud suure riski või mitte. Kohus kontrollib vaid, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid.

  1. Tutvunud kaebaja äriplaaniga ning vastustaja etteheidetega sellele, nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et äriplaan on pealiskaudne. Kaebajal on küll olemas idee, kuid ta ei ole teinud enne äriplaani koostamist põhjalikumaid uuringuid ega ole äriplaanis kõiki selle elluviimise ja toimimise etappe ja ohte käsitlenud. Vastustaja etteheited on põhjendatud. Vastustaja väljatoodud puudused on äriplaanis tõepoolest olemas. Kaebaja ei ole püüdnud neid kaebuses ümber lükata. Tegemist on oluliste puudustega, mis näitavad, et kaebaja ei ole oma äriplaani põhjalikult läbi mõelnud. Ettevõtjal peab olema selge ja reaalne nägemus äriplaani elluviimiseks vajalikest tegevustest, aja- ja ressursikulust ning lõpptulemist. Äriplaan peab olema koostatud sellise põhjalikkusega, et ka vastustajale jääb selle läbitöötamisel veendumus, et plaan võib tõenäoliselt õnnestuda. Samasugune kohustus on ettevõtjal ka oma äriplaani nö mahamüümisel teistele investoritele. Vastustaja juhend ei saagi anda äriplaani koostamiseks väga täpseid juhiseid, sest iga ettevõtja ideed ja tegevusvaldkonnad on väga erinevad. Vastustaja on õigus nõuda, et äriplaan oleks koostatud sellise konkreetsusastmega ja selles oleks kajastatud sellised konkreetsed andmed, mis omavad äriplaani realiseerumise perspektiivi hindamisel tähendust. Vastustaja ei ole praegusel juhul esitatud asjassepuutumatud etteheiteid ega nõudnud ülemääraste andmete kajastamist äriplaanis. Kohus ei sea iseenesest kaebaja äriideed kahtluse alla, kuid seda ei saa pidada piisavalt läbimõelduks. Põhjalikult läbimõtlemata ja ette valmistamata äriplaani õnnestumise risk on madal, sest ettevõtja ei ole osanud kõikide ohtude ja kuludega arvestada.
  2. Vastustaja kohustuseks on tagada ettevõtluse alustamise toetuse sihipärane kasutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida riigipoolse toetuse jagamist nõrkadele, ebarealistlikele või läbimõtlemata äriplaanidele, mis kannavad endas suurt riski, ning selekteerida välja ettevõtjad, kes suudavad oma majandustegevusega suure tõenäosusega kehtivas turusituatsioonis toime tulla. Vastustaja on põhjendanud suurt riski äriplaani tõenäolise jätkusuutmatusega. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud ei ole kulutada avalikke ressursse äriplaani elluviimiseks, mis ei pruugi erinevatel põhjustel õnnestuda ega taga TTTS eesmärki saavutada võimalikult kõrge tööhõive (TTTS § 1 lg 1) ja töötu töölerakendumine (TTTS § 9 lg 3). Sellises olukorras toetuse väljamaksmine toob suure tõenäosusega hiljem kaasa toetuse tagasi küsimise (TTTS § 19 lg 8), mis omakorda toob kaasa täiendava halduskoormuse, aga koormab ka ettevõtjat ennast.
  3. Tallinna Ringkonnakohus on mitmes oma otsuses selgitanud, et vastustaja ei pea olukorras, kus esitatud äriplaan on sedavõrd suurte puudustega, et vajab täielikku ümbertöötamist, andma taotlejale juhiseid esitatu ümbertegemiseks ja võib jätta taotluse rahuldamata ilma eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata (vt 02.02.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-2351 (p 15), 11.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2967 (p 11) ja 18.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2005 (p 10)). Selline seisukoht on põhjendatud ka tulenevalt põhimõttest, et kui äriplaani tuleks põhjalikult muuta, siis ei oleks puuduste kõrvaldamise nõue eesmärgipärane. 5

(6)3-15-862 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul oli kaebaja äriplaan sedavõrd oluliste puudustega, et tähtaja andmine selle puuduste kõrvaldamiseks ei oleks olnud põhjendatud. Kaebajal tulnuks esitada põhjalikult ümbertöötatud või täiendatud äriplaan, mis oleks eelduslikult vajanud enam aega ja pannud kaebajale kohustuse üle hinnata oma äriplaani perspektiivikus. Samas ei olnud kaebajal keelatud pärast vastustaja otsuse saamist esitada vastustajale uus ettevõtluse alustamise toetuse avaldus koos ümbertöötatud või täiendatud äriplaaniga, milles oleks vastustaja esiletoodud puudused kõrvaldatud.
  1. Vaidlusaluses otsuses on kaks trükiviga. 12.
  2. Esiteks mainitakse, et kaebaja on äriplaanis toonud välja aktiivsete ettevõtjatena 20-20% Eesti inimestest. Tegelikult on kaebaja toonud äriplaanis välja, et aktiivseid ettevõtjaid on 20-25%. Kohtu hinnangul on tegemist ilmselge trükiveaga, mis ei saanud kuidagi mõjutada otsuse sisu. Vastustaja ei ole nimetatud näitajaga sidunud ühtki äriplaanile tehtud etteheidet. 12.
  3. Teiseks mainib vastustaja, et kaebaja on näidanud äriplaanis konkurendi turuosana 3000 projekti aastas keskmisega summaga ca 2000 eurot projekti kohta. Tegelikult tõi kaebaja äriplaanis välja, et konkurent teostas aastas üle 300 projekti keskmise summaga ca 2000 eurot projekti kohta. Kuigi tegemist oli ilmselge trükiveaga, mõjutas see mingil määral vastustaja otsust, sest vastustaja järelduse kohaselt oli kaebaja eksinud turupotentsiaali hindamisel suures suurusjärgus. Vastustaja parandas selles osas otsuse põhjendusi kohtumenetluses, tuues välja, et kuigi turupotentsiaali hindamisel ei eksitud nii suures suurusjärgus, kui otsuses ette heideti, oli eksimus siiski olemas, sest konkurendi näitajad oli äriplaanis näidatust siiski 2 korda väiksemad. Kohtul puudub antud juhul kindlus, kas vastustaja oleks jätnud kaebajale toetuse määramata ka juhul, kui ta oleks juba otsuse tegemisel saanud arvestada kaebaja eksimusega turupotentsiaali hindamisel väiksemas ulatuses. Samas ei too selline vastustaja viga antud juhul kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist, sest muud vastustaja tehtud etteheited kaebaja äriplaanile olid põhjendatud ja ainuüksi nendest piisas, et lugeda kaebaja äriplaan suure riskiga olevaks.
  4. Kohtu hinnangul on vastustaja otsus piisavalt põhjendatud, järgib kaalutlusreeglid ja on õiguspärane. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  5. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta vastustaja enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.