KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 38 lg 3, Värska Vallavolikogu 26.01.

1. a määrusega nr 1 kinnitatud Värska valla ehitusmääruse § 2 lg 1 p 2 ning Värska Vallavolikogu Arengu- ja planeeringukomisjoni 12.12.
2. a protokollis tehtud ettepanek, mitte algatada XXXXXX katastriüksuse maa-alal tunnusega XXXXXXXXXXXX detailplaneeringut omavoliliste ehitiste seadustamiseks nende asukohas. Vallavolikogu märkis, et omanik on püstitanud hooned teadvalt ehituskeeluvööndisse ja need ei ole talle eluliselt vajalikud (tegemist ei ole elumajaga) ning Värska alevikus ei ole Värska valla üldplaneeringut muudetud ühegi teise kinnistu osas ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vallavolikogu leidis, et avalik huvi ehituskeeluvööndi säilimiseks on väljendatud üldplaneeringus ning ehituskeeluvööndi regulatsiooni lähtekohaks olevas

-is. Vallavolikogu hinnangul ei ole tuvastatud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist antud detailplaneeringu taotluse menetlemisel, mistõttu ei saaks Värska Vallavalitsus peale XXXXXX detailplaneeringu vastuvõtmist esitada Keskkonnaametile motiveeritud taotlust, kuna vallavalitsus ei ole tuvastanud vajalikkust teha erandit üldisele normile, mis lubaks ehituskeeluvööndisse ehitamise.

1. Värska Vallavolikogu tagastas 21.03.
2. a otsusega nr 6 I. Laanetu vaide Värska Vallavolikogu 19.12.
3. a otsuse nr 56 peale.
4. I. Laanetu esitas 28.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 08.12.2014 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada Värska Vallavolikogu 19.12.
5. a otsus nr 56 ja teha ettekirjutus detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Kaebaja põhjendused: 1) Vastustaja on käitunud petturlikult ja pahatahtlikult. Lehtla on püstitatud

§ 38lg 4 p 11 alusel.

Vallavalitsuselt kooskõlastuse saanud aiamaja taotlus kinnitab, et XXXXXX katastriüksusel on varem väljakujunenud ehitusjoon ning vald aktsepteerib ehituskeeluvööndisse väikeehitiste rajamist. Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu algatamine, et kaebaja poolt püstitatud ehitised oleks võimalik seaduslikeks ehitisteks lugeda. Detailplaneeringu algatamise eesmärk hõlmab ka ehituskeeluvööndi vähendamise võimaluse kaalumist, seega on kaebaja ja valla eesmärkides ühisosa olemas. 2) Erahuvi on antud juhul kaalukam kui avalik huvi. Kaebaja ülekaalukas erahuvi seisneb võrdse ja mittediskrimineeriva haldusmenetluse läbiviimises, kuivõrd vald on lugenud seaduslikuks kõik teised Värska oja kaldal paiknevad väikeehitised. Vallal puudub avalik huvi keelata kaebajal lehtlat ja aiamaja oma kinnistule püstitamast, kuivõrd see ei riku

-i eesmärke ega ka valla üldplaneeringut. Vallavolikogu põhjendus, et avalik huvi domineerib üle kaebaja erahuvi, on eksitav ja vastuolus valla varasema praktikaga. 3) XXXXXX ehitised asuvad tiheasustusala varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa pool, ehitised ei ole sihtotstarbeliselt suunatud äriliseks ega ühiskondlikuks otstarbeks, vaid pere ja eraelu tarbeks. Detailplaneeringut ei ole vaja ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning veekaitse vööndit ei saa lugeda takistavaks asjaoluks pere ja eraelu tarbeks ehitiste paiknemisel.

1. Tartu Halduskohus rahuldas 30.12.
2. a otsusega I. Laanetu kaebuse ja tühistas Värska Vallavolikogu 19.12.
3. a otsuse nr 56; kohustas Värska valda (Värska Vallavolikogu) I. Laanetu taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks XXXXXX katastriüksusel tunnusega XXXXXXXXXXXX uuesti läbi vaatama mõistliku aja jooksul uue otsuse tegemiseks; mõistis välja Värska vallalt I. Laanetu kasuks tema poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) 15 eurot. Kohus märkis, et vastustaja võiks taotlejaga veelkord suhelda ning arutada detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijaga ühist detailplaneeringu koostamise eesmärki. Kohtu hinnangul on ilmne, et taotleja sooviks on seadustada olemasolevad ehitised ning seega saaks planeeringu eesmärgiks olla olemasolevate ehitiste seadustamise võimalikkuse väljaselgitamine. Kuna vaidlus puudutab ehitisi, mida soovitakse seadustada, tuleks kohtu arvates vallal pikemalt 2 põhjendada, miks vald leiab, et planeeringu koostamist ei ole otstarbekas algatada ning samuti ei ole põhjendatud valla poolt, miks vald peab erahuvi antud juhul planeeringu muutmisel vähemtähtsaks kui avalikku huvi. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on Riigikohtu praktika kohaselt lubatav ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Kohus märkis, et ei saa asuda haldusorgani kohale teatud otsustust vastu võtma, kuid kohtul on õigus kaevatav otsus tühistada ja kohustada haldusorganit asja uuesti menetlema. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4. Värska vald esitas 20.01.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.
5. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta I. Laanetu kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) I. Laanetu taotluse alusel algatatav detailplaneering oleks Värska valla üldplaneeringu põhilahendust muutvaks, mis on PlanS § 9 lg 7 kohaselt võimalik vaid erandlikel juhtumitel, sh üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-09, p 14; nr 3-3-1-47-12, p 20). Värska valla üldplaneeringu kohaselt ei ole XXXXXX katastriüksuse osas ehituskeeluvööndit vähendatud, seega on planeeringus väljendatud avalikku huvi säilitada katastriüksusel

§-st 38 tulenev ehituskeeluvöönd. Avaliku huvi sisuks on vastavalt

§-le 34 mh rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva mõju piiramine. Värska alevikus ei ole muudetud üldplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks ühegi teise kinnistu suhtes, seega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. 2) Kalda ehituskeeluvöönd on seadusest tulenev piirang, mille järgimiseks on isikud kohustatud ka omal initsiatiivil, mida rõhutab

§ 38lg 9.

Ebaseaduslikult rajatud hoonete näol on tegemist kõrvalhoonetega (paadikuur ja lehtla), mille olemasolu või puudumine ei takista isikul olulisel määral kinnistu kasutamist. Seega ei ole isiku erahuvi ehituskeeluvööndis asuvate ehitiste seadustamiseks ülekaalukas. Puudub ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi, mis õigustaks üldplaneeringu muutmist ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist, millisel juhul on planeeringu algatamisest keeldumine põhjendatud. Detailplaneeringu algatamine ja koostamine olukorras, kus on selge, et sellega ei ole võimalik saavutada taotluse esitaja eesmärke, tooks nii kaebajale kui kohalikule omavalitsusele kaasa ebaotstarbetuid kulusid ja halduskoormust. Seetõttu oleks planeeringu koostamise algatamine vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja tõhususe põhimõttega. 3) Otsuses nr 56 esitatud motivatsioon on piisavalt ulatuslik, et tagada HMS §-s 56 sätestatud nõuete eesmärke ning kaalutlused võimaldavad kaebajal tõhusalt teostada kaebeõigust ja kohtulikku kontrolli otsuse sisulise õiguspärasuse üle. Otsuse otsesed mõjud nii kinnistuomanikule kui ka kolmandatele isikutele on äärmiselt tagasihoidlikud, mistõttu ei ole väga mahukate põhjenduste esitamine otstarbekas ka haldusmenetluse üldpõhimõtetest lähtuvalt. Kohus oleks pidanud põhjendama, miks on tegemist sedavõrd olulise puudusega, et see mõjutas asja otsustamist ning otsus oli vaja tühistada. Otsusest ei nähtu, et kohus on kaalunud, kas haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti sama sisuga välja andma. Tegemist on olulise puudusega, kuna ilma põhjendusteta ei ole võimalik hinnata, kas kohus eeltoodud asjaolusid kaalus ja õigusnorme arvesse võttis. 7. I. Laanetu esitas 03.03.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Värska valla apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Apellatsioonikaebusest ei selgu, mil moel rikub detailplaneeringu algatamine üldplaneeringus väljendatud avalikku huvi. XXXXXX katastriüksus ei asu

-i mõistes hoiu- ega kaitsealal ning kinnistul on vaba juurdepääs kallasrajale ja liikumiseks avatud 10 m laiune kaldariba. Vallavalitsus kanalite kaevamisel ja ehitiste püstitamisel ehituskeeluvööndisse Värska alevikus ehituskeeluvööndi vähendamist nõudnud ei ole. 3 Samalaadset tegevust on teostatud ka teistel kinnistutel. Eeltoodu näitab Värska Vallavalitsuse erinevat suhtumist

§-i 38 ja Värska valla üldplaneeringu tõlgendamist vastustaja poolt. Vallavalitsus jätab tähelepanuta Värska valla üldplaneeringu, mille alusel ei ole detailplaneeringu kohustusega alad sihtfunktsiooniga pereelamu ja ridaelamumaa maasihtotstarbega elamumaa. Vastavalt ehitusseaduse § 15 lg 1 p-le 1, § 16 lg 1 p-le 1 ja lg-le 6 ei pea väikeehitise, kuni 20 ruutmeetrise pindalaga, püstitamisel alale, mis ei ole detailplaneeringu kohustusega ala, ehitise teatist valda esitama. Seega samastab vastustaja

§ 38lg-s 4 kasutatud mõiste – tiheasustusala – Plan

S § 3 lg 2 p-ga 1, eirates sellega PlanS-st. 2) Kaebaja ei ole teinud taotlust detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks ega taotlenud detailplaneeringut olemasolevatele ehitistele uue asukoha leidmiseks. Lehtla ja aiamaja asuvad ehituskeeluvööndis, kuid tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunal. Seda fakti on kinnitanud Värska Vallavalitsus 15.09.2010, andes loa püstitada XXXXXX katastriüksusele ehituskeeluvööndisse väikeehitise, nõudmata lehtla ega uue väikeehitise püstitamiseks detailplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks üldplaneeringu muutmisega. Haldusasja nr 3-12-1070 raames on vald korduvalt rõhutanud, et XXXXXX ehitiste seadustamiseks tuleb algatada detailplaneering, kuid samas keeldub detailplaneeringu algatamisest, milline tegevus on ebaseaduslik, kodaniku õigusi rikkuv ja haldusvõimu kuritarvitamine. 8. Värska vald esitas 19.08.2015 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et detailplaneeringu kehtestamiseks tuleb muuta üldplaneeringu kaarte nr 1 ja 2, samuti lisada vastav viide planeeringu seletuskirja ehituskeeluvööndit käsitlevasse osasse. Vastustaja leiab, et kaebaja on vääriti mõistnud ehituskeeluvööndi mõtet ning väär on järeldus, nagu tuleks ehituskeeluvööndis asuvatel aladel avalike huvide kaitseks keelata igasugune inimtegevus ning need tuleks

-i kohaselt kaitse alla võtta. Vastustaja on seisukohal, et kuna pooled ei ole apellatsiooni korras vaidlustanud, et kaebaja ehitised asuvad ehituskeeluvööndis, siis tuleb vastavad väited jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 alusel tähelepanuta. 9. I. Laanetu esitas 26.08.2015 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et Värska valla üldplaneeringu seletuskiri ega kaardid nr 1 ja 2 ei kajasta eraldi katastriüksustel seadustest tulenevaid ehituspiiranguid, vaid näitavad veekogu üldist ehituskeeluvööndit ning tiheasustusalal määrab ehitustegevuse mitte ehituskeeluvööndi laius, vaid tiheasustusala varem väljakujunenud ehitusjoon (

§ 38

lg 4 p 1¹), mistõttu puudub vastustajal vajadus muuta üldplaneeringut seoses detailplaneeringu algatamisega. Kaebaja väitel ei ole ta vastustajalt nõudnud inimtegevuse keelamist ehituskeeluvööndis ega alade kaitse alla võtmist ning

ei sätesta, et ehitamisel ehituskeeluvööndisse tiheasustusala varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa poole peab vähendama ehituskeeluvööndit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 30.12.
2. a otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta Illar Laanetu kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas Värska Vallavolikogu otsus kaebaja hoonete seadustamiseks XXXXXX kinnistu suhtes detailplaneeringu koostamise mittealgatamiseks oli kaalutlusõiguse reeglitega kooskõlas. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1 sätestas, et iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Riigikohus on leidnud, et ettepaneku esitamisega ei kaasne vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine 4 kohaliku omavalitsuse poolt. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (vt RKHK 27.01.
4. a otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13 ning 06.11.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-62-02 p 10).
6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on leidnud, et mida ulatuslikum on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon (RKHK 06.11.
7. a otsus asjas nr 3-3-1-62-02, p 11). Kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (RKHK 10.10.
8. a otsus asjas nr 3-3-1-42-02, p 11).
9. Värska Vallavolikogu põhjendas detailplaneeringu koostamise mittealgatamist sellega, et kaebajale kuuluvale kinnistule püstitatud hooned asuvad ehituskeeluvööndis, detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleks ühtlasi muuta valla üldplaneeringut, mis on lubatav vaid ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral ning eeldaks Keskkonnaameti nõusolekut, kuid antud juhul ei ole vastustaja sellist erahuvi tuvastanud. Otsuse kohaselt on ehitised püstitatud teadvalt ehituskeeluvööndisse ning need ei ole kaebajale eluks vajalikud (tegemist ei ole elumajaga) (kd I, tl 9p).
10. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalused ehitised (lehtla ja aiamaja) asuvad Pihkva järve ranna ehituskeeluvööndis, mille ulatus on 100 m (vt

§ 38

lg 1 p 2 ning valla üldplaneeringu seletuskiri lk 30, I kd tl 102), kuid ehituskeeluvööndi vähendamine on Keskkonnaameti nõusolekul kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga võimalik (vt

§ 40lg 3 ja lg 4).

Kuna Värska valla kehtiv üldplaneering lähtub

-is sätestatud ehituskeeluvööndi ulatusest (vt Värska valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 30; I kd tl 102), saab ehituskeeluvööndit vähendada vaid kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringuga (vt

§ 40lg 4 p 2 ning lg 3).

Vaidlust ei ole ka selle üle, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on lubatav vaid ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. 15. Kaebaja väitel on lehtla püstitatud

§ 38

lg 4 p 11 alusel, mistõttu ei asu lehtla ehituskeelutsoonis ning ka aiamaja püstitamiseks andis vastustaja kaebaja väitel nõusoleku just 5

§ 38

lg 4 p-le 11 tuginedes.

§ 38

lg 4 p-st 11 tuleneb, et ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. 16. Halduskohus on iseenesest õigesti leidnud, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole kaebaja kinnistule laienevast üldisest ehituskeelust looduskaitseseaduse (

) § 38 lg 4 p 11 alusel lehtlale ja aiamajale nende asukohas erandi tegemise võimalikkuse väljaselgitamine, kuna nimetatud õigusnormiga ei ole vastustaja XXXXXX suhtes detailplaneeringu koostamise mittealgatamist põhjendanud. Ringkonnakohus möönab, et viidatud õigusnorm ei kaitse kaebaja huvi detailplaneeringu algatamisest keeldumise vaidlustamisel. Nimelt langeks viidatud normi kohaldumise korral kaebaja vajadus detailplaneeringu algatamiseks hoopiski ära, kuna lehtla ja aiamaja ei asuks siis enam ehituskeeluvööndis ning

§ 38

lg 4 p 11 näol esineks täiendav alus detailplaneeringu algatamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Käesoleval juhul on kaebaja nimelt taotlenud detailplaneeringu algatamist selleks, et kohalik omavalitsus selgitaks detailplaneeringu menetluse käigus välja ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse kaebaja kinnistul ehituskeeluvööndis asuvate lehtla ning aiamaja seadustamiseks.

1. Siiski peab ringkonnakohus oluliseks märkida seda, et ringkonnakohtu 20.10.
2. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1070 leidis tuvastamist, et vaidlusalused ehitised XXXXXX asuval katastriüksusel ei jää väljakujunenud ehitusjoone sisse, vaid on sellest veekogu poole. Nimetatud haldusasjas leidis ringkonnakohus: „Kui tõmmata mõtteline joon rannale kõige lähemate ehitiste vahele, lähtudes põhimõttest, et joon peab läbima kõiki ehitisi, mis on selles punktis rannale kõige lähemal, moodustub Silla 2 katastriüksuse juures kaar, kus kõik ehitised on rohkem maismaa suunas kui vaidlusalune katastriüksus. Ringkonnakohtu hinnangul tulebki seda mõttelist joont pidada väljakujunenud ehitusjooneks

§ 38lg 4 p 11 mõttes.

Selle joone väljakujunenud ehitusjooneks lugemise kasuks räägib ringkonnakohtu arvates see, et nii on kõige paremini täidetud

§ 38

lg 3 ja lg 4 p 11 eesmärk – vältida seda, et veekogude äärde tekiks uusi ehitisi, välja arvatud juhul, kui need kerkivad juba olemasolevate ehitiste vahele, tänu millele maastikupilt tervikuna ei muutu, sest uus ehitis ei ole siis veekogule lähemal, kui tema vahetus naabruses juba olemasolevad ehitised. Sellisel juhul säilib senine selge eraldusjoon ehitistega maa-ala ja ilma ehitisteta maa-ala vahel.“ Ühtlasi asus ringkonnakohus seisukohale, et ehitusjoone kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ehitusjoone kindlaksmääramise hetkel kasutuses olevatest ehitistest, mitte kunagise hoone vundamendist. Vastupidine lähenemine läheks vastuollu

§ 38

lg 4 p 11 eesmärgiga, sest võimaldaks soodsate asjaolude kokkulangemisel ehitada ka sinna, kus käesoleval hetkel ühtegi kasutuses olevat terviklikku ehitist ei ole, kuid läheduses on säilinud mingi osa ehitisest. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei saanud lehtla püstitamisel ega vastustaja aiamaja ehitamiseks nõusoleku andmisel tugineda ehituskeeluvööndis ehitamist lubavale

§ 38lg 4 p-le 11.

1. Halduskohus tühistas Värska Vallavolikogu otsuse, kuna ei pidanud valla põhjendusi ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi puudumise kohta piisavaks (vt otsuse p 12). Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Värska Vallavolikogu otsuses toodud põhjendused on asjakohased ning ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga selles, et kaebajal puudub detailplaneeringu algatamiseks ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi.
2. Haldusasjas 3-12-1070 20.10.2015 tehtud otsuses tuvastas ringkonnakohus, et vaidlusaluse lehtla ehitamist alustas kaebaja enne 01.04.2007 ja sai selle valmis enne
3. aastat. Lehtla suuruseks on alla 20 m
4. Ühtlasi tuvastas ringkonnakohus, et lehtla asub ehituskeeluvööndis, see ei asu väljakujunenud ehitusjoone sees ja

§ 38

lg 4 p 11 alusel selle ehitamiseks erandi tegemine pole võimalik ning kaebajal ei saanud tekkida ka õiguspärast ootust, et lehtla sellisel kujul seadustatakse. Asjaolu, et lehtla väikese suuruse (ehitusaluse pindala) tõttu ei olnud 6 vajalik ehitusluba või nõusolekut taotleda, ei tähenda, et sellise ehitise püstitamine ehituskeeluvööndisse oleks olnud lubatud.

§ 38

lg 3 keelas siis ja keelab ka praegu ehituskeeluvööndisse igasuguste uute hoonete ja rajatiste rajamise. Seega on lehtla puhul tegemist omavolilise ehitisega, mille püstitamisest ei saanud kaebajal tekkida sellist olulist erahuvi detailplaneeringu algatamiseks, mis võinuks vastustaja poolt vaidlustatud otsuses märgitud kaalutlused üles kaaluda ning kaasa tuua teistsuguse otsuse vastuvõtmise.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka aiamaja puhul ei ole võimalik tuvastada kaebajal sellist õiguspärast ülekaalukat erahuvi, mis toonuks kaasa detailplaneeringu algatamise. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja alustas
2. aastal XXXXXX katastriüksusele aiamaja kui väikeehitise püstitamist (vt kaebuse lk 4, kd I tl 3p), mille kohta esitas ta Värska Vallavalitsusele ka väikeehitise püstitamise taotluse, mille vallavalitsus 15.09.2010 rahuldas (kd I, tl 120-122). Haldusasjas 3-12-1070 on leidnud tuvastamist, et seejärel andis vallavalitsus 12.12.2011 korralduse nr 384, millega otsustas mitte rahuldada kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise taotlust, luges varasema kooskõlastuse mitteantuks ja kohustas kaebajat ehitist lammutama, kui ta ei algata detailplaneeringut ehitise püstitamise võimalikkuse selgitamiseks (haldusasja 3-12-1070 tl 19-19p, kd II). Korralduses märgiti, et kui kaebaja ei algata detailplaneeringut ehitise seadustamise võimalikkuse väljaselgitamiseks, siis tuleb ehitis lammutada. Korralduse resolutsiooni p-s 3 nähti ette, et vallavalitsus loeb mitte kooskõlastanuks varem kooskõlastatud XXXXXX kinnistule kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise taotluse, mis esitati 31.08.2010 (haldusasja nr 3-12-1070 tl 19-19p, kd II). Pärast edutut vaidemenetlust selle korralduse peale esitas kaebaja 18.04.2012 uue taotluse väikeehitise püstitamiseks, olles muutnud ehitise asukohta. Selle taotluse jättis vallavalitsus 23.04.
3. a korraldusega nr 101 rahuldamata ja kohustas kaebajat 30.04.
4. a korraldusega nr 110 ehitist lammutama.
5. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et olenemata Värska Vallavalitsuse 15.09.2010 antud nõusolekust, püstitada ehitis taotluses märgitud asukohta, püstitas kaebaja aiamaja kooskõlastusel märgitud asukohaga võrreldes Pihkva järvele kümmekond meetrit lähemale (vt H. Kalbergi analüüs aiamaja asukoha kohta kd I, tl 13-20). Seega puudub kaebajal alus väita, et ta on aiamaja püstitamisel usaldanud Värska Vallavalitsuse kooskõlastust. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et vastustajal puudus alus anda aiamaja püstitamiseks

§ 38

lg 4 p-le 11 tuginedes nõusolekut, mistõttu tuleb vastavat nõusolekut õigusvastaseks pidada.

§ 38

lg 9 sätestab, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndisse ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Seega ei saanud kaebajal vastustaja poolt antud õigusvastase nõusoleku alusel ehitamisest tekkida õiguspärast ootust ehitise seadustamiseks ega eeltoodust tulenevalt ka ülekaalukat erahuvi detailplaneeringu algatamiseks.

1. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas õiguspärane ülekaalukas erahuvi, mille kaalumata jätmist saaks vastustajale ette heita. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Värska Vallavolikogu apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale 26.08.
2. a vastuväidete lisa 1 (väljavõte Värska valla üldplaneeringu seletuskirjast), kuna üldplaneeringu seletuskiri on toimikus olemas (I kd, tl 87-116) ning lisa 2 (Hirvemäe puhkekeskuse detailplaneeringu maa-ala plaan), kuna vastaval detailplaneeringul puudub seos käesoleva haldusasjaga. 7
3. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel