Obsah (9)

§ 24§ 2§ 23§ 20§ 21§ 26§ 8§ 9§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51498 Haldusasi E.P.i kaebus Saue Linnavol

§ 24

, Saue linna planeerimis-ja ehitusmääruse p 16 ning Saue Linnavalitsuse vastavasisulise ettepaneku vaidlusaluse Detailplaneeringu kehtestamiseks. 9. Ehkki vastustaja möönab, et kõnealune otsus võib selles sisalduvate põhjenduste osas olla mõnevõrra napp, ei tähenda see, et vastustaja ei oleks Detailplaneeringu kehtestamist nõuetekohaselt põhjendanud.

§ 2

lg 1 järgi koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

§ 2

lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maaala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Viidatud sätetest lähtuvalt on kohtupraktikas leidnud kinnitust seisukoht, et planeerimisasjades on motiveerimiskohustuse täitmiseks piisav põhjenduste esitamine planeeringudokumentides ning põhjenduste täiendav esitamine planeeringu kehtestamise otsuses ei ole tingimata vajalik. Seega ei pea detailplaneeringu lähtealuseks olnud põhjendused ja kaalutlused sisalduma üksnes detailplaneeringut kehtestavas otsuses, vaid need võivad olla kajastatud ka teistes planeeringudokumentides. Samuti ei saa olla mõistlikku kahtlust, et

§ 2

lg-te 1 ja 2 tähenduses ei ole planeeringu tekstiks kitsalt detailplaneeringu kehtestamise otsus, vaid planeeringudokumendid kogumis ja tervikuna. 9.1 Vaidlusalusel juhul ongi Detailplaneeringu kehtestamise põhjendused valdavalt esitatud planeeringudokumentides. Ennekõike nähtuvad Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Detailplaneeringu seletuskirjast. Otsuses on tehtud viide OÜ A3 arhitektuuribüroo tööle nr DP24411-K, mille osaks on mh Detailplaneeringu seletuskiri. Seletuskirja p 2.1 kohaselt laiendatakse 3 Detailplaneeringuga olemasolevat elupiirkonda Kadaka uusasumis ja likvideeritakse elamute vahele jääv tootmismaa selliselt, et planeeringulahenduse realiseerudes moodustub Kadakamarja elurajooni üleminek eramupiirkonnalt tootmismaastikule, mille vahele jäävad eraldajaks korterelamud, ärihoone-korterelamu ning haljasribad. Detailplaneeringu seletuskirja p-st 3 nähtuvalt on Detailplaneering kooskõlas Saue linna üldplaneeringuga, kus on väikeelamumaa ja tööstuskvartali piirile (Detailplaneeringu ala idakülg) kavandatud korterelamumaa. Detailplaneeringu lahenduse ruumilist sobivust on hinnatud ja põhjendatud seletuskirja p-s 4: Detailplaneeringuga kavandatu moodustab loogilise jätku olemasolevale hoonestusele. Elamukruntide ja tööstushoonete maa-ala kokkupuuealale on kavandatud 2 korterelamut kõrgusega 4 ja 5 korrust ning vastav ala on kõrgematele hoonetele soodne tulenevalt Saue linna üldplaneeringus sätestatud kasutussuunast (vastav maa-ala on üldplaneeringuga kavandatud korruselamumaaks) ja üldplaneeringu menetluse käigus läbiviidud keskkonnamõju strateegilisest hindamisest, mille kohaselt on kuni 5-korruseliste hoonete kavandamine piirkonda mõistlik. 9.2 Lisaks seletuskirjale nähtuvad Detailplaneeringu motiivid ka vastustaja 26.09.2013 vastuskirjast kaebaja poolt avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele. Vastustaja on oma vastuskirjas käsitlenud igakülgselt kaebaja kõiki vastuväiteid (seda pole ka kaebaja eitanud) ning esitanud oma kaalutlused, millistel ta kaebaja vastuväidete ja ettepanekutega ei nõustu. Vastuskirjas on põhjalikult selgitatud nii kõrgemate hoonete ruumilise sobivuse kaalutlusi (planeeritud korterelamud paiknevad üldplaneeringuga ette nähtud korruselamute maa-alal, kus suurim lubatud korruselisus on 5 korrust), olemasoleva ja Detailplaneeringu kohase infrastruktuuri piisavust planeeritava ehitusmahu teenindamiseks, liikluse märkimisväärset mittesuurenemist Kadakamarja tänaval, ning ka seda, et Detailplaneeringuga nähakse ette liiklusolukorda parandav Kadakamarja tänava ja kergliiklustee asfalteerimine. 9.3 Samuti on kaebaja vastuväiteid Detailplaneeringule ning sellega seonduvalt ka Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kaalutlusi arutatud 11.12.2013 Harju maavanema juures korraldatud arutelul. Ka tulenevad Detailplaneeringu põhjendused Harju maavanema 13.02.2014 Detailplaneeringu järelevalvedokumendist. Maavanem on oma järelevalve menetluses pidanud põhjendatuks ja piisavaks samu motiive, mida on vastustaja vastuskirjas kaebajale adresseerinud, ning andnud vastavalt

§ 23lg-le 6 Detailplaneeringule heakskiidu.

9.4 Kaebaja oli ainuke isik, kes Detailplaneeringu avalikustamisel vastuväiteid esitas, mistõttu on Otsuses sisalduv viide kaebaja vastuväidetele kahtlemata piisava täpsusega. Asjaolu, et vastustaja ei ole kaebaja vastuargumente ja omapoolseid vastuseid Otsuse enda motiivides selgesõnaliselt ning detailselt välja toonud, kuid on neid samas adresseerinud teistes planeeringudokumentides (Detailplaneeringu seletuskirjas, 26.09.2013 vastuskirjas ja maavanema järelevalvedokumendis), ei anna alust väitmaks, et Otsus on seetõttu põhjendamisvigadega. 9.5 Eeltoodut arvesse võttes on kaebaja etteheited Otsuse väidetava põhjendamatuse suunas ilmselgelt ainetud. Detailplaneeringu kehtestamise aluseks olnud kaalutlused ja motiivid sisalduvad Detailplaneeringu dokumentides ning on järelikult tagantjärgi identifitseeritavad. Seega on Otsus ka tagasiulatuvalt (kohtumenetluses) tõhusalt kontrollitav.

1. Asjakohatud on kaebaja poolt kaebuse p-s 2.2 esitatud väited, et vastustaja pole rakendanud otsuse vastuvõtmisel uurimisprintsiipi, sest ei ole tellinud liiklusuuringut vastava ala eksperdilt. Oma 26.09.2013 vastuskirjas on vastustaja kaebajale selgitanud, et on ebatõenäoline, et Detailplaneeringu realiseerimise tulemusena hakkavad planeeringuala uued elanikud intensiivselt kasutama just Kadakamarja tänavat. Vastustaja on märkinud, et kuna Detailplaneeringuga kavandatavad uued korterelamud on orienteeritud Tule põik ja Tule tn suunale ning pääs avaramatele tänavatele paikneb 4 korterelamute suhtes põhja-kirde suunal, puudub vajadus läbida Kadakamarja tänavat, arvestades ka, et Kadakamarja tänav on kitsas ja sellel kehtivad õueala liiklemise tingimused (st Kadakamarja tänava kasutamine oleks liiklejatele ebamugav). Vastustaja on küll nentinud, et kindlasti leidub ka tulevasi liiklejaid, kes Kadakamarja tänavat siiski kasutama hakkavad, kuid on eelnevalt käsitletu valguses nende osakaalu siiski pigem marginaalseks hinnanud. Seega on vastustaja kaebajale planeerimismenetluses (vastuskirjas) selgitanud, et kaebaja mure seoses Kadakamarja tänaval liikluskoormuse olulise suurenemisega ei ole põhjendatud. Lisaks, nagu on ka Tallinna Halduskohus 17.07.2014 kohtumääruse p-s 5 õigesti märkinud – vajaduse korral saab kohalike elanike turvalisust täiendavalt kaitsta vastavate liikluskorraldusvahenditega (piirates sõidukiirust, paigaldades kiirust piiravaid tõkiseid jms). Vastuskirja on koostanud ja sealtoodud ülalmärgitud põhjendused esitanud vastava erialase hariduse ja kogemusega Saue linnaarhitekt Urmas Elmik. Linnavalitsusel on linnaarhitekti isikus erialane pädevus ruumilise planeerimise, sh liikluskorralduse, küsimustes seisukohtade kujundamiseks. Vastustaja hinnangul ei nõua iga arendus, niisamuti ka kõnealune Detailplaneering, tingimata eraldiseisva liiklusuuringu tellimist. Ennekõike saaks täiendava uurimise mittekorraldamine olla vastustajale etteheidetav, kui tal puuduks ruumilise planeerimise pädevus ja erialateadmistega linnaarhitekt. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et kaebaja pole teinud avaliku väljapaneku käigus 17.06.2013 vastustajale esitatud vastuväidetes ka ettepanekut liiklusuuringu tellimiseks. Sellekohase väite on kaebaja esmakordselt esitanud alles kohtumenetluses. Seega ei pidanud vastustaja liiklusuuringu korraldamata jätmist Detailplaneeringut kehtestades planeerimisdiskretsiooni teostades ka põhjendama ega Otsuses ja teistes planeeringudokumentides käsitlema. Järelikult on kaebaja väited uurimisprintsiibi rakendamata jätmise kohta puutuvalt liiklusuuringu mittekorraldamisega läbivalt alusetud.
2. Kaebuse ülesehitusest ja põhjendustest lähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud Detailplaneeringu sisulist lahendust, vaid ette heitnud Otsuse puudulikku põhjendamist ja liiklusuuringu teostamata jätmise näol uurimispõhimõtte rikkumist. Kaebusest jääb ebaselgeks, millises ulatuses peab kaebaja Otsust üldse oma subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Samuti ei selgu, mis osas on Otsus kaebaja arvates sisuliselt vastuolus seadusega. Kaebaja osundatud väidetavad põhjendamisvead ning uurimispõhimõtte eiramine seonduvad haldusakti formaalse õigusvastasusega. HMS § 58 kohaselt ei saa aga haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega, isegi kui kohus peaks tuvastama ja lugema tõendatuks kaebuses käsitletud rikkumised, ei saa käesolevas menetlusdokumendis avaldatut (vastustaja on täitnud oma põhjendamiskohustuse põhjenduste ja motiivide esitamisega planeeringudokumentides ning jätnud õigustatult täiendava liiklusuuringu läbi viimata) silmas pidades olla mõistlikku kahtlust, et eitada tuleb väidetavate rikkumiste mõju Detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel. Seda, et kaebaja poolt etteheidetud rikkumised oleksid mõjutanud otsuse tegemist ning kaasa toonud õigusvastase otsuse, pole ka kaebaja kaebuses väitnud. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
3. Kolmandad isikud O.S. ja V.T. kirjalikke seisukohti kohtule ei esitanud.
4. Kolmandad isikud OÜ Saue Kodu ja OÜ AleviKinnisvara paluvad ühiselt (tl 123-124) kohtul jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebus on alusetu ja pahatahtlik. 13.1 Vastavalt kinnistu omandamise lepingule oli kaebaja juba 2006.a. teadlik, et nimetatud planeeringalale soovitakse rajada muuhulgas korruselamud. 5 13.2 Kehtestatud detailplaneering vastab Saue linnas kehtivale üldplaneeringule. Nimetatud detailplaneeringut menetleti rohkem kui kaks aastat ning esitatud vastuväited said kahe aasta jooksul korduvalt ümber lükatud ning planeeringu sobivust põhjendatud (kompromissi leidmiseks vähendati oluliselt planeeritavate korterite arvu). 13.3 Kaebaja esitatud väited tänavate ebapiisava läbilaskevõime kohta on täielikult oletuslikku laadi Puuduvad viited kehtivatele normatiividele, esitatud väidete tõendamiseks pole esitatud ühtegi erialaspetsialisti hinnangut, kaebuses kirjeldatud tänavate laiused ja läbilaskevõimed on valed. Isegi, kui kõik korrusmajade tulevased elanikud hakkaksid kasutama Kadakamarja tänavat, siis projekteeritud ja osaliselt välja ehitatud Kadakamarja tänav vastab Eesti Vabariigis kehtivatele normatiividele, et taluda kordades suuremat liikluskoormust, kui see reaalselt olema saab. Varasemalt oli Kadakamarja tänav projekteeritud 6.
5. meetri laiusena (sõidutee 4.6m ja kõnnitee 2m). Saue linn on tellinud projekti ja korraldanud hanke, mille kohaselt Kadakamarja tänav ehitatakse välja 9m laiusel (7m sõidutee ja 2m kõnnitee). Laiem tänavalõik suunab liikluse kõnealuse Detailplaneeringu alalt välja otse Tule tänavale, mis on Saue linna peatänav. Saue linn on tellinud ja korraldanud väljaehitamise Tule põik tänava osas, mis ühendab Detailplaneeringu ala Saue gümnaasiumiga. Kaebaja kinnistu ees paiknevale tänavalõigule pole Detailplaneeringuga täiendavat liikluskoormust planeeritud. 13.4 Kaebaja poolt esile toodud Kadakamarja tänav kuulub arendajatele, nimetatud tänava ehituse on finantseerinud arendajad ning kaebaja ei ole tänaseni tasunud nimetatud tänava ehitamise või kasutamise eest, seetõttu ei ole kaebajal põhjust võtta seisukohta eraomandi kasutusintensiivsuse osas. 13.5 Detailplaneeringule esitatud vastuväidete subjektiivsust näitab ka fakt, et Saue linnas elab ligikaudu 6000 elanikku, Kadakamarja piirkonnas sadu perekondi, kuid detailplaneeringule vastuväiteid esitab ainult üks inimene. Detailplaneeringu menetlus oli Harju Maavanema järelevalves, kus ei tuvastatud ühtegi rikkumist ning toodi välja, et kaebaja vastuväited planeeringu osas on subjektiivsed. 13.6 Kaebuse rahuldamisel lükkuks detailplaneeringalale ettenähtud lasteaia ja mänguväljaku rajamine teadmata tulevikku, kuid avalikult on teada, et lasteaiakohtade järele on suur vajadus tervel Eestimaal. Detailplaneeringu seiskumisega kannatavad detailplaneeringala kõrval elavad inimesed (nt Kadakamarja tn 22, Viigimarja 18, Kadakamarja 21 elavad perekonnad) oluliselt, kuna kaebuse rahuldamisel ei ole võimalik valmis ehitada planeeringalale ettenähtud asfalteeritud teid, tänavavalgustust ja muud taristut ning tegevust jätkab piirkonna elanike elu häiriv Kesa tn 20 asuv saekaater. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
7. Kaebaja leiab, et Otsuses puuduvad detailplaneeringu kehtestamise põhjendused, samuti ei ole Otsuses viidatud ühelegi dokumendile, milles võiksid Otsuse põhjendused sisalduda. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-84-08 p 16 on Riigikohus leidnud, et planeerimisseaduse (kehtis kuni 30.06.2015)
8. juulist 2009 kehtiva redaktsiooni §-st 2 tuleneb planeeringulahenduste põhistamise kohustus planeeringu tekstis.

§ 2

lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

§ 2

lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis 6 planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seega on seadusest tulenevalt vältimatu, et planeering on põhistatud dokument. Põhjendamine planeeringudokumentides võib olla piisav ega eelda põhjenduste täiendavat esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka planeering, on kooskõlas HMS § 56 lg-s 1 sätestatuga. 16. Kohus leiab, et vaidlustatud planeering on piisavalt põhjendatud. 16.1 Otsuses (tl 17) on Otsuse õigusliku alusena märgitud (kuni 30.06.2015 kehtinud)

§ 24

, mille lõige 3 sätestas, et detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu, kehtestab kohalik omavalitsus. Otsuses ja Detailplaneeringu seletuskirjas viidatud Saue Linnavolikogu 19.06.2003 määrusega nr 18 kinnitatud Saue linna planeerimis- ja ehitusmääruse p 16 sätestab nõuded detailplaneeringu kehtestamisel sh vorminõuded detailplaneeringu kehtestamise otsusele. Sätte kohaselt planeeringu vastavusel nõuetele esitab linnavalitsus ühe kuu jooksul kehtestamise otsuse eelnõu volikogule, lisades sellele detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist käsitlevad lepingud (p 16.1). Detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu oma otsusega (P 16.2). Detailplaneeringu kehtestamise otsus sisaldab endas järgmisi andmeid: detailplaneeringu pealkiri; projekteerija nimi; töö number; detailplaneeringu eesmärk; juhul, kui detailplaneeringu üks eesmärk on planeeritava ala kruntideks jaotamine, siis kruntide arv; detailplaneeringuga hõlmatava maa-ala suurus; linna kohustused seoses detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisega. Juhul kui neid kohustusi täidab kokkuleppel linna asemel teine isik, siis viide vastavale lepingule. Otsuses on märgitud, et Detailplaneering haarab Saue linna keskosa idaservas Kadakamarja tn 25 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20 kinnistuid sihtotstarbega üldkasutatav maa, elamumaa ja tootmismaa, pindalaga kokku 20 462 m

1. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada osaliselt uued kinnistud, määrata maa sihtotstarbed, ehitusõigus ja piirangud. Lahendada teed, tehnovõrgud, haljastus ja heakorrastus. Planeeritav ala piirneb lääne- ja lõunakaarest valdavalt ühepere- ja ridaelamukruntidega, ida- ja põhjakaarest äri/tootmishoonetega ja nende kruntidega. Planeeritavale alale on planeeritud lasteaed, üks kuni 5-korruseline äri/büroo/korterelamu, üks kuni 4-korruseline korterelamu, üks kuni 5-korruseline korterelamu ja 5 ühepereelamut. Detailplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused. Detailplaneering ei muuda Saue Linnavolikogu 16.12.2010 määrusega nr 18 kehtestatud Saue linna üldplaneeringut. Otsuses on märgitud, et Saue Linnavalitsuse ja omanike vahel on sõlmitud 12.06.2014 notariaalne leping, mille kohaselt omanikud on nõus detailplaneeringu kohase infrastruktuuri välja ehitama omal kulul, võõrandama detailplaneeringu kohaselt tekkiva transpordimaa tasuta linnale ning selle kohta on seatud eelmärge kinnistusraamatusse. Otsuses on ka märgitud, et Detailplaneeringu avalikustamise jooksul laekus ühe kodaniku vastuväited. Linnavalitsuse vastused kodanikku ei rahuldanud ning ta jäi oma seisukohtade juurde ka Harju Maavalitsuses toimunud ärakuulamisel. Harju maavanem andis detailplaneeringule heakskiidu 13.02.
2. Samuti on Otsuses märgitud detailplaneeringu pealkiri ning detailplaneeringu koostaja (projekteerija) (tl 52) - OÜ A3 arhitektuuribüroo ja töö number (töö nr DP-2411-K). Nimetatud töö moodustabki Detailplaneeringu, mis Saue Linnavolikogu 19.06.2014 otsusega nr 42 kehtestati. Seega vastab Otsus Saue linna planeerimis- ja ehitusmääruse punktis 16 sätestatud nõuetele. 16.2 Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis moodustavad ühtse terviku (tl 18, 5278, nähtav ka Saue linna veebilehel http://uus.saue.ee/index.php?page=243& ). Detailplaneeringu 7 seletuskirjas on 24-l leheküljel esitatud planeeringuala ruumilise arengu eesmärk, planeeringulahenduse kirjeldused ja põhjendused muu hulgas järgmiste punktidena: detailplaneeringu koostamise alus; planeeringu eesmärk; arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja dokumendid; lähteseisukohad planeeringu koostamiseks (planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed; olemasoleva olukorra analüüs); üldplaneering; planeeritava ala kasutuse idee (planeeritava ala kruntideks jaotamine; kruntide ehitusõigus; kruntide hoonestusala piiritlemine; arhitektuurinõuded ehitistele; tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted; vertikaalplaneerimine; tulekaitse, ehitistevahelised kujad; tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad; jäätmekäitluse korraldamine; keskkonnakaitse; servituutide määramise vajadus; kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; mürakaitse; radooniriski vähendavad tegurid); planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja; majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks. Lisatud on ka detailplaneeringuala illustreeriva maketi fotod (tl 78). Detailplaneeringu seletuskirja p-s 1.2 on märgitud, et detailplaneeringu eesmärk on moodustada osaliselt uued kinnistud, määrata maa sihtotstarbed, ehitusõigus ja piirangud. Anda lahendus juurdepääsuteedele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale. Samuti on märgitud, et planeeritav ala piirneb lääne- ja lõunakaarest valdavalt ühepere- ja ridaelamukruntidega, ida- ja põhjakaarest äri/tootmishoonetega ja nende kruntidega ning loodest ühiskondlike hoonete maaga (Saue Gümnaasium ja planeeritav algkoolihoone). Detailplaneeringuga laiendatakse olemasolevat elupiirkonda ning likvideeritakse elamute vahele jääv tootmismaa. Planeeringuala hõlmab Saue linna keskosas paiknevat nelja kinnistut ja maasiilu (35 m2) Tule põik 5, Kadakamarja 40 ja Tule põik 3 ristumiskohas, mis on tekkinud erinevate mõõtmistulemuste erinevuste tagajärjel. Seletuskirja p 2.1 (tl 7) on märgitud, et hoonete planeerimisel on arvestatud sobivusega ümbruskonda. Planeeringulahenduse realiseerudes moodustub Kadakamarja elurajooni üleminek eramupiirkonnalt tootmismaastikule, mille vahele jäävad eraldajaks korterelamud, ärihoone-korterelamu ning haljasribad. Detailplaneeringu seletuskirjas (p 1.2, p 3 ja p 4 – tl 52, 62-63) on märgitud, et Detailplaneering ei muuda kehtivat Saue Linnavolikogu 16.12.2010 määrusega nr 18 kehtestatud Saue linna üldplaneeringut. Planeeringuala asub Saue linnas tööstusmaastiku ja väikeelamumaa ülemineku piiril. Sellest ja Saue linna üldplaneeringust lähtuvalt on detailplaneeringu alale ala lõunaserva planeeritud üksikelamukrundid, põhjaossa üldkasutatav maa (lasteaed) ning idakülge tööstusala ülemineku piirile korterelamumaad ning äripindadega korterelamukrunt. Tule põik 5 kinnistu on vastavalt Saue linna üldplaneeringule äri- ja korruselamumaa. Detailplaneeringuga on planeeritavale alale kavandatud rajada lasteaed, üks kuni 5-korruseline äri/büroo/korterelamu, kaks kõrge soklikorrusega korterelamut (4- ja 5-korruseline) ja 5 ühepereelamut. Eeltoodust nähtuvalt vastab Detailplaneeringu seletuskiri kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 2lg 2 nõuetele.

Lisaks on planeerigu põhjendusi täiendavalt esitatud ka Otsuses. 17. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud detailplaneeringule mitmeid vastuväiteid, kuid linn on jätnud vastuväited tähelepanuta ning ei ole vastuväidete sisu ja põhjendatust Otsuses kajastanud. Kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 20

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus esitada planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

§ 20

lg 2 kohaselt teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 21

lg 4 kohaselt teeb avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel kohalik omavalitsus või maavanem planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning käesoleva 8 seaduse § 23 lõigetest 1 ja 2 tulenevatel juhtudel esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta. Kaebaja on 17.06.2013 esitanud detailplaneeringule oma vastuväited (tl 12-13). Saue Linnavalitsus on 26.09.2013 kirjaga nr 12-6.1/1740-4 (tl 42-50) kaebaja kõigile vastuväidetele vastanud ning vastusest nähtuvalt ei ole vastuväiteid peetud põhjendatuteks. Seega on vastustaja

§ 20lg 2 nõude kaebaja suhtes täitnud.

Õigusaktidest ei tulene kohustust kajastada detailplaneeringu kehtestamise otsuses detailselt detailplaneeringule esitatud vastuväiteid. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ainsana Detailplaneeringule vastuväiteid ning vaidlust ei ole ka selle üle, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus on kaebaja vastuväidetele kirjalikult vastanud. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab et üksnes Otsuses kaebaja vastuväidete põhjalikum käsitlemata jätmine ei annaks alust Otsuse tühistamiseks. Vastavalt

§ 23

lg 1 p-le 2 ja lg 3 p-le 5 on järelevalvet teostava maavanema pädevuses avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud.

§ 23

lg 6 kohaselt annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb maavanemale või kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Käesoleval juhul on haldusasja materjalidest nähtuvalt Harju maavanem teostanud Detailplaneeringu üle järelevalvet, 11.12.2013 on toimunud Harju Maavalitsuses kaebaja ja vastustaja esindaja seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine ning maavanem on andnud 13.02.2014 kirjaga nr 6-7/2014/650 vaidlusalusele detailplaneeringule heakskiidu (tl 14-16). 18. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kuni 30.06.205 kehtinud

§ 26

lg 1 võimaldas kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka n-ö avalikes huvides (nn populaarkaebus). Juhul, kui kaebus on esitatud nimetatud kahel erineval alusel, peavad need erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p-d 10 ja 11). Seega ei saa kaebaja pöörduda kohtusse kolmandate isikute, sh Kadakamarja teel liikuvate teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. 19. Kaebaja on vaidlustanud Detailplaneeringu oma subjektiivsete õiguste kaitseks (tl 100). Kaebuse kohaselt kasutab kaebaja Kadakamarja teed igapäevaselt tööle ja koju sõiduks. Kaebaja leiab, et kuna Detailplaneeringus on juurdepääs planeeringualale planeeritud Kadakamarja tänavalt, puudutab detailplaneering kaebaja õigusi ja huve. Kaebaja arvates hakkavad detailplaneeringuala korterelamute tulevased elanikud kasutama Vana-Keila maanteele pääsemiseks läbipääsuks Kadakamarja tänavat ning suurenev liikluskoormus Kadakamarja tänaval halvendab tema igapäevast liiklemisvõimalust Kadakamarja tänaval. Kaebuse kohaselt on piirangud liiklemisel ja oma kinnisasjale juurdepääsemisel seotud ka kaebaja õigusega oma omandit vabalt kasutada. 19.1 Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja Kadakamarja tn 30 kinnistu asub küll vaidlusalust Detailplaneeringu ala osaliselt läbiva Kadakamarja tänava ääres, kaebaja kinnistu ei asu aga 9 detailplaneeringu alal ega ka selle kõrval. Seda kinnitas kaebaja ka kohtuistungil (tl 177, helisalvestis kell 10:33:22), samuti nähtub see detailplaneeringu põhijooniselt (tl 18) ja ka Maa-ameti kaardiserverist. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, kuidas väidetav liikluskoormuse suurenemine Kadakamarja tänaval võiks mõjutada tema õigust oma kinnistut vabalt kasutada, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaebaja seda väidet hinnata. 19.2 Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saue linna üldplaneeringuga, mille kohaselt on Detailplaneeringu alale ette nähtud muu hulgas ka korterelamumaad ja äripindadega korterelamukrunt. Saue linna üldplaneeringu seletuskirja ( nähtav Saue linna veebilehel http://uus.saue.ee/index.php?page=242& ) p 3.2 „Elamute maa-alad“ kohaselt jääb korterelamute maa juhtotstarbeks korterelamute maa, lisaotstarvetena on lubatud äri ja teenindust ning üldkasutatavate hoonete maa. Üldplaneeringu seletuskirjast (p-d 3.2 ja 3.3) nähtuvalt on korterelamumaadel ja äri- ja büroohoonete maadel korruselisus maksimaalselt 5 korrust. Erandina on võimalikud kõrgemad hooned, millisel juhul on nõutav detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vaidlusaluse Detailplaneeringuga on planeeritavale alale kavandatud rajada lasteaed, üks kuni 5-korruseline äri/büroo/korterelamu, kaks kõrge soklikorrusega korterelamut (4- ja 5-korruseline) ja 5 ühepereelamut. Seega vastab Detailplaneeringus korterelamute ja ärihoone/korterelamu korruselisus üldplaneeringule. 19.3 Vastavalt kuni 30.06.1015 kehtinud

§ 8

lg 3 p-le 8 on üldplaneeringu üheks ülesandeks teede ja tänavate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Üldplaneeringu maakasutusplaanilt (nähtav Saue linna veebilehel http://uus.saue.ee/index.php?page=242&) nähtuvalt ei ole Kadakamarja tänav olemasolev põhitänav ega perspektiivne põhitänav ega perspektiivne muu tänav( mille maa-ala täpne asukoht täpsustub detailsema planeerimise käigus). Seega ei ole Saue linna üldplaneeringus Kadakamarja tänavat nähtud liikluskorralduslikult põhitänavana ega perspektiivse tänavana. Kuni 30.06.1015 kehtinud

§ 8

lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel aluseks detailplaneeringute koostamisele. 19.4 Vastavalt kuni 30.06.1015 kehtinud

§ 9

lg 2 p-le 4 on detailplaneeringu ülesandeks muu hulgas tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt läbib planeeringuala ida-kagusuunaline kahesuunaline Kadakamarja tänav, mis idakaares jätkub Tule põik tänavaga ning on ühtlasi juurdepääsuks planeeritavale alale (tl 61, 67-68 ). Detailplaneeringu põhijooniselt (tl 18 ja Saue linna veebileht http://uus.saue.ee/index.php?page=243& ) nähtub, et Kadakamarja tänavalt on juurdepääs sissesõiduteede ja ehitatavate tänavajuppide kaudu nii ärihoonele/korterelamule (pos 2) kui ka korterelamutele (pos 3 ja 4). Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et Kadakamarja tänavale on projekteeritud kergliiklustee ning detailplaneeringu seletuskirjast (tl 67) nähtuvalt on kavandatud Kadakamarja tänava katmine asfaltkattega eraldi sõidutee (laius 4,6 m) ja kergliiklustee osas. Detailplaneeringu seletuskirja 6.peatüki kohaselt on ehituslubade väljastamise eelduseks asjaolu, et planeeringualal oleks välja ehitatud planeeritavad tehnovõrgud ning juurdepääsuteed. Seega on planeeringus arvestatud liikluskoormuse võimaliku suurenemisega Kadakamarja tänaval ning ette nähtud meetmed sellest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väidet, et Detailplaneeringuga kavandatud meetmed ei ole Kadakamarja tänava liikluskoormuse küsimuse lahendamiseks piisavad. Kohus märgib, et liiklusintensiivsusest tingitud probleemide tekkimisel on võimalik kohalike elanike turvalisuse tagamiseks täiendavalt kasutada erinevaid liikluskoormust ja –korraldust muutvaid võimalusi (peatumise ja parkimise keelamine, sõidukiiruse piiramine jms). 19.5 Saue Linnavalitsus on Detailplaneeringu menetluses 26.09.2013 kirjaga nr 12-6.1/1740-4 (tl 42-50) vastanud kaebaja vastuväidetele ning on liikluskorralduse osas märkinud, et korterelamud on 10 orienteeritud Tule põik tänava ja Tule tänava suunale. Igahommikused sõidud lasteaed-kool-tööle ( ja õhtuti ka kaubandus) ja pääs avaramatele tänavatele paiknevad korterelamute suhtes põhja-kirde suunal ning vajaduse puudumise tõttu ei hakka korterelamute elanikud valdavalt kasutama pääsuks Vana-Keila maanteele Kadakamarja tänavat. Kadakamarja tänav on kitsas ja käänuline, lisaks veel õueala liiklemise tingimused. Sellisesse kitsasse troppi reeglina liikleja ei kipu, kui samal ajal on avarad põhiliiklemise suunad olemas. Detailplaneeringu põhijooniselt (tl 18) ja seletuskirjast (tl 61 ja 68) nähtuvalt tuleb Detailplaneeringu alalt Saue Gümnaasiumini liikumiseks liikuda Kadakamarja tänavalt Tule põik tänavale. Detailplaneeringuga kavandatava lasteaiani sõitmiseks tuleb samuti liikuda Kadakamarja tänavalt Tule põik tänavale. Seega pole kooli ja lasteaeda suunduvatel liiklejatel vajadust pöörata Kadakamarja tänava sellesse osasse, kus kaebaja kinnistu asub. Kohtuistungil antud kaebaja seletusest (helisalvestis kell 10:26:50) ja vastustaja esindaja seletusest (helisalvestis kell 11:03:24) nähtuvalt on vastustaja kavandanud Kadakamarja tänava ristmikule parempööret kellaajaliselt keelava liiklusmärgi paigaldamist, mis välistab märgil määratud kellaajal sõidukite liikumise Kadakamarja tänavale, sh kaebaja kinnistust mööduvale osale. Vastustaja esindaja seletuse kohaselt vajadusel kellaaegu muudetakse (tl 178 pöördel). 20. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kohus leiab, et arvestades Kadakamarja tänava regulatsiooni Saue linna üldplaneeringus ja vaidlustatud Detailplaneeringus ning Saue linnavalitsuse 26.09.2013 kirjas väljendatud seisukohti, ei kavandata Saue linna üldplaneeringuga ega Detailplaneeringuga kaebaja kinnistu juures Kadakamarja tänaval olulist liikluskoormuse tõusu ning ei nähtu seoses Detailplaneeringuga Kadakamarja tänava osas täiendavate liikluskoormuse uuringute läbiviimise vajadust. Seega ei saa vastustajale ette heita HMS § 3 lg 2 rikkumist. Arvestades, et kaebaja esitas täiendavate liiklusuuringute argumendi alles kohtule esitatud kaebuses, ei olnud vastustajal võimalik sellele reageerida Detailplaneeringu menetluse käigus ega seda kajastada planeeringudokumentides. 21. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et Detailplaneeringu kehtestamisega ei ole rikutud kaebuses märgitud kaebaja subjektiivseid õigusi ning Detailplaneering ja Otsus on kaevatud osas õiguspärased. Puudub alus Otsuse tühistamiseks. 22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Vastustaja on esitanud kohtule taotluse kaebajalt menetluskulude 2587,50 euro väljamõistmiseks (tl 165-166). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt. Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-26-12 p 30). Planeerimisalase tegevuse korraldamine linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses (kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 4lg 2 ).

Seega ei kuulu vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele ja kohus jätab vastustaja taotluse kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 11