Obsah (4)
§ 47§ 121§ 45§ 249KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2619 Haldusasi P.J.i kaebus Tallinna Vangla 29.09.2015 toi
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4. Kaebaja on esitanud tuvastamis- ja kohustamisnõude. Kohustamisnõude esitamiseks tuleb kinnipeetaval läbida eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 („Kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.“). Kaebaja on ise kaebuses rõhutanud, et ei pea eelnevalt viidatud alusel vangla poole pöördumist tõhusa õiguskaitse võimaluseks ning pöördub otse kohtusse. Kaebaja märgib, et tema eelnev samasisuline vaie on jäänud rahuldamata. Ka vastustaja on vastuseks 20.10.2015 kohtunõudele oma 27.10.2015 vastuses kinnitanud, et P.J. ei ole 29.09.2015 toimingu peale vaiet esitanud. Kohtule on esitatud P.J.i 30.09.2015 taotlus keemiaõpikute tagastamiseks (tl 90) ning Tallinna Vangla 19.10.2015 keelduv vastus (tl 92–93). 5.
§ 47
lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt
§ 121
lg 1 p-le 4 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole läbinud kohustamisnõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb kaebus selle nõude osas
§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.
6. Kaebaja on esitanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kohus mõistab, et kaebaja ei pea praegusel juhul silmas õigusvastasuse tuvastamist kui üht kohustamisnõudega hõlmatud nõuet, vaid esitab iseseisva tuvastamisnõude. Kaebaja on märkinud, et vastustaja väidetavalt õigusvastane tegevus põhjustab talle kahju.
§ 45
lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Samas on seadusandja piiranud kaebeõigust hüvitamisnõude eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks klausliga, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (
§ 45
lg 2 ls 3).
§ 121
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et võimalikul kahju hüvitamise nõudel ei oleks edulootust, seega puudub kaebajal ka
§ 45
lg 2 ls 3 ja
§ 121lg 2 p 1 järgi kaebeõigus selle eelduseks oleva tuvastusnõude esitamiseks. 2
(4)- Kaebaja viitab küll õigesti VSKE § 60 lg-le 1, kus sätestatakse, et isikul võib muude kartseris lubatud esemete seas olla mõistlikus koguses õppekirjandust. Kohus leiab, et kaebaja puhul ei ole tõenäoline, et õppekirjanduse mittelubamine tekitaks hüvitamisele kuuluvat kahju. Esmalt saab õppekirjanduse äravõtmine olla lühiajaline ning on piiratud kartseris viibimise ajaga. VangS § 651 lg 2 kohaselt tagastatakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad talle pärast kartserist vabastamist. Kohtul pole põhjust arvata, et vangla seda kohustust ei täidaks. Ka nähtub kaebuse tekstist, et Tallinna Vangla praktikas antakse kartserist vabanemisel äravõetud raamatud tagasi ning nii on toimitud ka kaebajaga. Kohtupraktika on õppekirjanduse kambrisse lubamist mõistnud nii, et silmas peetakse vaid koolis õppimiseks või muu õppeprogrammi läbimiseks (hariduse omandamiseks) vajalikku õppekirjandust, et isik ka kambris viibides saaks õppeprotsessi jätkata ega jääks programmist maha. Samas ei ole kohtupraktika sellise õppekirjanduse hulka arvanud muud enese harimiseks või meelelahutuseks valitud kirjandust. Vastasel korral muutuks vahetegu väga keeruliseks. Kirjanduse piiramist kartserirežiimi osana tuleb mõista kui üht karistusliku iseloomuga tahku abinõude kogumist. (vt ka Tartu Ringkonnakohtu seisukohad haldusasjas nr 3-11-1570). Tallinna Vangla on vastuseks kohtunõudele selgitanud, et P.J. vähemalt praegusel ajal ei õpi. Seega ei saa õpikute puudumine tekitada talle kahjulikke tagajärgi, nt mahajäämust õppeprotsessis ega hüvitamisele kuuluvat kahju, mille puhul võiks hüvitamisnõue kohtus perspektiivne olla.
- Kohus palus 20.10.2015 kohtunõudes Tallinna Vanglal esitada kaebaja kartserisse paigutamise aluseks oleva distsiplinaarmenetluse materjali ning teatada kartserist vabastamise aja. Tallinna Vangla on kohtule esitanud 9 erineva distsiplinaarkaristuse käskkirjad ajavahemikust 25.09.2015–21.10.2015 ning nendega seonduvad distsiplinaarmenetluse dokumendid (tl 13–89), millest nähtuvalt on kaebajat lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt karistatud ning määratud karistuseks kartserisse paigutamine. Kohtule on esitatud ka vangiregistri väljavõte (tl 94–97), millest nähtub, et kaebajal on hetkel viimane karistus täitmisel kuni 30.10.2015 ning veel ka täitmisele pööramata karistusi. Eelnevast nähtub, et kaebaja on ise oma käitumisega suuresti põhjustanud olukorra, kus talle tuleb kohaldada ka kartserikaristuse kandmisega paratamatult kaasnevaid piiranguid, sh piirata tema kasutuses olevate esemete hulka. See piirang hõlmab vastavalt VSKE § 60 lg-le 1 ja viidatud kohtupraktikale ka raamatuid, mis ei ole kartseris viibivale kinnipeetavale vajalikud aktiivses programmijärgses õppeprotsessis osalemiseks. Kohtu hinnangul ei ole tegemist piiranguga, mille kohaldamine saaks kaasa tuua hüvitamisele kuuluva kahju riigivastutuse seaduse tähenduses. Praeguse vaidluse on ajendanud kartserisse paigutamine 29.09.2015, mil Tallinna Vangla asus täitma 25.09.2015 käskkirjaga nr 5-2/1232 määratud distsiplinaarkaristust (käskkiri tl 66-67, õiend kartserisse paigutamise kohta tl 72). Käskkirjaga ei ole piiratud kartseris viibiva kinnipeetava õigust lugeda ajalehti ja ajakirju (VangS § 651 lg 4 koostoimes §-ga 30). Samuti ei nähtu vastustaja vastusele lisatud teistest käskkirjadest, et sellist piirangut oleks Tallinna Vangla kaebaja suhtes kohaldanud. Kartseris viibiv kinnipeetav saab seega oma infovajadust ja lugemishuvi rahuldada ajakirjandusväljaandeid lugedes ning tegemist ei ole ülemäära koormava piiranguga.
- Seega tuleb kaebus tuvastamisnõude osas tagastada
§ 121lg 2 p 1 alusel.
10. Kohus ei pea kaebuse asjaolusid ja esitatud seisukohti arvestades otstarbekaks kaebust nõuete täpsustamiseks ja selgitamiseks käiguta jätta. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õiguste kaitseks muid tõhusaid nõudeid ning ei esine ka muid tuvastamisnõude esitamise eesmärke, millele kaebaja tähelepanu juhtida. Kohtupraktikas tuvastamiskaebuse eeldusena tunnustatud 3
(4)preventiivset huvi ei pea kohus asjas võimalikuks, kui kehtiv õigus ja kohtupraktika näevad ette, et iga järjekordse kartserisse paigutamise korral on õigus kartseris mittelubatavad esemed hoiule võtta ja pärast karistuse ärakandmist tagastada. Kaebajal on aga tulevikus aset leidvate sarnastes olukordade tekkides võimalik esmalt esitada vanglale taotlus raamatu tagastamiseks ning keeldumise korral läbida nõuetekohane kohtueelne menetlus. 11. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, millega kaebaja palub kohustada vastustajat talle kartserikambrisse mittelubatud raamatut tagastama.
§ 249
lg-te 1 ja 2 kohaselt saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada kas igas kohtumenetluse staadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna kohus tagastab asjas esitatud kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, puudub asjas kohtumenetlus, mille raames esialgset õiguskaitset kohaldada ning kohtul puudub võimalus ka esialgse õiguskaitse taotluse osas edasisi menetlustoiminguid teha. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4
(4)