← Eesti

3-15-1023/14

Obsah (4)§ 1§ 3§ 103§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalised 3-15-1023 Ökoabimaa OÜ kae

) § 114 lg 1 punktist 1 tulenev selge volitus riikliku järelevalve teostamiseks seemnete turustamise üle Eestis. Kontrolli viis läbi ja ettekirjutuse koostas PMA Harju Keskuse peaspetsialist Ene Kesa, kellele on volitus korrakaitselise riikliku järelevalve teostamiseks ja järelevalve tulemuste põhjal ettekirjutuse tegemiseks antud PMA peadirektori 10.06.2014 käskkirjaga nr 1-2/13 ja 21.06.2013 käskkirjaga nr 7-5/

  1. PMA peadirektori 10.06.2014 käskkiri nr 1-2/13 tõendab, et PMA ametnikele, kelle ametikoha ülesannetes on ette nähtud järelevalvetoimingute (kontrollitoimingute) läbiviimine, on antud ka õigus ettekirjutuse tegemiseks oma vastutusvaldkonnas. PMA peadirektori 21.06.2013 käskkiri nr 7-5/12 ja selle lisa tõendab, et PMA Harju Keskuse peainspektori ametikoha ülesandeks on kontrollitoimingute läbiviimine seemnete valdkonnas ning sellega seotud ettekirjutuste koostamine. Põllumajandusministri 23.03.2015 käskkirja nr 49 alusel nimetati Ene Kesa senine ametinimetus „peainspektor“ ümber ametinimetuseks „peaspetsialist“. Nimetatud muudatusega ei kaasnenud ametikoha eesmärgi, põhifunktsioonide, nõutava erialase ettevalmistuse ning töötasu muutust ega teenistusülesannete mahu suurenemist ning jäi kehtima tema senine ametijuhend. Seega oli PMA Harju Keskuse peaspetsialist Ene Kesa eelnimetatud ministri ja peadirektori käskkirjadega ning kinnitatud ametijuhendiga korrektselt ja kohaselt volitatud vaidlustatud ettekirjutust korrakaitseseaduse alusel tegema. 6.
  2. Vaidlustatud ettekirjutus on faktiliselt ja õiguslikult piisava täpsusega põhjendatud ning kaebajale pandud kohustus on vastavuses tuvastatuga. Vaidlustatud ettekirjutus vastab 2

(5)3-15-1023 haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele ning on antud õiguspäraselt toimunud menetluse tulemusel. 6.
  1. Kaebaja kaupluse kontrollimisel 31.03.2015 koostatud protokolli nr HA-057-6 kohaselt tuvastas PMA kaebaja kaupluses Eesti sordilehte ja Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte mittekuuluvate paprika ja tomati sortide seemnete turustamise. Kaebaja esindaja allkirjastas sellekohase kontrolli protokolli ega esitanud kontrolli käigus tuvastatu osas mingeid vastuväiteid. Kontrollaktis on pakendite kogused tomati ja paprika sortide lõikes täpselt loetletud. 6.
  2. Avastatud rikkumise lõpetamiseks kohustas vastustaja vaidlustatud ettekirjutusega kaebajat koheselt müügilt kõrvaldama ettekirjutuses loetletud tomati ja paprika sortide turustamise nõuetele mittevastavad seemnepakendid, kuna need sordid ei kajastu ettekirjutuse tegemise päeva seisuga kummaski sordilehes ning nende seemnete turustamine Eestis ei ole seetõttu tulenevalt määruse nr 60 § 24 lg-st 1 lubatud. 6.
  3. Kaebaja ei tegele oma tarbeks aiakultuuride kasvatamisega, vaid on ennekõike tegev seemnete, sh ka köögiviljaseemnete turustajana. See asjaolu on selgelt fikseeritud ka 31.03.2015 protokollis nr HA-057-
  4. Seemneid turustava ettevõtjana peab kaebaja järgima seemnete turustamisele õigusaktidega kehtestatud nõudeid ning on üheselt selge, et Eestis turustatavad köögiviljakultuuride sordid, mille hulka kuuluvad ka tomati- ja paprika sordid peavad olema kantud Eesti või Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte (määruse nr 60 § 24 lg 1). KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Vaidlus asjas on tõusetunud PMA ettekirjutusest, millega kohustati kaebajat müügilt kõrvaldama tomati- ja paprikaseemneid. Ettekirjutus kui haldusakt on vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Asjas on tõusetunud vaidlus ettekirjutuse andmise aluseks olnud materiaalõiguse tõlgendamise pinnalt.
  6. Ettekirjutusega, mis tugineb 31.03.2015 kontrolli protokollil nr HA-057-6 (tl 4) ja selle lisal (tl 5), kohustati kaebajat müügilt kõrvaldama ettekirjutuses loetletud tomati ja paprika sortide seemnepakendid, kuna need ei vasta turustamise nõuetele. Ettekirjutuse õigusliku alusena on märgitud põllumajandusministri 05.05.2006 määrusega nr 60 kehtestanud „Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 60) § 24 lg 1 ja KorS § 28 lg
  8. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja müüs 31.03.2015 oma kaupluses (aadressil Paldiski mnt 33, Tallinn) väikepakendites tomati ja paprika seemneid vaidlustatud ettekirjutuses märgitud kogustes ja sortides ning et kaebaja tegeleb nende seemnete turustajana. Vaidlust ei ole ka selles, et ettekirjutuses märgitud tomati ja paprika sordid ei olnud ettekirjutuse tegemise päeval kantud Eesti või Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja kaupluses müügiks pakutavad väikepakenditesse pakendatud tomati ja paprika seemned peavad olema kantud Eesti või Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte või mitte. Kaebaja leiab, et väikepakenditesse pakendatud seemneid ei pea kandma sordilehte, kuna neid kasutavad oma tarbeks harrastusaednikud ning oma tarbeks aiakultuuride kasvatamisele ei ole piiranguid ja keelde seatud. Vastustaja hinnangul peavad ettekirjutuses märgitud tomati- ja paprikasordid olema kantud Eesti või Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte, kuna kaebaja tegutseb köögiviljaseemnete turustajana. 3
(5)3-15-1023 10.

§ 1

lg-st 1 nähtuvalt reguleerib see seadus muu hulgas taimesordi registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist ning seemne turustamisotstarbelist tootmist, sealhulgas pakendamist, turustamist ja Eestisse toimetamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt ei kohaldata

-i sellise seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on toodetud oma tarbeks kasutamiseks.

§ 3

lg 1 järgi on seeme selle seaduse tähenduses põllukultuuridest teravilja-, sööda-, õli-, kiukultuuri ja peedi seeme ning köögiviljakultuuri seeme, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada turustamisotstarbelise seemne või paljundusmaterjali tootmiseks või taimede kasvatamiseks.

§ 103

lg 1 kohaselt on turustamine selle seaduse tähenduses seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali müügiks pakkumine, müügi eesmärgil omamine, müümine või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine. 11. Kohus leiab, et vaidlustatud ettekirjutuses märgitud tomati ja paprika seemnete osas kohaldub

, kuna kaebaja tegeles temale kuuluvas kaupluses nende seemnete turustamisega. Vaatamata asjaolule, et tegemist on väikepakenditesse pakendatud seemnetega ning et lõpptarbija ostab need kaebaja kauplusest eelduslikult oma tarbeks kasutamiseks, ei ole praegusel juhul tegemist

§ 1lg-s 2 nimetatud olukorraga.

Selle sätte järgi ei kohaldata

-i, kui isib toodab seemneid oma tarbeks kasutamiseks. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kaebaja ei tegele seemnete tootmisega oma tarbeks, vaid turustab neid. Sellises olukorras ei oma tähendust, kui ka lõpptarbija kasutab seemneid omaks tarbeks harrastusaednikuna ega tegele põllumajandusliku tootmisega.

alusel kehtestatud määruse nr 60 § 1 lg-st 1 nähtuvalt kehtestatakse selle määrusega ka köögiviljakultuuride seemne turustamise nõuded. Määruse §-s 2 on loetletud kõik köögiviljakultuurid, mille suhtes määruses sätestatud nõuded kohalduvad ning sama paragrahvi punktide 14 ja 26 järgi kohaldatakse määruse nõudeid ka harilikule paprikale (Capsicum annuum L.) ja harilikule tomatile (Solanum lycopersicum L.). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et vaidlustatud ettekirjutuses märgitud tomati- ja paprikaseemned on määruses nr 60 märgitud hariliku paprika ja hariliku tomati seemned. 12. Määruse nr 60 § 24 lg 1 kohaselt on lubatud turustada sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet või kvaliteedinõuetele vastavat standardseemet. Seega oli kaebaja kohustatud vaidlustatud ettekirjutuses märgitud paprika ja tomati seemned enne oma kaupluses müümist registreerima Eesti või Euroopa Liidu ühtses köögiviljakultuuride sordilehes. Sordilehte registreerimise kord on sätestatud

  1. peatüki
  2. jaos.
  3. Kuna ettekirjutuses loetletud tomati ja paprika sortide turustamise nõuetele mittevastavad seemnepakendid ei kajastu ettekirjutuse tegemise päeva seisuga Eesti või Euroopa Liidu ühtses köögiviljakultuuride sordilehes, asub kohus seisukohale, et, vaidlustatud ettekirjutus, millega vastustaja kohustas kaebajat neid seemneid müügilt kõrvaldama, on kooskõlas kehtiva õigusega.
  4. Kohus leiab, et vaidlustatud ettekirjutus vastab ka muus osas HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse tingimustele. Vaidlust ei ole tõusetunud haldusakti sisust arusaamise ega vormi- või menetlusnormide järgimise üle. Põllumajandusamet on Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 3 ja § 64 lg 2 p 1 järgi valitsusasutus Maaeluministeeriumi (enne 01.09.2015 Põllumajandusministeerium) valitsemisalas. Riikliku järelevalve ja ettekirjutuse tegemise pädevus üldisemalt tulenes KorS § 6 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1.

§ 114

lg 1 punkti 1 kohaselt teostab Põllumajandusamet riiklikku ja haldusjärelevalvet

ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle 4

(5)3-15-1023 seemne ja paljundusmaterjali osas. Vastustaja on selgitanud, et ettekirjutuse teinud ametniku sisepädevus järelevalvealaseks tegevuseks ja ettekirjutuse tegemiseks tulenes PMA peadirektori 10.06.2014 käskkirjast nr 1-2/13 (tl 42) ja 21.06.2013 käskkirjast nr 7-5/12 (ametijuhendite kinnitamine, tl 43).
  1. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et PMA 14.04.2015 ettekirjutus nr HA-057-4 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta ega taotlenud nende väljamõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.