) § 48 lg-s 1 ettenähtud kontrollimenetlust ning palub tõendada pakkumuse tõsiseltvõetavust. OÜ Prügitont pakkumuses esitatud ühe tühjenduskorra hind 0,21 eurot on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes 82% madalam. Hankija palus Prügitont OÜ-l viie tööpäeva jooksul esitada selgitus ja vajaduse korral muud dokumendid, mis näitaksid, kuidas on sellise hinnaga võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Selgituse andmisel palus hankija arvestada
Prügitont OÜ vastas 18.11.2014 hankijale: „Vastuseks Teie poolt esitatud päringule saan avaldada järgmist: Palun tunnistada riigihankes 152301 Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine) Prügitont OÜ poolt tehtud pakkumus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Palun Prügitont OÜ pakkumus vastavalt Riigihangete seaduse § 48-le tagasi lükata.“ Prügitont OÜ esitas 09.12.2014 hankijale uue vastuse, milles asus seisukohale, et tema pakkumus ei olnud siiski põhjendamatult madal ning palus jätta 18.11.2014 vastus tähelepanuta. 3. Tallinna Keskkonnaamet kvalifitseeris 08.01.2015 käskkirjaga pakkujad, v.a ühispakkujad Linna Jäätmekäitlus OÜ ja Ragn-Sells AS. 4. Tallinna Keskkonnaamet palus 19.03.2015 kirjas
Prügitont OÜ pikendas 24.03.2015 kirjaga pakkumuse jõusoleku tähtaega.
osas ja 2. osas
Prügitont OÜ ei esitanud 18.11.2014 vastuses hankija 11.11.2014 päringule selgitusi, mis põhjendaksid tema pakkumuse madalat maksumust. Seega on Prügitont OÜ oma 18.11.2014 vastusega kinnitanud hankija kahtlust, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Prügitont OÜ on 09.12.2014 esitatud täiendav selgitus jääb tähelepanuta, sest see ei ole esitatud viie tööpäeva jooksul hankija nõude saamisest arvates.
lg-s 1 sätestatud selgituste esitamise 5-tööpäevase ületamise kohta ei ole kooskõlas
-ga. Viie tööpäeva nõue on kehtestatud selleks, et hankes osalevad isikud ei venitaks hankemenetlust. Kaebaja ei ole menetlust venitanud, vaid andis veast teada kohe pärast selle avastamist ning esitas sisulise vastuse. Hankija ise viivitas 6 kuud pärast parandatud vastuse saamist. Parandatud vastuse tähelepanuta jätmine on vastuolus
§-ga 48. Sisuliste selgituste ja tõendite saamisel puudus hankijal alus jätta nendega arvestamata. Hankijal oli 6 kuud aega, et veenduda parandatud seisukohtade tõelevastavuses ja vajadusel küsida täiendavaid seisukohti.
§-st 48 ei tulene keeldu parandatud vastusega arvestada. Ka VAKO otsuses viidatud ringkonnakohtu lahendist asjas nr 3-15-95 ei tulene, et hankija peab jätma parandatud vastuse tähelepanuta. Parandatud vastuse tähelepanuta jätmine on vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega (
Hankija on sisuliste põhjenduste ja analüüsita jätnud kõrvale kõige soodsama pakkumuse ning ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutanud. Hankija on kaebajat eksitanud, paludes kaebajal pakkumuse jõusolekut pikendada ja seeläbi võtta endale täiendavaid kohustusi ja teha kulutusi. Selline vastustaja tegevus on läbipaistmatu, pahatahtlik ning vastuolus hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Hankija tegevus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2 ja
-ga. Hankija peatas hankemenetluse enam kui pooleks aastaks kohtu seisukoha saamiseks teises hankeasjas, oodates kohtu kinnitust, et formalistlikel kaalutlustel pakkujate hankelt kõrvale jätmine ei ole õigusvastane. Pakkujatele on selline käitumine toonud kaasa olulisi kulutusi ja ebameeldivusi. Hankelepingu eeldatava maksumuse avaldas hankija alles pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluses. See vähendas menetluse läbipaistvust ja kontrollitavust.
lg-st 1 tulenevat kohustust tähtaegselt ei täitnud ning hankija nõutud selgitusi 5 tööpäeva jooksul ei esitanud. Sellest hoolimata on kaebaja seisukohal, et hankija pidanuks andma sisulise hinnangu 09.12.2014 selgitustele, kuna see ei venitanud hankemenetlust (hankija otsustas pakkumuse tagasi lükata alles 08.06.2015), hankija küsis vahepealsel perioodil kaebajalt pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist ning hankija käitumine on vastuolus riigihangete läbiviimise üldpõhimõtetega.
ei näe hankijale ette tähtaega pakkumuse tagasilükkamise otsuse langetamiseks. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et kui ta jätab
lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata, kuid hankija kohe pärast seda pakkumust tagasi ei lükka, siis see jääbki tagasi lükkamata. Hankemenetluste keerukuse ning aja- ja ressursimahukuse tõttu on lõppresultaadi ehk hankelepinguni jõudmise aeg sageli prognoosimatu. Hankija on esitanud mõistliku ja objektiivse selgituse, miks praegune hankemenetlus viibis – hankija soovis ära oodata ringkonnakohtu otsuse ja Riigikohtu määruse sarnases vaidluses Kesklinna veohankes (haldusasi nr 3-15-95). Praeguse vaidluse asjaolud on viidatud haldusasjas vaieldud küsimustega sarnased. Märtsis 2015, kui hankija küsis kõigilt pakkujatelt pakkumuse jõusoleku tähtaja piken3
lõikeid 1 ja 2 koosmõjus tõlgendades saab asuda seisukohale, et hankijal on kohustus kontrollida üksnes pakkuja seda selgitust, mis esitati lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ülejäänu (hiljem esitatu) võib jätta tähelepanuta. Sellist tõlgendust toetab kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus asus sarnases vaidluses (11.05.2015 otsus nr 3-15-95, p 23) järgmisele seisukohale: „Kaebaja 20.11.2014 selgituse kohta märkis hankija, et jätab selle tähelepanuta, kuna selgitust ei esitatud viie tööpäeva jooksul hankija 31.10.2014 nõude saamisest arvates. Ringkonnakohtu arvates on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et kui selgitust ei ole esitatud
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, võib hankija selle tähelepanuta jätta.“ Pole oluline, kas
lg-s 1 sätestatud tähtajast on möödunud 1 kuu või 6 kuud – kui tähtaega ei järgitud, ei pea hankija pakkuja täiendava seisukohaga arvestama. Iseenesest on õige, et ülaltoodud tõlgendus on formalistlik, kuid riigihankemenetlust iseloomustabki kõrge formaliseeritus. Nõuete ja protseduurireeglite järgimine peab tagama ausa ja efektiivse menetluse ning lõpptulemusena avalike vahendite parima ja läbipaistva kasutuse. Põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse kontekstis on ülaltoodud formalismil koht ja mõte, mis seisneb hankija ja ka teiste pakkujate jaoks kindluse loomises, et viie tööpäeva möödumisel hankija küsimuse esitamisest sulgub taas üks periood hankemenetluses, mille juurde tagasi pöörduda enam ei saa. See tähendab, et hankija peab arvestama üksnes nende selgitustega, mis on saabunud tähtaegselt.
üldises loogikas joonistub selgelt välja hankemenetluse etapilisus, mil kindlale protseduurile järgneb sama kindlalt järgnev. See tagab selgema ja läbipaistvama riigihankemenetluse ning ühtlasi vaidluste vältimise ja ühtse praktika kujundamise kaudu hangete kiirema läbiviimise. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust ka pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks nõusoleku küsimisest.
kohaselt on hankija kohustatud tegema nimetatud ettepaneku pakkujale vähemalt 10 päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. 19.03.2015 seisuga ei olnud hankemenetlus lõppenud ning kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg hakkas lõppema. Seega täitis hankija
lgst 2 tulenevat kohustust ning sellest ei saanud pakkuja teha mingeid muid järeldusi. Hankija ei ole
lõikeid 1 ja 3 järgides eiranud
üldpõhimõtteid. Riigihanke korraldamise põhimõtted ja eesmärgid (
) ei ole saavutatavad
menetlusnõudeid rikkudes. Vastupidi, just menetlusnõuetest kinnipidamine aitab tagada läbipaistva, kontrollitava, eesmärgipärase ja efektiivse hankemenetluse läbiviimise. Hankija ei ole eksitanud pakkujat ega käitunud tema suhtes pahatahtlikult. Vastupidiselt kaebaja arvamusele viivitas hankija hankega edasiminekuga just menetluse efektiivsuse ja ökonoomia huvides, et vältida korduvaid samasisulisi vaidlusi ning hoida kokku kõigi menetlusosaliste aega ja raha. Kui sellises hankes osalemine osutus kaebajale liialt koormavaks, oli tal võimalus pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest keelduda. Nii hankija kui ka pakkuja peavad olema valmis võimalikeks vaidlusteks ja kohtumenetlusteks, mille tõttu võib hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaperiood venida pikaks. Kuna HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine haldusmenetlus, jäävad HMS-ga seonduvad kaebaja väited tähelepanuta. 4
§-st 48 ja riigihangete üldpõhimõtetest lähtuvalt. Hankija otsus jätta selgitused tähelepanuta ja lükata pakkumus tagasi, on kaalutlusotsus. Diskretsiooni ei tohi hankemenetluses kasutada selleks, et piirata konkurentsi ning jätta soodsaim pakkumus hinda põhjendavaid dokumente ja seletusi analüüsimata kõrvale. Hankija on diskretsiooni teostamisel eksinud. Halduskohus ei ole kaebaja vastavaid seisukohti otsuses käsitlenud ega kontrollinud diskretsiooni teostamist kaasuse asjaolusid arvestades (hankija viivitas pool aastat hanke läbiviimisel; hankijal olid kaebaja sisulised põhjendused, kuid ta ei pidanud vajalikuks neid analüüsida; hankija jättis hanke eeldatava maksumuse fikseerimata; enamus pakkumustest olid oluliselt madalamad hankija tagantjärele määratud eeldatavast maksumusest jne). Hankija käitumise motivatsioon, mida halduskohus aktsepteeris, on põhimõtteliselt vastuolus
-ga. Hankija ei soovinudki veenduda kaebaja pakkumuse mõistlikkuses, vaid otsis õiguslikult turvalist võimalust kaebaja pakkumus tagasi lükata. Põhjendamatult madala hinna kontrollimenetluse sätet, üldpõhimõtteid ja eesmärke arvestades peab aga hankija tegevus lähtuma konkurentsi maksimaalse ärakasutamise ja soodsaima hinna saamise eesmärgist, mitte otsitud formaalsest ettekäändest. Hankija on püüdnud jätta muljet, justkui puudunuks tal muu võimalus kui jätta täiendav vastus tähelepanuta. Ometi ei tulene
-st ega ka halduskohtu otsusest, et hankija ei oleks võinud kaebaja selgitusi arvestada. Kuigi riigihankemenetlus on teatud määral formalistliku iseloomuga, ei saa selline formalism muutuda eesmärgiks omaette ja takistada riigihangete üldpõhimõtete järgimist. Õige ei ole halduskohtu väide, justkui oleks viiepäevane tähtaeg selline, mis sulgeks ühe perioodi. Nagu kohus ka ise näib möönvat, siis on hankijal siiski õigus arvestada hilisemaid selgitusi, kui ta seda soovib. Ka
Seega ei saa viiepäevase tähtaja möödumisel menetlusosalistel tekkida kindlust, et hinna kontrollimenetluses täiendavaid seisukohti ei esitata. Praeguse juhtumiga sarnane hankija käitumine ei taga hanke kiiremat läbiviimist. Hankijal oli pool aastat aega kaebaja selgitustega tutvuda, mistõttu täiendava selgituse vastuvõtmata jätmist aja kokkuhoiuga põhjendada ei saa. Hinna kontrollimenetluse mõtteks on sisuline kontroll ning täiendava informatsiooni küsimiseks ei sätesta seadus mingeid ajalisi piire. Kuigi riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus, peab hankija haldusorganina siiski ka riigihangete alases tegevuses lähtuma HMS-s toodud üldreeglitest, sh HMS § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija käitumine on olnud suunatud pakkuja(te) hankelt kõrvalejätmisele ning pakkujatele on see toonud kaasa olulisi kulutusi ja ebameeldivusi, hange on veninud poole aasta võrra ja kogu selle aja on pakkujad pidanud hoidma hanke elluviimiseks vajalikke ressursse kinni võimaliku hankevõidu tarvis. Põhjendamatult madala hinna kontrollimenetlust on hankija alustanud viiest pakkujast nelja suhtes, mis viitab hankija teadmatusele hanke esemeks oleva teenuse tegelikust turuhinnast. Taolises olukorras ei tohi hankija asuda pakkumusi formaalse5
lg 3 alusel on diskretsiooniotsus, kuid kaebaja väited vastustaja eksimise kohta diskretsiooni teostamisel on asjakohatud. Vastustaja ainuke soov on viia läbi õiguspärane menetlus, mille tulemusena saaks sõlmida jätkusuutliku hankelepingu, mida lepingupartner oleks võimeline ka täitma. Olukorras, kus vastustaja maksab Põhja-Tallinnas sama teenuse osutamise eest perioodil 01.03.2013-28.02.2017 ühe mahuti tühjendamise eest 1,39 eurot käibemaksuta, tekitab hankelepingu täitmine ühikuhinnaga 0,21 eurot ilmselgelt kahtlusi ning neid kahtlusi ei hajuta see, kui kaebaja ise selgesõnaliselt vastustaja kahtlusi kinnitab. Vastustaja ei lükanud pakkumust tagasi formaalsel põhjusel, vaid veendus 18.11.2014 vastuse alusel, et pakkumuse maksumus on ka sisuliselt põhjendamatult madal. Viide
Hankija peab pakkujaga konsulteerima üksnes siis, kui selleks esineb vajadus. Kaebaja 18.11.2014 vastust arvestades selline vajadus puudus. Kaebaja põhiargumendiks on kaebaja hilinenud vastuse ja pakkumuste tagasilükkamise otsuse vahele kuue kuu jäämine. Seda ei saa vastustajale ette heita, kuivõrd
ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab hankija otsused tegema. Kaebaja arvates ei tulene
-st ega ka halduskohtu otsusest, et hankija ei oleks võinud kaebaja selgitusi arvestada. Halduskohus on võtnud otsuses põhjendatud seisukoha, et hankijal on kohustus arvestada üksnes tähtaegselt esitatud selgitusi: „
lõikeid 1 ja 3 koosmõjus tõlgendades saab asuda seisukohale, et hankijal on kohustus kontrollida üksnes pakkuja seda selgitust, mis esitati lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ülejäänu (hiljem esitatu) võib jätta tähelepanuta.“ Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt riigihangete läbiviimist, kuna poleks selge, mida peab hankija tegema siis, kui selgitus esitatakse nt kuuendal päeval või seitsme nädala pärast. Kaebust rahuldavale lahendile hakkaksid viitama kõik pakkujad, kes ühel või teisel põhjusel tähtaegu ei järgi. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et ei ole oluline, kas
lg-s 1 sätestatud tähtajast on möödunud üks kuu või kuus kuud – kui tähtaega ei ole järgitud, ei pea hankija pakkuja täiendava seisukohaga arvestama. Kuna hankedokumendid jätavad pakkujale lepingu sõlmimisest alates vähemalt kolm kuud aega ettevalmistuste tegemiseks (veokite ostmiseks, jäätmeloa saamiseks, personali töölevõtmiseks), siis ei pea pakkuja pakkumust esitades ega selle jõusoleku tähtaega pikendades ühtegi ressurssi kinni hoidma. Vastustaja ei lükanud kaebaja pakkumust tagasi sellepärast, et viie tööpäeva jooksul ei esitatud vastustajale ühtegi selgitust. Kaebaja 18.11.2014 vastus oli sisuline vastus, mis selgitas ja tõendas asjaolu, mille selgitamist ja tõendamist oli vastustaja palunud. 6
Viidatud lahendis kajastatud ja praeguses asjas esinevad asjaolud on sarnased. Asjas nr 3-1595 puudutas vaidlus Tallinna Keskkonnaameti poolt läbiviidud riigihanget „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“, mille hanketeade avaldati riigihangete registris samuti 09.06.2014; hankija palus 31.10.2014
lg 1 alusel pakkujal esitada oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks viie tööpäeva jooksul selgitus ja vajadusel muud dokumendid; pakkuja vastas hankijale 07.11.2014, kuid andmeid ja tõendeid pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks ei esitanud; pakkuja esitas 20.11.2014 täiendavas selgituses maksumuse kulustruktuuri; hankija jättis pakkuja 20.11.2014 selgituse arvestamata, kuna seda ei esitatud tähtaegselt ning lükkas 25.11.2014 käskkirjaga pakkuja pakkumuse tagasi. Praeguses asjas palus hankija 11.11.2014 pakkujal esitada oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks viie tööpäeva jooksul selgituse ja vajadusel muud dokumendid; pakkuja vastas hankijale 18.11.2014, paludes ise tunnistada oma pakkumus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks ja lükata see
alusel tagasi; 09.12.2014 esitas pakkuja hankijale uue vastuse; hankija jättis pakkuja 09.12.2014 selgituse arvestamata, kuna seda ei esitatud tähtaegselt ning lükkas 08.06.2015 käskkirjaga pakkuja pakkumuse tagasi. Ainsaks märgatavaks erinevuseks asjaoludes on see, et kui haldusasjas nr 3-15-95 vaadeldud juhtumi puhul tegi hankija pakkumuse tagasilükkamise otsuse ca kuu möödumisel
lg 1 alusel selgituste küsimisest, siis praeguses asjas pidas vastustaja potentsiaalse vaidlustusja kohtumenetluse vältimiseks otstarbekaks oodata ära kohtuvaidluse tulemus haldusasjas nr 3-15-95 ja lükkas seejärel pakkumuse tagasi viivituseta, kuid ca kuue kuu möödumisel selgituste küsimisest. Sellise erisusele vaatamata on vaidluste aluseks olevad elulised asjaolud sedavõrd sarnased, mille puhul ringkonnakohus ei näe võimalust, et praeguse kohtuvaidluse tulemus saaks olla haldusasja nr 3-15-95 tulemusest erinev. Praeguses asjas on kaebaja põhiargumendiks väide, et kuna hankijal oli tema hilinenud täiendava selgitusega tutvumiseks piisavalt aega, pidanuks hankija täiendava selgitusega arvestama ning arvestamata jätmine on kaalutlusviga. Ringkonnakohus osutab, et samasisulise väite esitas pakkuja haldusasjas nr 315-
lg 3 sätestab: „Hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankija nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.“
lg 3 ls 2 sõnastus „/.../ võib /…/ tagasi lükata“ osutab hankija võimalusele tagasilükkamist kaaluda. Viidatud sätte puhul ei ole ringkonnakohtu arvates kaalutlusõiguse eesmärgiks pakkujale, kes temast olenevatel põhjustel tähtaegselt pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse tõendamise võimalust ei kasuta, täiendavate võimaluste loomine pakkumismenetluses jätkata. Selliste täiendavate võimaluste loomine ei kahjustaks üksnes hankija huvi hange kiiresti läbi viia, vaid ka konkureerivate pakkujate huvi, et tähtajaks selgitused esitamata jätnud pakkuja jääb edasisest menetlusest kõrvale. Kaebaja leiab, et kuna ka
lg 3 näeb ette võimaluse küsida täiendavaid selgitusi, ei saa menetlusosalistel viiepäevase tähtaja möödumisel tekkida kindlust, et täiendavaid selgitusi ei esitata. Ringkonnakohus leiab, et olukorda, kus hankija peab tähtaegselt esitatud selgitusi kontrollides ja tõendeid hinnates vajalikuks pakkujaga täiendavalt konsulteerida, tuleb eristada olukorrast, kus seisukohad ja tõendid jäetakse tähtajaks esitamata. Viimati nimetatud olukorras hiljem esitatud selgitustega arvestamine riivab konkureerivate pakkujate huve. 13. Prügitont OÜ palub vastustajalt menetluskuluna välja mõista apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu kokku 2756 eurot, sh riigilõiv 1280 eurot ja esindaja kulu 1476 eurot. Kaebaja menetluskulu on kantud, seotud praeguse haldusasjaga ja põhjendatud suuruses, kuid jääb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 vastustaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.