← Eesti

3-15-1824/33

Obsah (7)§ 212§ 278§ 213§ 223§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-18

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 278lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-15-1824 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maa-amet viis läbi lihtsustatud korras tellitava teenuse „Turvateenus“ (viitenumber 163858) hankemenetluse. Maa-ameti peadirektori 18.06.2015 käskkirjaga nr 352 kvalifitseeriti pakkujad USS Security Eesti AS ja AS G4S Eesti (p 1), tunnistati mõlema pakkuja poolt esitatud pakkumused vastavaks (p 2) ning tulenevalt pakkumuse hindamiskriteeriumist „Majanduslikult soodsaim pakkumus“, tunnistati edukaks AS G4S Eesti pakkumus maksumusega 187 459,20 eurot. USS Security Eesti AS esitas Maa-ameti 18.06.2015 käskkirja nr 352 suhtes vaidlustuse osas, millega AS G4S Eesti pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks. Hankedokumendi (HD) „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ (HD vastavustingimused) p 3 kohaselt peab hinnapakkumus sisaldama kõiki riigihanke eesmärgi saavutamiseks vajalikke kulutusi. Tingimus keelab nullhinda pakkumast. AS G4S Eesti on paanikanupu paigaldamise ja juhtimiskeskusega ühendamise ning paanikanupu 36 kuu hooldustasu maksumuseks, samuti patrullekipaaži väljasõidutasuks ja patrullekipaaži valehäire väljasõidutasuks märkinud 0 eurot. Lisaks lähtus hankija pakkumuste hindamisel hankelepingu esemega mittesoetud pakkumuste hindamise kriteeriumidest, võrreldes ja hinnates selliseid kriteeriume nagu paanikanupu paigaldamise ja hooldamise maksumus, samuti patrullekipaaži väljasõidutasu ja valehäire väljasõidutasu. Need kriteeriumid ei ole tasu maksmise aluseks ja seetõttu ei iseloomusta pakkumuse majanduslikku soodsust. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 08.07.2015 otsusega nr 144-15/163858 USS Security Eesti AS vaidlustuse rahuldamata. Pakkumuse maksumuse vormi kohaselt tuli pakkujatel näidata maksumus 8 nimetuse kohta. Puudub vaidlus, et AS G4S Eesti esitas pakkumuse maksumuse vormil teenuste nr 4-7 nimetuse osas teenuse maksumuseks 0 eurot. Kui pakkuja märgib teatud teenuse osutamise tasuks 0 eurot, siis ei nähtu sellest, et nõutavat teenust ei pakuta, vaid et selle teenuse osutamise eest ei soovi pakkuja mingil põhjusel eraldi tasu saada. HD vastavustingimuste p 3 mõttest tulenevalt saab ja tuleb käsitleda pakkumuse maksumuse vormil esitatud pakkumuse maksumust tervikuna ning sellest punktist ei saa tuletada keeldu ühegi kululiigi osas 0 hinna esitamiseks. Pakkumuse maksumuse põhjendatusega seonduvat tuleb lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul hinnata analoogia korras riigihangete seaduse (RHS) § 48 sätete alusel. Kahtlus maksumuse põhjendatuses saab tekkida üksnes pakkumuse maksumust tervikuna hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes. Hankija ei pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal vastav kahtlus puudub. Hankija esindaja kinnitas vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et hankelepingu eeldatav maksumus on ca 180 000 eurot. AS G4S Eesti pakkumus oli sellest kõrgem. Vaidlustaja seejuures ka ei väida, et AS G4S Eesti pakkumus oleks põhjendamatult madal. Pakkumuste hindamine toimus HD-s kehtestatud hindamise kriteeriumide kohaselt. 2

(7)3-15-1824
  1. USS Security Eesti AS esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Maa-ameti 18.06.2015 otsuse nr 352 p-de 2 ja 3 tühistamist AS G4S Eesti osas ning VAKO 08.07.2015 otsuse nr 144-15/163858 tühistamist. Kaebuses jäädi VAKO-le esitatud seisukohtade juurde.
  2. Maa-amet ning AS G4S Eesti palusid jätta kaebus rahuldamata.
  3. Tallinna Halduskohtu 04.09.2015 otsusega kaebus rahuldati. Halduskohus tühistas Maaameti 18.06.2015 käskkirja nr 352 p 2 osas, millega tunnistati AS G4S Eesti pakkumus vastavaks ja p 3 (AS G4S Eesti pakkumuse edukaks tunnistamine) ning VAKO 08.07.2015 otsuse nr 144-15/
  4. Samuti mõistis kohus Maa-ametilt USS Security Eesti AS kasuks välja menetluskulud 4800 eurot. HD p-de 1.3.1 ja 1.3.2 kohaselt on hanke objektiks turvateenuse osutamine alljärgnevalt: turvatöötajaga mehitatud valve ja kaitse teenuse osutamine ning paanikanupu paigaldamine ja ühendamine pakkuja juhtimiskeskusega. HD vastavustingimuste p-de 2 ja 3 järgi peab pakkumus muu hulgas vastama HD-s sisalduvatele tingimustele, mis on hankemenetluse aluseks. Pakkumus ei tohi olla mis tahes viisil eksitav. Pakkuja esitatud hinnapakkumus peab sisaldama kõiki riigihanke eesmärgi saavutamiseks vajalikke kulutusi, sh töövõtja kohustusi, ülesandeid, tegevusi ja toiminguid. HD lisa 3 pakkumuse maksumuse vormist nähtuvalt tuli esitada pakkumuse maksumus 8 erineva positsiooni osas, millest 4.-
  5. positsioon olid: paanikanupu 36 kuu hooldustasu maksumus; paanikanupu paigaldamine ja ühendamine juhtimiskeskusega; patrullekipaaži väljasõidutasu; patrullekipaaži valehäire väljasõidutasu. Hankija eesmärgiks oli saada pakkumus, kus maksumus on iga 8 positsiooni juures eraldi välja toodud. Ühe teenuse maksumuse integreerimine teise teenuse maksumusse oli keelatud. HD-st nähtuvalt ei olnud hankija eesmärgiks integreeritud pakkumust saada. Keeld teha pakkumust 0 eurot tuleneb ülalviidatud HD p-dest ja HD lisa 5 koosmõjust. Vastupidine seisukoht annaks ebaadekvaatse tulemuse, kus hankija poolt loodud hindamissüsteem muutub mõttetuks, sest võitis ca 10% kallim pakkumus. Hankija lõi hindamiskriteeriumid, mis eeldasid positiivse pakkumuse tegemist iga pakkumuse maksumuse positsiooni osas, omistades pakkumuse maksumuse vormil positsioonidele 4-7 konkreetse kaalu. Kuna kolmanda isiku pakkumus ei vastanud hanketingimustele, oleks hankija pidanud selle RHS § 47 lg 2 alusel tagasi lükkama. Asjakohatud on kaebaja väited, et hankija oleks pidanud läbi viima põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse RHS § 48 tähenduses. Kui pakkumus ei vasta HD-le, on pakkumuse tagasilükkamise aluseks RHS § 47 lg
  6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  7. AS G4S Eesti palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 04.09.2015 otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta USS Security Eesti AS kaebus rahuldamata. Kolmas isik esitas pakkumuse kooskõlas HD-ga. Hankija ei keelanud marginaalsete lisateenuste kulude integreerimist põhiteenuse maksumusse. Kohus leidis kohtuotsuses ebaõigesti, et iga vaidlusaluse lisateenusega kaasnes paratamatult kulu. Näiteks hindamiskriteeriumi p-s 7 sätestatud „patrullekipaaži valeväljakutse tasu“ saab antud hankes olla juba puhtobjektiivselt 0 eurot, kuna paanikanupu abil teeb väljakutse teenuse osutaja enda turvatöötaja. Seega on valeväljakutse tegijaks teenuse osutaja ise ning selle eest ei saa kliendilt raha võtta. Muude lisateenuste osas puudub eraldi märkimisväärne kulu ning 3
(7)3-15-1824 ettevõttesisene eraldi hinnastamise vajadus, sest tulenevalt turvaseaduse nõuetest on lisateenused niikuinii mehitatud valveteenuse osaks. Kaebaja ei ole hindamiskriteeriume vaidlustanud. Kohtuotsuses sisalduv tõlgendus tähendaks aga sisuliselt HD muutmist, sest kohtu ainuke argument oli, et vastasel juhul annaks pakkumise hindamine ebaadekvaatse tulemi. Lisaks annab kohus HD-s sätestatud kriteeriumidele selgelt sellise sisu, mille kehtestamise soovi hankija kohtumenetluses kategooriliselt eitas. Hankija on kinnitanud, et tema sooviks ei olnud piirata 0-hinnaga pakkumuste tegemist lisateenuste osas. Hankija kehtestatud hindamiskriteeriumide otstarbekuse hindamine ei ole antud juhul kohtu pädevuses. Hankes ei võrreldud omavahel pakkujate majanduslikku efektiivsust. Lisateenuste maksumuse osas hindas hankija üksnes seda, kes pakkujatest on valmis madalama hinnaga lisateenuseid osutama. Hankija sooviks oli kogumis saada teada teenuste lõppmaksumus. Kõnealuste lisateenustega seotud kulude tekkimine ei olnud valdavas osas ette teada ja/või oli juba ette välistatud. Võimalus, et paanikanupu abil tuleb teha väljakutseid, iseäranis valeväljakutseid, on tegelikkuses ülimadal. Valeväljakutsete hinnastamine ei olnud ilmselt üldse võimalik. Paanikanupu hoolduskulu sõltub peamiselt sellest, kas eraldi hooldust on üldse vaja teha, samuti hooldusintervallist. Paanikanupp on töökindel ja ei vaja eraldi regulaarset hooldamist. Paanikanupu korrasoleku kontrollimiseks piisab valveobjektil oleva turvatöötaja poolt nupu abil aeg-ajalt häire tekitamisest. Paanikanupu paigaldamine ja ühendamine on samuti võimalik teha kolmandal isikul endal, millisel juhul otsest lisakulu ei kaasne. Pakkujal oli juba seetõttu õigus mitte hinnastada marginaalse kuluga teenust. Samuti oli pakkujal õigus soovi korral ristsubsideerida lisateenuseid põhiteenuse arvelt, sest lisateenuste eeldatav kulu oli marginaalne. Ka kaebaja ise oli varasemates hangetes teinud 0hinnaga pakkumusi, mistõttu oli kolmandal isikul alust eeldada, et ta võib seda teha ka sel korral. 6. Maa-amet toetab apellatsioonkaebust. Lisaks palub vastustaja mõista kaebajalt välja halduskohtus kantud menetluskulud. Kumbki pakkuja ei ole eelnevalt vaidlustanud hanke alusdokumente, mistõttu saab vaidluse esemeks olla üksnes see, kas kolmanda isiku esitatud pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise oli õiguspärane. Maa-amet pidi vastava otsustuse tegemisel RHS § 47 lg-st 1 tulenevalt lähtuma hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustest. Kolmas isik esitas pakkumuses korduvalt kinnituse, et pakkumuse koostamisel on võetud arvesse kõik teenuse osutamiseks vajalikud tööd ning kulud, riskid, asjaolud ja tingimused, mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada. HD-st ei nähtu 0-hinnaga pakkumuse esitamise keeldu ning hankija soov polnud ka vastavat keeldu kehtestada. Ka nüüdseks juba teostatud hankes (viitenumber 126662), mille esemeks oli samale objektile turvateenuse pakkumine, polnud 0-hinda sisaldava pakkumuse esitamine keelatud ja edukaks osutus pakkumus, milles lisateenuste maksumuseks oli samuti märgitud 0 eurot. Seejuures ei tekkinud hankelepingu täitmisel vastavate teenuste osutamisel mingisuguseid probleeme ning vastustaja ei näinud põhjust, miks ei tohiks 0-hinnaga pakkumuse esitamine olla lubatav ka vaidlusaluses hankes. Maksumuse vormis ei küsinud vastustaja pakkujatelt mitte vastavate teenuste kulu, vaid soovis näha, kui palju ta vastavate teenuste osutamise eest maksma peab. 4
(7)3-15-1824 RHS § 50 lg 2 kohaselt, kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, siis hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või HD-s nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Seega, kasutades pakkumuste hindamisel majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamiskriteeriumit, ei pruugi edukaks osutuda kõige madalama hinnaga pakkumus. Edukaks tunnistamisel pidi Maa-amet lähtuma enda kehtestatud hindamiskriteeriumidest. Kui kaebaja leidis, et hindamiskriteeriumid rikuvad tema õigusi, oleks tulnud esitada sellekohane vaidlustus. Edukas pakkuja valiti majanduslikult soodsaima kriteeriumi alusel ning edukaks osutus pakkumus, mille põhiteenuse hind oli kallim kui konkurendil. Samas ei saa seetõttu väita, et edukaks tunnistatud pakkumuse lõppmaksumus on kindlasti kallim. Hankelepingu projekti kohaselt tehakse makseid vastavalt reaalselt osutatud teenuste mahule. Kolmanda isiku puhul ei lisanduks kõrvalteenuste eest mingit tasu. 7. USS Security Eesti AS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes vaidlustusmenetluses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt on kaebaja märkinud järgmist. Kolmas isik on vaidlustusmenetluses tunnistanud, et 0-hinnaga märgitud teenused on integreeritud pakkumuse maksumuses kirjeldatud mehitatud valve teenusega. Seega puudub vaidlus selle üle, et tegelikkuses ei ole vastavate teenuste hind 0 eurot, vaid hoolimata hankija nõudest nende teenuste hind eraldi pakkumuse maksumuse vormil välja tuua, on kolmas isik arvestanud vastavate teenuste kulu teiste teenuste koosseisu. Sellega on kolmas isik esitanud hankijale valeandmeid. Eeltoodu kinnitab ka seda, et väär ja eksitav on kolmanda isiku poolt apellatsioonkaebuses väidetu, et ta jättis lisateenuste kulu teadlikult enda kanda. Õige ei ole kolmanda isiku väide, et patrullekipaaži valeväljakutse hind saabki olla ainult 0, sest väljakutse teeb teenuse osutaja enda töötaja. Olenevalt olukorrast on võimalik, et valeväljakutse teeb keegi teine kui turvatöötaja. Isegi kui kolmas isik praktikas pakubki kõiki vaidlusaluseid teenuseid komplektis ühe koondhinnaga, siis käesolevas hankes nõudis hankija hinnakomponentide eraldi väljatoomist. Kaebaja ei ole soovinud HD-d vaidlustada. Kaebaja pretensioonid ei ole suunatud HD vastu, vaid on seotud sellega, et hankija on asunud iseenda tingimusi ebaõigesti kohaldama ning kolmas isik on hindamiskriteeriume ebaõigete andmete esitamisega manipuleerinud. See on kaasa toonud olukorra, kus vaid hinna alusel läbi viidud hankes on edukaks tunnistatud kallim pakkumus. Mõistlik isik pidi HD-s toodud tingimusi mõistma nii, et hinnad tuleb välja tuua kõigi osamaksumuste raames, mitte peita ühed kulud teiste sisse. Isegi kui hankija mõtles hankedokumentide koostamise ajal mõne tingimuse all muud, kui vastavasse tingimusse tegelikult kirja sai, siis ei ole kirja panemata kaalutlused hiljem asjakohased. Asjakohased ei ole kolmanda isiku viited ristsubsideerimisega seotud kohtupraktikale. Antud juhul on hankija küsinud kõigi komponentide hinda. Kolmanda isiku viited kunagistele hangetele, kus 0-hinna pakkumist aktsepteeriti, tuleb jätta tähelepanuta. Oma õigusvastast käitumist ei saa õigustada hirmuga, et ka mõni teine isik võib õigusvastaselt käituda. Kolmanda isiku poolt valeandmete esitamine oli suunatud hindamiskriteeriumidega manipuleerimisele, sest võimaldas kõige kallima pakkumisega edukaks pakkujaks osutuda. Selline tegevus on RHS kohaselt keelatud. Kolmanda isiku käitumine võimaldas tagada, et kõik teised pakkujad saavad vastavate hindamiskriteeriumide eest 0 punkti. 5
(7)3-15-1824 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Vaidluse tulemus sõltub sellest, kas HD võimaldas lisateenuste eest 0-hinda pakkuda. Kui sellist keeldu kusagilt ei nähtu, siis ei ole asjakohane kaebaja käsitlus sellest, et hindamiskriteeriumid annavad ebamõistliku tulemuse, sest nende põhjal osutus valituks kallima maksumusega pakkumus. Hindamiskriteeriumid on hankijale siduvad ning kui neid ei vaidlustata, ei saa hilisemas menetluses enam tugineda väitele, et hindamiskriteeriumid ei taganud nõuetekohast tulemust. Hankija on kohtumenetluses kinnitanud, et ei välistanud lisateenuste osas 0-hinnaga pakkumusi. Sellele vaatamata on ta lisateenustele näinud hindamiskriteeriumides ette üpris suure osakaalu (15 väärtuspunkti 100-st). Küsimust, kas selline suhe põhiteenuse hinnaga oli põhjendatud, ei saa lahendada käesolevas kohtumenetluses.
  2. HD kohaselt oli hanke objektiks turvatöötajaga mehitatud valve ja kaitse teenuse osutamine (p 1.3.1) ning paanikanupu paigaldamine ja ühendamine juhtimiskeskusega (p 1.3.2). HD vastavustingimuste p 3 järgi pidi pakkuja esitatud hinnapakkumus sisaldama kõiki riigihanke eesmärgi saavutamiseks vajalikke kulutusi, sh töövõtja kohustusi, ülesandeid, tegevusi ja toiminguid. Samuti tuli HD vastavustingimuste p 9 kohaselt pakkujal esitada kinnitus selle kohta, et pakkumuse esitamisel on igakülgselt arvesse võetud kõiki kulutusi, riske ja asjaolusid ning kõiki tingimusi, mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada. Pakkuja kinnitas HD vastavustingimuste p 11 kohaselt ka seda, et on pakkumuse koostamisel võtnud arvesse kõik vajalikud tööd jms, kaasa arvatud need, mida ei ole HD-s otseselt kirjeldatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks. Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et eeltoodust ei saa tuletada 0-hinna pakkumise keeldu. Nimetatud p-dega on hankija soovinud tagada, et tema jaoks ei ilmne hiljem mingeid täiendavaid kulusid. Hankija on teada soovinud iga teenuse täpset maksumust enda jaoks, mitte ei ole hankija muretsenud selle pärast, kas pakkuja tegutseb iga teenusegrupi osas kulupõhiselt. Hinnapoliitika on iga ettevõtte äririsk.
  3. Kaebaja on rõhutanud seda, et 0-hinna pakkumise keeld tuleneb asjaolust, et pakkumuse maksumuse vormile on kantud kaheksa erinevat teenuse liiki ning osade teenuste osas 0-hinna pakkumine moonutab riigihanke tulemust. Pakkumus on seeläbi eksitav (HD vastavustingimused p 2) ning esitatud on valeandmeid, sest teenuse maksumus ei saa tegelikult 0 eurot olla. Ringkonnakohus märgib esmalt, et valeandmetega antud juhul tegemist ei ole, sest hankija on küsinud enda jaoks teenuse maksumust, mitte ei ole nõudnud kulupõhise pakkumuse esitamist. Pakkudes 0-hinda, ei ole kolmas isik kedagi eksitanud. Puuduvad andmed, et tegelikult ta ikka soovib nende teenuste eest hankijalt täiendavat tasu küsida. Mis puudutab pakkumuste hindamisel tekkinud olukorda, kus valituks osutus pakkuja, kelle teenuse koguhind oli kõrgem, siis selle tingisid pakkumuse hindamise kriteeriumid, millega omistati mehitatud valve teenuse hinnale 85 väärtuspunkti ning lisateenustele 15 väärtuspunkti. Ringkonnakohus leiab, et 0-hinna pakkumise keeldu ei saa tuletada ainuüksi sellest, et hindamiskriteeriumide rakendamisel on võimalik eelkirjeldatud olukord. Võimalikud moonutused peab ära hoidma hankija HD väljatöötamisel. Pakkujad ise ei pea hakkama HD-d ja selle lisasid kogumis hindama ja analüüsima.
  4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus kolmanda isiku apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. 6
(7)3-15-1824 12. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda (

§ 108lg 8).

Kolmas isik taotles halduskohtus õigusabikulude hüvitamist summas 1700 eurot. Ringkonnakohtus on ta tasunud riigilõivu 1280 eurot ning õigusabikulude eest 1275 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning kulud on põhjendatud. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 4255 eurot. Kaebaja menetluskulud jäävad

§ 108

lg 1 alusel tema enda kanda.

§ 109

lg 2 alusel märgib ringkonnakohus, et kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 1295 eurot ning taotles õigusabikulude hüvitamist summas 5446,80 eurot. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja õigusabikulude hüvitamist summas 1814,40 eurot. Vastustaja taotleb halduskohtus kantud õigusabikulude summas 4069,15 eurot kaebajalt väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole antud juhul õigustatud (

§ 109lg 6).

Vastustaja on hankedokumendid ise kinnitanud ning vaidlus HD tingimuste üle ei ole nii keeruline, et nõuaks igal juhul välise õigusabi kasutamist. Antud juhul ei olnud tegemist vaidlusega õiguse kohaldamise üle, vaid pakkumuse vastavuse üle vastustaja enda poolt koostatud HD tingimustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.