← Eesti

2-15-111092/11

Obsah (11)§ 442§ 416§ 394§ 187§ 367§ 407§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2015, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-111092 Tsiviilasi TF Bank AB ha

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded TF Bank AB esitas 20.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 28.07.2015 hagi E K vastu võla nõudes. 30.07.2015 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ning 31.08.2015 kohtumäärusega andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses. 18.09.2015 esitatud täiendatud hagiavalduse kohaselt kostja, olles tutvunud väikelaenu laenutingimustega (kehtivad alates 15.04.2013), taotles hagejalt eralaenu summas 2000 eurot allkirjastades vastavasisulise 09.09.2014 väikelaenu laenulepingu. Hageja kandis laenusumma 11.09.2014 kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Eralaenu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist, hageja edastas viimase teate 10.03.2015 kogu võlgnevuse kohesest tasumisest ning peab seda lepingu ülesütlemiseks. Muid dokumente ei ole kostjale edastatud. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus katte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Hageja pöördus võla sisse nõudmiseks inkassofirma poole, mille raames samuti ei ole võlgnik oma kohustusi täitnud. Kostja on rikkunud laenulepingut sest ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisummas kokku 2 000 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 26,65% aastas, s.o 26,65%/12 - 2,22% kuus ning 2,22%/30=0,074 % päevas. Seega arvestab hageja viiviseid perioodi 11.03.2015 – 24.07.2015 eest 199,80 eurot. Samuti taotleb hageja

§ 367

alusel viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt (2000 eurot) alates 25.07.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,074 % päevas. Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2,22 % kuus (ehk 26,65% aastas) tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 264,92 eurot (perioodi eest 12.09.2014 – 10.03.2015). Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 152,07 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Seisukohale, mille kohaselt on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma

  1. juuni 2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-l-66-
  2. Hageja palub kostjalt E K’ilt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot, viivis summas 199,80 eurot, viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud alates 25.07.2015 kuni põhivõlgnevuse (2000 euro) tasumiseni 0,074% päevas, kahju summas 152,07 eurot ja intress summas 264,92 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning õigusabikulud summas 270 eurot (käibemaksuta). Menetluskuludelt palub hageja alates lahendi jõustumisest välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures menetluskulude taotluse osaliselt. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult 28.09.2015, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 12.10.2015.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas, kuivõrd sisuliselt on hageja esindaja koostanud/saatnud vaid 3,5- lehelise standardse sisuga hagi. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.