1-15-7528/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7528 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Erki-Glen Karu kaitsja Monica MeristoDmitrijev, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 09.04.2014 Helsingi Ringkonnakohtu otsusega mõisteti Erki-Glen Karule karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises seisnenud kuriteo eest. Karistusaeg algas 27.11.2012 ja lõpeb 27.05.
8. Viru Maakohtu 07.10.2015 määrusega jäeti E.-G. Karu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 E.-G. Karu on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuriteo raskus ja iseloom viitavad kinnipeetava ohtlikkusele. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. E.-G. Karu on Helsingi Ringkonnakohtu poolt süüdi tunnistatud selge ja kindla tööjaotusega grupeeringu tegevuses narkootikumide maaletoomisel ning vahendamisel ning on ilmne, et nad taotlesid oma tegevusega ja ka said majanduslikku kasu. Kohtu arvates iga grupeeringus osaleja ka madalamatel astmetel pidi asja üle hoolikalt järele mõeldes mõistma, et ta osaleb suurema organiseeritud grupeeringu tegevuses. Grupeeringu tegevus oli pikaajaline ja see jäi sisuliselt muutmatuks kuni paljastamiseni. Ringkonnakohtu samast otsusest nähtub, et E.-G. Karu tegutses laiaulatuslikuks narkokuritegude toimepanemiseks spetsiaalselt organiseeritud grupeeringu liikmena. Ringkonnaohus võttis arvesse E.-G. Karule range karistuse määramisel narkootikumide kogusest ja iseloomust tulenevat märkimisväärset kahju ja ohtlikkust ning tegevuse järjepidevust ja ettekavatsetust. Samuti arvestas ringkonnakohus asjaolu, et E.-G. Karu aitas kuritegude toimepanemisel oma venda ja ei kasutanud narkootikumide suhtes käsutusõigust. 2.2 E.-G. Karul olid enne kuriteo sooritamist ja selle ajal elukoht ning lähedaste tugi, kuid need hüved ei takistanud teda toime panemast kõrge ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegu. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude riski. Seega võib eeldada, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.-G. Karu puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust puudub kindel veendumus selles, et ta suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all ja ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks, kui karistuse kandmise lõpptähtaeg on alles 27.05.
9. 2.3 Eeltoodud asjaoludel, s.o arvestades kuriteo raskust ja iseloomu, ei ole maakohtu hinnangul E.-G. Karu ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Lisaks arvestab kohus sedagi, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.
10. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse E.-G. Karu kaitsja M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb lahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 3.1 Kohus on jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ja selle, et tegemist on esmakordse karistusega. Peale selle ei ole kohus arvestanud, et isik on süüdi mõistetud Soome Vabariigis sealsete seaduste alusel. Vastavalt Soome Kriminaalseaduse osa 2c §-le 5.2 vabastatakse isikud automaatselt poole ajaga vangistusest (Rikoslaki 2c luku, § 5.2 eriti, www.finlex.fi). Seega ei ole Viru Maakohus arvestanud Soome seadusi. Samuti on mittevabastamine tulenevalt kuriteo raskusest juba ammu vastuolus kehtiva kohtupraktikaga ja kohtute seisukohtadega, et ainuüksi toimepandud kuriteo raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Asjaolu, et vabaduses puudub E.-G. Karul momendil töökoht, ei saa samuti olla määrava tähtsusega. Kinnipeetav soovib omandada eriala ja siis asuda tööle. E.-G. Karul on ka oma elamispind, mille eest praegu tasuvad tema vanemad. Kinnipeetava poeg D. soovib asuda elama isa juurde ja jätkata õpinguid Tallinnas. 3.2 Tähelepanu väärib asjaolu, et kohus ei ole arvestanud üldlevinud seisukohtadega, mille kohaselt oleks uue kuriteo riske võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavmate vahenditega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Edaspidine vangistus ei anna ei ühiskonnale ega E.-G. Karule enam midagi, seda enam, et Soomes karistust kandes oleks ta juba mitu kuud vabaduses. Eesti kohtud ei saa kõrvale jätta Soome kohtupraktikat. 3.3 Esmakordne vangistuses viibimine on oma mõju tõestanud ja E.-G. Karu on õiged järeldused teinud. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse risk on ainult 7% ehk väga madal. Kinnipeetaval on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ja kindel elukoht. 2 3.4 Kohus ei ole arvestanud Eesti riigi poliitikat ennetähtaegselt vabastamise osas ja seda et positiivseid asjaolusid on oluliselt rohkem, mis oleks ennetähtaegse vabastamise aluseks. Üldiselt aktsepteerituna on omaks võetud arusaam, et kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet ning selle lähtealus ja nurgakivi. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis asub peamiselt teljel kodu-töösuhtlusringkond. 3.5 Lisaks kaitsja määruskaebusele on oma pöördumise ringkonnakohtule saatnud ka E.-G. Karu vanemad, kuid kuna nad pole kohtumenetluse pooled, siis ringkonnakohus seda ei käsitle. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et E.-G. Karu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks edasikaebuses toodud argumentidel puudub alus. Vaidlustatud lahendis toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka.
12. Määruskaebuse ühe keskse märke kohaselt ei ole Viru Maakohus otsustuse tegemisel arvestanud asjaolu, et E.-G. Karu on süüdi mõistetud Soome Vabariigis, kus kinnipeetavad vabastatakse pärast poole neile mõistetud vangistusaja ärakandmist automaatselt. Ehk siis selle väitega taotleb kaitsja sisuliselt Soomes kohaldatavate ennetähtaegselt vangistusest vabastamise reeglite järgimist Eestis. Ringkonnakohus kaitsja taolise seisukohaga ei nõustu ja peab sellega seoses vajalikuks selgitada alljärgmist. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-6-12 (p-d 11.1 ja 11.2) märkinud, et karistuse täideviimist reguleerib kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 9 lg 3, mille kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu sellekohaseid otsuseid. Kooskõlas Konventsiooniga sätestab ka KrMS § 486 lg 1, et karistus täidetakse Eesti seadustes sätestatud korras. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tuleb karistuse täideviimise mõistet tõlgendada laiendavalt ning see hõlmab ka karistusest ennetähtaegset vabastamist (seletuskirja p 47). Seega karistuse täitmise ülevõtmisel järgitakse süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel Eesti õigusaktides ettenähtud reegleid, eelkõige KarS § 76 ja vangistusseaduse asjakohaseid sätteid. 5.2 Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et E.-G. Karule Soome Vabariigis mõistetud, kuid Eestis täideviidava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sealhulgas tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, tuleb juhinduda Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt KarS §-st 76). Eesti seadused ennetähtaegset vabanemist kinnipeetavale aga ei garanteeri, mistõttu ei saa see olla isiku õigustatud ootuseks. Kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi vastupidine seisukoht on seega põhjendamatu ning tuleb sellisena ka tähelepanuta jätta.
13. Edasiselt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada sedagi, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa tugineda üksnes teda heast küljest iseloomustavale teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg-s 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg-s 3) loetelus toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb aga silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdase vabastamisest ka vaid kuriteo raskuse, isiku süü suuruse ja/või tema varasema karistatuse motiivil. Käesoleval juhul ongi maakohus pidanud vajalikuks jätta E.-G. Karu edasi karistust kandma ajendatuna kinnipeetava kuriteo raskusest ja tema süü suurusest. Kriminaalkolleegium peab esimese 3 kohtuastme sellist otsustust ka täielikult veatuks ning kaitsja väited kohut vastupidisele seisukohale ei veena. 6.1 Ringkonnakohus leiab seega, et esimene kohtuaste on õigustatult omistanud suurt tähtsust E.-G. Karu kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tema süü suurusele, mille valguses ei ole põhjendatud süüdimõistetut vangistusest vabastada seaduses ette nähtud esimesel võimalusel. Nimelt kannab kinnipeetav karistust väga suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, sealhulgas salakaubaveo eest. Harju Maakohtu 26.04.2013 loovutamismäärusest nähtuvalt tõi E.-G. Karu korduvalt lausa erakordsetes kogustes Eesti Vabariigist Soome nii hašišit, amfetamiini kui ecstasyt. Seega pani ta toime raske rahvatervisevastase kuriteo, millel oli rahvusvaheline mõõde. E.-G. Karu tegevus oli pikaajaline ning seejuures oli ta osaks kindla tööjaotusega organiseeritud grupeeringu tegevusest. 6.2 Eeltoodut silmas pidades ei saa kriminaalkolleegium kuidagi nõustuda määruskaebuse seisukohaga, mille kohaselt esineb käesolevalt piisavalt positiivseid asjaolusid, mis põhjendavad E.-G. Karu tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastamist. Samuti ei saa õigustatuks pidada etteheidet, nagu ei oleks maakohus piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetut ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi heas valguses näitavat andmestikku. Kriminaalkolleegium leiab vastupidiselt kaitsjale, et esimene kohtuaste on määruses käsitlenud ja arvestanud nii süüdimõistetu vangistusaegset käitumist, elutingimusi vabaduses kui asjaolu, et tegemist on isiku esmase kuriteoga. E.-G. Karu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise tõigi kaasa kohtu seisukoht, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustav info ja talle vabaduses osakssaavad hüved ei kaalu praegusel ajal üles kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu süü suurust. Sellise lähenemisega tuleb täielikult ka nõustuda, kuivõrd E.-G. Karu tänaseks päevaks ära kantud karistus on tema teo asjaolusid ja süü suurust arvestades ebaproportsionaalselt lühike võrreldes temale mõistetud karistusajaga. Lisaks on maakohtu otsustus põhjendatult kantud ka vajadusest tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu, ehk siis kuriteo toimepanemisele peab järgnema sellele vastav karistus, mis viiakse ka täide.
14. Eespool märgitut kogumis arvesse võttes ei veena apellatsioonikohut E.-G. Karu vabastamisele ka määruskaebuse väited, mille kohaselt on kinnipeetavast lähtuv risk vanglas läbiviidud riskihindamise andmetel madal ning seda vähendab veelgi kriminaalhoolduse teostamise ja elektroonilisele valvele allutamise võimalus. E.-G. Karul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistusasutuses. Oma jätkuva positiivsuse ja seaduskuulekusega saab ta näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning ta tõepoolest kahetseb toimepandud kuritegu. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb alles 27.05.2018, on tema vabastamise küsimust kohtul võimalik arutada ka edaspidi.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4