1 Kriminaalasi nr 1-14-5012 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5012 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 751

lg 3 p 2 määrata Anton Bojarintsevi elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Anton Bojarintsevile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuus) kuud. Kohustada Anton Bojarintsevi katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Anton Bojarintsevi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - alluma ettenähtud ravile peale elektroonilise valve lõppemist; - osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Anton Bojarintsev kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Anton Bojarintsev karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 16,20 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdimõistetu Anton Bojarintsevi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Anton Bojarintsevilt menetluskuluna kaitsjatasu 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Anton Bojarintsevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Anton Bojarintsev, 1-14-5012, kaitsjatasu.“ Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Asjaolud Viru Vangla esitas 15.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Bojarintsevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 04.02.2015 otsusega tunnistati Anton Bojarintsev süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Anton Bojarintsev tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati Anton Bojarintsevile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 6 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.09.2013-24.09.2013, s.o 2 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Anton Bojarintsev kannab nimetatud karistust alates 16.03.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varguse, kelmuse, ametniku solvamise ja vägivalla kasutamise ning tapmise eest. Praegune karistus on mõistetud varguse ja narkootikumide vahendamise eest suures koguses. Soodusteguriks on isiku puhul sõltuvusained (vägivaldsete kuritegude puhul alkohol). Kinnipeetav pani viimase kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on alla aastane karistus, mistõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Isik ei ole läbinud vanglas olles taasühiskonnastavaid tegevusi isikust sõltumata põhjustel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Isik soovib elektroonilise järelevalve all vabaneda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Korter kuulub isiku emale ja seal elab veel isiku kasuisa. Mõlemad on andnud omapoolsed nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav lõpetas põhikooli Narvas ning läks edasi õppima Narva kutsehariduskeskusesse. Isik jättis kooli pooleli
3. klassi pealt. Isiku sõnul probleeme koolis ei olnud. Riigikeelt valdab isik A1 tasemel. Kinnipeetav suhtub haridusse positiivselt. Isikul vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli isikule määratud töövõimetuspension ning ta töötas ametlikult firmas, mille nime ei teadnud. Vabanedes tuleb isikul pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuspensioni vormistamiseks. Samuti peab isik võtma ennast töötukassas arvele, et oleks tagatud tööturuametis pakutavad teenused. Isiku majanduslikku olukorda mõjutab sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav omab haginõudeid, kuid nende tasumine on vähetõenäoline. Kinnipeetava perekond on nõus teda materiaalselt toetama. Isikul on kulutamise harjumus. Isik ei oska majanduslikult toime tulla, lähtub lühiajalistest vajadustest ega mõtle pikemaajaliselt. Kinnipeetava lähedasteks vabaduses on tema ema N B, kasuisa E P, poeg A ja viimase ema. Isikul on suhted lapse emaga säilinud. Isikul on veel 1 vend ja 2 õde. Suhted isiku ema sõnul on peres head ja üksteist toetavad. Isik varastas oma õe tagant, kui õde ei olnud kodus ning isiku õde andis asja politseisse. Kinnipeetava sõnul ta oma last toetab. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Isik on riskeeriva, hoolimatu ja teisi ära kasutava elustiiliga, mida näitab isiku kriminaalne minevik. Isik alustas alkoholi tarvitamist 4 14-aastaselt. Teda on karistatud 3-l korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ei tunnista, et tal oleks alkoholiga probleeme, samas saab aru, et osad kuriteod pani toime, kuna oli joobes, kainena ei oleks selliselt käitunud. Isiku sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamist 14-aastaselt. Isikul on diagnoositud F11.
4. Isik oli 30 päeva enne vanglasse sattumist tarvitanud fentanüüli. Isiku sõnul tarvitas ta heroiini (üksikud korrad – süstinud), fentanüüli (iga päev mitu korda, süstinud), kanepit (üks kord) ja amfetamiini (paar korda aastas). Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud narkootikumide vahendamise eest suures koguses (fentanüül). Viru Vangla psühhiaatri hinnangul on isikul opiaatsõltuvus, mistõttu on ta näidustatud saama sõltuvusravi. Sobiv sõltuvusravi liik on narkorehabilitatsioon. Isik on nõus ravi kohaldamisega. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Ta on saanud psühhiaatrilist ravi. Isik käitub impulsiivselt, kui on tarbinud alkoholi. Kinnipeetav ei oska probleeme lahendada, kasutades selleks kuritegelikku teed. Isik ei mõista teiste seisukohti, lähtudes vaid oma seisukohtadest, mida peab õigeks. Isikul on reaalsed eesmärgid olemas, mida ta saab realiseerida ainult siis, kui ei tarvita narkootikume. Isikut on karistatud ametnike suhtes vägivalla kasutamise ja solvamise eest. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, rikkunud kontrollnõudeid. Kinnipeetava puhul on ohustatud ühiskond ja ametnikud. Oht seisneb materiaalses kahjus, mille saavutamiseks võib isik kasutada ka vägivalda. Samuti seisneb oht ametnike suhtes vägivalla kasutamises ja solvamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik ei oma kindlat sissetulekut ning jätkab alkoholi kuritarvitamist ja narkootikumide tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Anton Bojarintsevi täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise järelevalve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Anton Bojarintsevi vend ja õed on täiskasvanud ja elavad oma elu. Kinnipeetav omab vabaduses tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Varasemalt on isik sooritanud kuritegusid grupiviisiliselt. Kinnipeetava ema töötab xxxx xxxx, kasuisa on xxxx. Pere oma majanduslikult toimetulev, mistõttu on nad nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt ka toetama. Riskikäitumist vabaduses suurendavad sõltuvusainete tarvitamine ja tegevuseta olek. Varasem tingimuslik karistus möödus probleemidega, kuna isik rikkus korduvalt registreerimiskohustust, tema kohta koostati kohtule 2 erakorralist ettekannet. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud, käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,8,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata 3 kuud. Anton Bojarintsev ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Sissetuleku kohta selgitas kinnipeetav, et tal on xxxx töövõimekaotus, töövõimetuspension on suurusega üle xxxx euro, millest 50 protsenti läheb hagide katteks. Töövõimetuspension on määratud seoses sellega, et ta õppis erikoolis. Vabanedes plaanib ta end alguses töötuna arvele võtta, et seejärel leida endale töökoht. Kinnipeetav teadvustab endale, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on ohtlik ja võib kaasa tuua uute õigusrikkumiste toimepanemise. Kinnipeetav on andnud nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks ja jääb selle nõusoleku juurde. 5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Anton Bojarintsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 19.08.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. A. Bojarintsevi vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole, mis viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks A. Bojarintsevil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes on käesolevas asjas täidetud. A. Bojarintsevil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ning korteris elavad täiskasvanud isikud on kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 15.03.
5. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse osas. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Anton Bojarintsevi tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja leidis, et vabastamise otsustamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid. Tegemist oli ühe episoodilise vargusega ja narkootilise aine käitlemisega lühikese aja jooksul. Karistus oli ka vastav, miinimumilähedane. Isikut on küll varem karistatud, kuid kaks tegu on toime pandud alaealisena. Enne vangistust isik töötas. Karistuse kandmise ajal õigusrikkumisi isik toime pannud ei ole. Vabaduses on tal olemas kõik eeldused selleks, et hakkama saada, sh tal on kindel elukoht, materiaalselt toetavad lähedased ja ka iseseisev sissetulek töövõimetuspensioni näol. Varavastaseid kuritegusid ta enam toime ei pane, kuna saab aru oma probleemidest, mis põhjustasid eelnevate tegude toimepanemise. Samuti on isik nõus vabatahtlikult läbima sõltuvusravi, mida on võimalik teha peale elektroonilise järelevalve lõppemist. Kokkuvõttes võib öelda, et vabastamise korral jääb kinnipeetav elektroonilise järelevalve alla ja viibib ka käitumiskontrolli all. See minimaliseeriks uute õigusrikkumiste toimepanemist ning nii nagu vangla ja prokurör, toetas ka kaitsja isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Anton Bojarintsevi võib kolme kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab muuhulgas karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, sest ainuüksi kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Anton Bojarintsevil puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse 6 jooksul. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma ema korteris, kus käesoleval ajal elab isiku ema koos elukaaslasega. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema ja viimase elukaaslane on andnud oma kirjalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks ning korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Perekond on nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemisel puudub. Enne vangistust mõjutasid isiku majanduslikku toimetulekut sõltuvusained, mille soetamiseks kulus raha. Kohtu hinnangul maandab majanduslikust toimetulekust tingitud uue kuriteo toimepanemise riski Töötukassas arvele võtmine, kuna sellisel juhul oleksid isikule tagatud tööturuametis pakutavad teenused. Isikul on diagnoositud töövõimekaotus xxxx ulatuses ning enne vangistust oli talle määratud töövõimetuspension, mille taastamist saab isik vabanemisel taotleda. Sellisel juhul oleks isikul kindel igakuine sissetulek, mis soodustaks majanduslikku toimetulekut ning vähendaks materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, täpsemalt opiaatsõltuvus, mille tõttu on ta näidustatud saama sõltuvusravi. Isik on andnud nõusoleku vabanemisel sõltuvusravi kohaldamiseks. Samuti nähtub vangla materjalidest, et isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, sest vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 48% (keskmine risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47% (keskmine risk). Viru Vangla toetab Anton Bojarintsevi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Anton Bojarintsev viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Anton Bojarintsevile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Anton Bojarintsevi elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kuigi isik on varem kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutatuna rikkunud talle pandud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul isikule anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kellel kulus õigusabi osutamiseks 97,20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik