Obsah (12)

§ 102§ 1§ 10§ 6§ 31§ 109§ 117§ 116§ 85§ 30§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2013. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-47

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada XXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. märtsil
3. a kell 11.
4. Kui XXX vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu 1 360 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend) eurot (lisandub käibemaks 272 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 70 (seitsekümmend) eurot võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le.
6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (a/a 221037157598) ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused summas 1 702 (üks tuhat seitsesada kaks) eurot (sh käibemaks) Swedbank AS poolt 27.12.
7. a ja 20.02.
8. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt.
9. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Harju Maakohtu registriosakonda ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Menetluskulud jätta täies ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 16.11.2012 esitas Swedbank AS avalduse XXX´i pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik käendajana laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Võlgniku kui käendaja vastutus on piiratud käenduslepingu kohaselt 1 000 000 euroga. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud 09.01.2012.a. Võlgnik ei ole oma kohustusi pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga täitnud ega täitma asunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 22.01.
11. a määrusega nimetas kohus XXXajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, kohtusse ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXpankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Oliver Ennoki.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja Swedbank AS nõude aluseks on Swedbank AS ja XXX vahel 07.05.2009. a sõlmitud käendusleping, mille alusel võlgnik vastab käendajana XXX OÜ ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga kuid mitte suuremas summas kui 1 000 000 eurot.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku 2 maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Swedbank AS esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on isiklikult allkirja vastu 09.01.2012. a kätte saanud. Võlgnik kohustusi ei täitnud. Võlgnik kohtule vastuväiteid ei esitanud, kohtusse ei ilmunud. Kohus saatis pankrotiavalduse ja kohtukutse võlgnikule Rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXXTallinnas. Samal aadressil on võlgnik kätte saanud ka pankrotihoiatuse. Dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis pankrotiavalduse ja kohtukutse võlgnikule ka elektrooniliselt aadressile XXX. Tsiviilasjas 2-11-40507 on võlgnik avaldanud, et see on tema e-posti aadress. Lisaks on kohus menetlusdokumendid võlgnikule kättetoimetanud aadressil XXXTallinnas, kus dokumendid on vastu võtnud võlgniku ema. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtu hinnangul oli võlgnikul võimalik menetlusdokumentidega tutvuda.

§ 6lg 3 ja Ts

MS § 3111 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid võlgnikule kättetoimetatuks.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi 1 958 000 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud ca 1 374 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmete põhjal võis võlgniku maksejõuetus välja kujuneda 2010 –

1. aastal, kui OÜ-l XXX, kus võlgnik omab 40 000 krooni suurust osalust, tekkisid makseraskused. Võlgnik tagas käendajana ka AS-i Swedbank ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi AS-i Swedbank ees. Kuivõrd OÜ XXX pankrot kuulutati välja 30.11.2011.a. ning pankrotimenetluses ei õnnestunud rahuldada kogu AS-i Swedbank nõuet OÜ XXX vastu, esitas AS Swedbank käenduslepingust tuleneva nõude summas 1 000 000 eurot võlgniku vastu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on võtnud suuremahulisi laenukohustusi, samuti käendanud kolmandate isikute kohustusi, arvestamata seejuures piisavalt oma maksevõime vähenemise võimaluste ning keeruliste majandusoludega. Samas on ajutisel pankrotihalduril alust arvata, et võlgnik hoidub oma kohustuste täitmisest kõrvale, kuivõrd
2. aastal sõlmitud kinnistu kinkelepinguga muutus võlgnik varatuks, mistõttu puudub võlgnikul käesoleval hetkel ajutisele haldurile teadaolevalt igasugune realiseeritav vara. Lisaks ei ole võlgnik osutanud ajutisele pankrotihaldurile mingisugust abi pankrotiseadusest tulenevate ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisel. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb vara tagasivõitmise võimalus seoses 14.01.2011.a. sõlmitud kinkelepinguga, mille tagajärjel muutus võlgnik varatuks. 14.01.2011.a. sõlmitud kinkelepinguga kinkisid võlgnik ning XXX, kes oli lepingu sõlmimise ajal võlgniku abikaasa, neile ühisvarana kuulunud 1264/44425 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn, registriosa nr 6819201, võlgniku pojale XXX, isikukood XXX kes on

§ 117kohaselt võlgniku lähikondne.

Lepinguosalised on lepingueseme harilikuks väärtuseks 14.01.2011.a. seisuga hinnanud 332 000 eurot. 14.01.2011.a. sõlmitud lepingus kinnitab XXX, et ei soovi enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning palub kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kanda XXX. Seega kuulub kinnistu käesoleval hetkel võlgniku endisele abikaasale XXXle.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt võib võlgnikuga tehingu teinud poole 3 eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. XXX oli nimetatud kinnistu omandamise ajal võlgniku abikaasa, seega

§ 117kohaselt võlgniku lähikondne.

Tulenevalt eelnevast võib ajutise pankrotihalduri hinnangul pankrotivarasse laekuda rahalisi vahendeid seoses kinnistu võlgnikule kuulunud osa väärtuse hüvitamise nõude esitamisega kohtule. Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajavad edaspidises menetluses täiendavalt analüüsimist võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtuvad mitmed suuremahulised ülekanded erinevatele füüsilistele isikutele - XXX selgitusega „perevod“, XXXle selgitusega „laenu maksmiseks“, „ülekanne“ või „sissemaks“, XXX selgitusega „ülekanne“ või „sissemaks“ ning XXX selgitusega „sissemaks“, „dolg“ või „ülekanne“. Lisaks on võlgnik 21.01.2013.a. tasunud XXX 1 000 eurot selgitusega „võlg“. Samas nähtuvad nimetatud isikutelt ka mitmed laekumised võlgniku arvelduskontodele. Võlgnik on rikkunud

§ 85

lg 1 ja § 87 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi ning ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud andmeid võlgnikule kuuluva vara ja kohustuste kohta, siis puudub ajutisel pankrotihalduril informatsioon, kas nimetatud isikutel võib võlgniku ees kohustusi olla. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldaja tasus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude17 töötunni eest kokku summas 1 360 eurot. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 360 eurot ja tehtud kulutuste eest 70 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlausaldaja poolt makstud deposiidi arvelt.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4