Väärteoasi 4-15-7117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7117 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteod.

Rimmo Kaasik on 24.07.

1. a väärteoprotokolliga tutvunud, mille kohta ta on andnud allkirja. Nimetatud väärteoprotokoll on patrulltoimkonna poolt annulleeritud samal kuupäeval, s.o 24.07.
2. a (tl 34). Patrulltoimkond koostas Rimmo Kaasikule väärteoasjas nr 249015001202 väärteoprotokolli nr 20150724140702 (tl 28-29). Väärteoprotokolli koostamise kohaks on Jõgeva vald. Väärteokirjelduse kohaselt juhtis Rimmo Kaasik 24.07.
3. a kella 18.50 ajal Jõgeva maakonnas, Tabivere alevikus, Jaama tee
4. kilomeetril (Pärna tänava suunas) mootorsõidukit Škoda Yeti, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirusega 54 km/h (+/- 3 km/h). Lisaks, Rimmo Kaasik, esmase juhiloa omajana juhtis mootorsõidukit teeliikluses, kusjuures mootorsõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kirjeldatud tegudega rikkus Rimmo Kaasik LS § 50 lg 5 p 3 ja § 106 lg 3 nõudeid. Sellega pani Rimmo Kaasik toime LS §

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteod.

Rimmo Kaasik esitas vastulause ja kaebuse politseiametnike tegevusele (tl 38-40). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 17.08.2015. a otsusega karistati Rimmo Kaasikut LS §

§ 242lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot (tl 41). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik Rimmo Kaasik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotles VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist (tl 3-7). Kaebuses viitab Rimmo Kaasik VTMS § 69 lg 2 p-le 1 ja osundab, et väärteoprotokollis on märgitud teo toimepanemise kohaks Jõgeva maakond, Tabivere alevik, Tuuliku tänav. Menetlusalune isik 24.07.

1. a nimetatud kohas viibinud ei ole. Ühtlasi ei ole Rimmo Kaasik 24.07.2015.a viibinud Jõgeva maakonnas, Tabivere alevikus, Jaama tee
2. kilomeetril nagu on märgitud kohtuvälise menetleja 17.08.
3. a otsuses. Seega on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 2 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletaks, st teada süüdistuse sisu. Lisaks kehtib väärteoprotokollis märgitud asukohas piirkiirusena 50 km/h, mitte 30 km/h nagu on märgitud väärteokirjelduses. Rimmo Kaasik leiab, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud ebaõigelt esimeses väärteoprotokollis objektiivse koosseisu asjaolud, st tuvastamata on süüteo toimepanemise koht. Ka teist väärteoprotokolli koostades on ebaõigelt märgitud asukoht ja aeg (sündmus toimus mitukümmend minutit varem ja mitukümmend kilomeetrit eemal). Kui väärteokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust. Rimmo Kaasiku suhtes koostati väärteoprotokoll, kui ligikaudu 20 kilomeetrit eemal peatati Rimmo Kaasik taaskord, mille tulemusena vormistati talle teine väärteoprotokoll. Lisaks tõsisele menetlusnormide rikkumisele, puudus politseiametnikel põhjendatus sõiduki peatamiseks – mitte igasugune kahtlus ei anna alust väärteomenetluse alustamiseks, vaid selline kahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ja tuginema menetleja käsutuses olevale teabele. Kumbki eeldus täidetud ei olnud. Rimmo Kaasik vaidlustab ka mõõtetulemuse jälgitavuse. Lisaks on Rimmo Kaasiku hinnangul põhjust kahelda ka selles, kas kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastati just tema juhitud sõiduki kiirust. Kohtuvälise menetleja otsuses on väärteo toimepanemise kohaks Tabivere vald, Jõgeva maakond, Tabivere Jaama tee
4. kilomeeter. Väärteo toimepanemise kohta on muudetud, sest väärteoprotokollis on kohana märgitud Tuuliku tänav. Lisaks on ebaõigelt märgitud, et piirkiirus teelõigul oli 30 km/h, kuna märgitud kohas kehtib piirkiirus 50 km/h. Arusaamatu on otsuse põhjendavas osas märgitu, mille kohaselt kehtis teelõigul piirkiirus 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Rimmo Kaasik leiab, et teine koostatud väärteoprotokoll on õigustühine, kuna ta ei ole sellele allkirja andnud. Rikutud on KrMS § 152 lg-s 5 sätestatud nõudeid. Kaebuse täienduses leiab Rimmo Kaasik, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostanud ametnikxxxxxxxxxxxxxl puuduvad MõõteS § 5 lg-s 1 nimetatud pädeva mõõtja andmed. Seega ei ole mõõtetulemus jälgitav ja usaldusväärne. Lisaks on politsei esitanud Rimmo Kaasikule kiirusmõõturi kasutamise protokolli, mis on vormistatud tagant järgi. Selle tõestuseks on videosalvestis, millelt nähtub, et Rimmo Kaasik peeti teistkordselt kinni kell 18.35 ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli hakati koostama 19.
5. Protokolli on kiiruse mõõtmise kellaajaks märgitud 18.
6. Seega ei saa hiljem koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll olla tõendi osaks eelnevalt, teises kohas vormistatud väärteoprotokollile. See on tõendi kunstlik loomine. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur taotles kirjalikus seisukohas kohtuvälise menetleja 17.08.
7. a väärteoasjas nr 249015001202 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (tl 65-66). Seisukohas märgitu kohaselt on väärteoasjas politseiametnike poolseid eksimusi mitmeid, menetlustoimingud rikuvad menetlusreegleid ja ületavad viisakuspiire. Lisaks nähtub otsuse põhistustest trükiviga suurima piirkiiruse osas. Samuti on äärmiselt kahetsusväärne patrulltoimkonna suhtumine ja käitumisviis menetlustoimingute läbiviimisel. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
9. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja 3 õiguslikke asjaolusid. Muuhulgas peab kohus VTMS § 133 p 6 kohaselt kaebuse lahendamisel hindama, kas väärteo menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust.
10. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja 17.08.
11. a otsus väärteoasjas nr 249015001202 tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja menetlusaluse isiku Rimmo Kaasiku suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohus põhjendab toodud seisukohta järgnevalt.
12. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Rimmo Kaasiku suhtes 24.07.
13. a väärteoasja nr 249015001202 raames koostatud sama sündmuse kohta kaks erinevat väärteoprotokolli, s.o nr 20150724140701 (tl 34) ja nr 20150724140702 (tl 28,29). Tuvastatud on seegi, et väärteoprotokoll nr 20150724140701 on annulleeritud (tl 34). Menetlusalusele isikule koostatud ja seejärel annulleeritud väärteoprotokollist nr 20150724140701 nähtuvalt on Rimmo Kaasikule ette heidetud, et tema 24.07.
14. a juhtis Jõgevamaal, Tabivere alevikus, Tuuliku tänaval mootorsõidukit kiirusega 54 km/h (+/- 3 km/h), kusjuures lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 30 km/h. Esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Väärteoprotokolli nr 20150724140702 kohaselt heidetakse Rimmo Kaasikule ette, et tema 24.07.
15. a Jõgeva maakonnas, Tabivere alevikus, Jaama tee
16. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 54 km/h (+/- 3 km/h), kusjuures lubatud suurim kiiruse sellel teelõigul oli 30 km/h. Esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Koostatud väärteoprotokollides kajastatud faktilisi asjaolusid hinnates on ilmne, et asjaolud erinevad väärteo toimepanemise koha osas. Muus osas on väärteokirjeldused protokollides kattuvad. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks on olnud väärteoprotokoll nr
17. Kaebuses on leitud, et kuna väärteo toimepanemise koht kuulub süüteo toimepanemise tuvastamisel objektiivse koosseisu elementide hulka, siis on väärteoprotokolli annulleerimise ja uue väärteoprotokolli koostamisega rikutud menetlusnorme. Kohtu hinnangul on oluline viidata VTMS § 69 lg 2 p-le 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas märkida ka teo toimepanemise koht. Teo toimepanemise koha korrektne märkimine väärteoprotokolli põhiosas on oluline ka kaitseõiguse teostamisel. Seega võib puuduliku teo toimepanemise kohta märkimine väärteoprotokolli põhiosas kaasa tuua menetlusaluse isiku õiguste rikkumise, sealhulgas õiguse teada, millist väärteo toimepanemist talle ette heidetakse. Käesolevas väärteoasjas on koostatud menetlusaluse isiku suhtes uus väärteoprotokoll põhjusel, et esialgselt koostatud väärteoprotokolli põhiosas oli kohtuväline menetleja ekslikult märkinud teo toimepanemise kohaks Jõgeva maakond, Tabivere, Tuuliku tänav (tl 41 pöördel). Kohus ei pea vajalikuks anda käesoleval juhul hinnangut, kas väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise koha märkimisega on rikutud Rimmo Kaasiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Seda põhjusel, et kohtu hinnangul on ainuüksi sellega, et kohtuväline menetleja tühistas menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokolli ja koostas sama rikkumise kohta uue väärteoprotokolli, rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et VTMS § 68 lg 2 võimaldab pärast väärteoprotokolli koostamist kuid enne kohtuvälise menetleja otsuse tegemist muuta või täiendada väärteoprotokollis kajastatud asjaolusid. Selleks, et tagada isiku kaitseõiguse teostamist on vajalik väärteoprotokollis muudetud või täiendatud asjaolud teha teatavaks ka menetlusalusele isikule. Samas ei võimalda seadus väärteoprotokollis tekkinud vigade või eksimuste tõttu väärteoprotokolli tühistada ja 4 koostada uut väärteoprotokolli. Õiged on kaebuses osundatud väited selle kohta, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses sama funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (Riigikohtu lahendid väärteoasjades nr 3-1-1-45-11, 3-1-1-73-08). Siinkohal peab kohus oluliseks välja tuua, et süüdistuse muutmine või täiendamine kriminaalmenetluses on teatud tingimuste esinemisel lubatav (KrMS § 268), kuid süüdistusest loobumine toob alati ja koheselt kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise (KrMS § 301, § 14 lg 2). Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja, tühistades menetlusaluse isiku suhtes väärteoprotokolli (ja sisuliselt loobudes sellega etteheidete tegemisest menetlusaluse isiku suhtes), pidanuks väärteomenetluse lõpetama. Väärteomenetluse lõpetamata jätmise ja uue väärteoprotokolli koostamisega (mis on olnud aluseks kohtuvälise menetleja süüdimõistva otsuse tegemisele) on seega rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 alusel, kuna see on kaasa toonud põhjendamatu otsuse tegemise.
18. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule on käesoleva väärteomenetluse läbiviimisel rikutud mitmeid muid menetlusnorme, muuhulgas esinevad rikkumised tõendite kogumisel, tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja väärteomenetluse läbiviimisel. Kohus ei pea vajalikuks nimetatud rikkumisi põhjalikumalt käsitleda, kuna kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele ainuüksi käesoleva otsuse p-s 3 toodud asjaoludel. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5