Obsah (5)

§ 333§ 442§ 363§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-14-6074

§ 333

lg-st 3 tulenevalt ei saa kostja sellele tugineda; 3) on maakohus andnud hinnangu tunnistaja ütlustele. Kohus on selgitanud, miks antud ütlused kostja väiteid ei tõendanud; 4) ei ole apellant viidanud ühelegi konkreetsele tõendile, millise kohus on jätnud arvestamata või hindamata; 5) on maakohus väga selgelt põhjendanud tasaarvestamata jätmist. Kostja ei suutnud tõendada, et tasus vaidlusalused arved ekslikult; 4 6) ei ole hageja hagi alust muutmist. Hageja vaid täiendas/parandas oma faktilisi väiteid. Nõude esitamisel toetus hageja ikkagi VÕS § 108 lg-le

1. Õigussuhte sisu kvalifitseerib kohus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest olenemata Viru Maakohtu
3. märtsi 2015 otsust sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas (otsuse resolutsiooni punkt 3) ning mõistab välja Katevara Grupp OÜ-lt Tr Service OÜ kasuks seisuga 12.10.2015 viivise 14 574,20 eurot ning alates 13.10.2015 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 70 988,70 eurot täitmiseni.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendab hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus on rikkunud

§ 442

lg-t 5 seetõttu, et on jätnud resolutsioonis märkimata kuupäeva, milleni on arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist ning millest alates mõistetakse viivis välja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Kuna aga ringkonnakohus saab ise kõrvaldada maakohtu poolse menetlusnormi rikkumise, siis ei ole eelnimetatud menetlusnormi rikkumine maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

1. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud nõude kostjal 70 988,70 euro väljamõistmiseks ja nõude võib jagada lähtudes esitatud arvetest kaheks: 1) suuliste töövõtulepingute alusel 2011 sügis kuni 2013 kevad Kohtla-Järve poolkoksimäel ja Ojamaa kaevanduse objektidel ekskavaatori tööde eest 37 990,50 eurot (arved nr 2012-10 003 – 12 474 eurot; nr 2012-11 001 – 1522,50 eurot; nr 2013-01 001 – 7906,80 eurot; nr 2013-01 003 – 4087,20 eurot; nr 2013-02 001 – 12 000 eurot); 2) suulise rendilepingu alusel Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamise eest 32 998,20 eurot (arved nr 2012-08 003 – 13 003,20 eurot; nr 2013-01 002 – 12 177,60 eurot; nr 2013-02 002 – 7817,40 eurot). 7.
2. Kostja ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud võlgnevust summas 37 990,50 eurot, s.o võlgnevust arvete alusel, mis on seotud Kohtla-Järve poolkoksimäel ja Ojamaa kaevanduse objektidel teostatud töödega (nn ekskavaatori teenus). Kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudele, mis tuleneb arvetest nr 2012-10 003 – 12 474 eurot; nr 201211 001 – 1522,50 eurot; nr 2013-01 001 – 7906,80 eurot; nr 2013-01 003 – 4087,20 eurot ja nr 2013-02 001 – 12 000 eurot, siis selles osas ei kontrolli ringkonnakohus võlgnevuse õigsust. 7.
3. Kostja on vastu vaielnud hageja nõudele summas 32 998,20 eurot, mis on seotud Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamisega. Hageja väite kohaselt oli kostja ja tema vahel ekskavaatori rendileping ning rendilepingu alusel esitas ta kostjale arved nr 2012-08 003 – 13 003,20 eurot; nr 2013-01 002 – 12 177,60 eurot ja nr 2013-02 002 – 7817,40 eurot, kokku 32 998,20 eurot, ning kostja ei ole nimetatud arvetest tulenevat võlgnevust tasunud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja rentis T-Reis OÜ-ga sõlmitud rendilepingute alusel Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal kostja poolt kasutatud ekskavaatorid (tl 121-132, 134, 136). Kostja vastuväite kohaselt oli tema ja hageja vahel ekskavaatori tasuta kasutamise leping ning ta ei peagi sellest tulenevalt hagejale ekskavaatori kasutamise eest tasuma. Kostja seisukoha järgi tõendavad seda, et hageja andis ekskavaatori tasuta kostjale Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal töötamiseks, järgmised asjaolud: 1) ekskavaatoril töötas kostja töötaja; 2) ekskavaatorit remonditi 5 kostja poolt; 3) ekskavaatorile osteti kütus kostja poolt; 4) hageja nõutava rendi suurus on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud kostja vastuväide poolte kokkuleppest ekskavaatori tasuta kasutamise kohta, vaid tõendatud on pooltevahelise rendilepingu olemasolu. Ebaõige on kostja väide, et hageja muutis hagi alust, kuna hagiavalduses märkis, et Ahtme objekti puhul sõlmiti töövõtuleping, hiljem väitis, et rendileping.

§ 363lg 1 p 2 kohaselt on hagi aluseks faktilised asjaolud.

Antud juhul on hageja muutnud õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni, mitte aga hagi alust. 7.2.

1. Asjaolu, et Ahtme objektil töötas ekskavaatoril kostja töötaja, ei tõenda ekskavaatori osas tasuta kasutamise lepingu sõlmimist ega välista poolte vahel rendilepingu olemasolu. 7.2.
2. Kostja on esitanud väite tõendamiseks, et ekskavaatorit remontis tema, varuosade arveid (I kd tl 167-176). Hageja on esitanud samuti omalt poolt arveid (I kd tl 133, 135, 139-142, 144-145), väites, et ekskavaatorit remontis tema. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga (vaidlustatud otsuse p 7.2.), et poolte poolt esitatud remondi ja varuosade arved ning arvestused kulude kohta ei ole seostatavad konkreetse Ahtme objektil töötanud ekskavaatori remondiga ning ei tõenda pooltevahelist kokkulepet ekskavaatori tasuta kasutamiseks. 7.2.
3. Samuti ei tõenda kostja poolt kütuse ost asjaolu, et poolte vahel oli leping ekskavaatori tasuta kasutamiseks Ahtme objektil. Kostja poolt esitatud kütuseostu arvete (I kd tl 163-166) kohaselt on kütust ostetud oktoobris 2011 ja detsembris
4. Samas aga arvetelt, mille alusel hageja nõuab kostjalt tasumist ekskavaatori kasutamise eest (I kd tl 12, 20, 25), nähtub, et ekskavaatori kasutamine on aset leidnud augustis 2012 ning jaanuaris ja veebruaris 2013, s.o ei ole kattuvad ka kütuse ostmise ja ekskavaatori kasutamise perioodid. Samuti ei kattu kütuse ostuarved perioodiga, millele tugineb kostja tasaarvestusvastuväites. Tasaarvestada soovib kostja nõuet, mis tuleneb tema poolt väidetavalt alusetult makstud arvetest nr 2012-05 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 ning nimetatud arvetelt nähtub, et kostja on tasunud ekskavaatori rendi eest aprill-mai 2012, juuni 2012, juuli 2012, oktoober 2012 ja november
5. 7.2.
6. Kostja väitel on hageja poolt nõutava rendi suurus ebamõistlik ning oma väite kinnistuseks on ta esitanud Ramirendi hinnapakkumise (I kd tl 161). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väide rendi ebamõistlikust suurusest ei tõenda poolte vahel tasuta kasutamise lepingu olemasolu. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et VÕS § 1 lg 1 sätestab üldise lepinguvabaduse põhimõtte ning pooled olid õigustatud kokku leppima rendi suuruses, millist nad asjaoludest (rendi tingimustest) tulenevalt pidasid mõistlikuks. 7.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte vahel ei olnud sõlmitud Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori tasuta kasutamise lepingut, vaid pooled olid sõlminud ekskavaatori rendilepingu. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud kostjale raamatupidamise teenust osutanud isiku poolt e-kirjavahetuse (I kd tl 27-28) teel antud kinnitust selle kohta, et seisuga 31.12.2012 „saldo klapib“. Saldokinnistus hõlmab muuhulgas ka Ahtme objektil ekskavaatori kasutamise eest esitatud arvet nr 2012-08 003 summas 13 003 eurot. Paljasõnaline on kostja väide, et raamatupidamisteenust osutava isiku poolt e-kirjavahetuse pidamine hagejaga ei saa olla saldoteatise aktsepteerimine. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu tasulisust tõendab hageja konto väljavõte (I kd tl 10-11), kust nähtub, et kostja on eelnevalt ekskavaatori kasutamise eest Ahtme objektil arved tasunud. Asjaolu, et kostja on eelnevalt ekskavaatori kasutamise eest Ahtme objektil tasunud ning ei ole asunud seisukohale, et tegemist oli ekskavaatori tasuta kasutamise lepinguga, tõendab ka kostja 6 poolt menetluses esitatud tasaarvestusavaldus. Paljasõnaline on siinkohal kostja väide, et eelnevad arved tasuti vaid tänu hageja ja kostja vahel olnud usalduslikele suhetele ning kostja kuritarvitas neid suhteid. Usutav ei ole, et äriühing tasub väidetavalt alusetult arveid viiel korral summas 47 196,60 eurot (tasaarvestusavaldus I kd tl 77). 7.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väide poolte kokkuleppest ekskavaatori tasuta kasutamise kohta ei ole ka muuhulgas usutav, sest nimetatud ekskavaatorit Furukawa rentis hageja T-Reis OÜ-lt rendihinnaga 40 eurot päevas ning hagejal, kes ise pidi ekskavaatori eest renti tasuma, puudus majanduslik põhjendus anda seda kostjale tasuta kasutada. Maakohtust erinevale seisukohale ei anna alust asuda kostja väide, mille kohaselt 2011 sügisel oli hageja asutajateks kostja juhatuse liige R.T. ja hageja juhatuse liige A.O. ning siis lepiti kokku, et kostja ei pea ekskavaatorite kasutamise eest tasuma, sest: 1) ekskavaatorid renditi T-Reis OÜ-st kostja poolt antud garantii alusel; 2) ekskavaatoreid hoiti ja remonditi kostja valduses olevas baasis Kohtla-Nõmmel; 3) ekskavaatorid kindlustati kostja poolt. Hageja on kostja väitele vastu vaielnud ja eitanud kostja poolt väidetud kokkuleppe sõlmimist, samuti ekskavaatori hoidmist ja remontimist kostja valduses olevas baasis. Asjaolu, kas hageja ja kostja koostöökokkuleppe kohaselt kostjal oli (või ei olnud) ülevaade hageja raamatupidamisdokumentide üle, ei tõenda pooltevahelisi suhteid seoses ekskavaatori rentimisega töötamiseks Ahtme objektil. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et ekskavaatori kindlustamine rentniku poolt selle rentimisel ei tõenda tasuta kasutamise kokkulepet. Samuti ei tõenda kostja poolt 01.10.2011 T-Reis OÜ-le antud garantiikiri tasuta kasutamise kokkuleppe olemasolu. Põhjendused seoses kostjapoolse väidetava ekskavaatori remondiga on ringkonnakohus esitanud käesoleva otsuse p-s 7.2.
9. ning siinkohal ei korda neid. 7.
10. Maakohus on hinnanud tunnistaja T.E. ütlusi ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tunnistaja ütlustele (vaidlustatud otsuse p 11) ning ei korda seda. 7.
11. Arvestades kõike eeltoodut on maakohus õigesti jätnud rahuldamata kostja tasaarvestusvastuväite ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Asja materjalide kohaselt on kostja soovinud tasaarvestada hageja nõuet summas 37 990,50 eurot, mis tuleneb arvetest nr 2012-10 003; nr 2012-11 001; nr 2013-01 001; nr 2013-01 003 ja nr 201302 001, enda nõudega, mille aluseks on tema poolt väidetavalt alusetult makstud arved nr 201205 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 summas 47 196,60 eurot (I kd tl 81, 84, 87, 90, 93). Nimetatud arved olid esitatud hageja poolt kostjale seoses ekskavaatori töötamisega Ahtme tuhamäe objektil ning kuna kostja seisukoha kohaselt Ahtme objektil töötamiseks andis hageja talle ekskavaatori tasuta kasutamiseks, siis on aluselt viidatud arved tasutud. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et poolte vahel oli Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamiseks rendileping (mitte tasuta kasutamise leping, nagu väidab kostja). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on alusetult maksnud arved nr 2012-05 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 summas 47 196,60 eurot. Kuna kostja ei ole eelnevalt nimetatud arveid hagejale alusetult tasunud, siis puudub kostjal nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega. 7.
12. Lähtudes eeltoodust kuulub hageja nõue kostja vastu Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamise eest 32 998,20 euro väljamõistmiseks rahuldamisele. Arvestades võlgnevust arvete alusel, mis on seotud Kohtla-Järve poolkoksimäel ja Ojamaa kaevanduse 7 objektidel teostatud töödega summas 37 990,50 eurot, tuleb hagi rahuldada kokku 70 988,70 eurot.
13. Hageja on taotlenud kohtult viivise seisuga 11.11.2014 summas 9318,60 eurot väljamõistmist ning samuti on taotlenud hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagiavalduse esitamisest kuni lahendi tegemiseni kindlas summas ning edasi VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus on vastava taotluse rahuldanud, kuid jätnud siinkohal tähelepanuta, et hageja on taotlenud kindlas summas viivise väljamõistmist kuni kohtulahendi tegemiseni, mitte vaid hagiavalduse esitamiseni. Samuti on maakohus jätnud resolutsioonis märkimata kuupäevaliselt, mis ajani viivis kindla summana välja mõistetakse. Seega on maakohus rikkunud menetlusnormi, sest resolutsioon viivise väljamõistmise osas ei ole täidetav muu otsuse tekstita (

§ 442lg 5).

Ringkonnakohus muudab seetõttu maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas ja märgib vastavad kuupäevad. Viivise arvestus periood 12.11.2014 – 12.10.2015 osas on järgmine. Referentsintressimäär

1. juulist 2014 kuni
2. detsembrini 2014 oli 0,15% (aastas), st 2014 teisel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. 8,15% põhinõudest on 5785,58 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 15,85 eurot päevast. Sellest tulenevalt on viivisenõue
3. novembrist 2014 kuni
4. detsembrini 2014, s.o 50 päeva eest, 792,50 eurot. Referentsintressimäär
5. jaanuarist 2015 kuni käesoleva ajani on 0,05% (aastas), s.o
6. aastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär on 0,05 + 8 = 8,05% aastas. 8,05% põhinõudest on 5714,59 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 15,66 eurot päevas. Sellest tulenevalt on viivisenõue
7. jaanuarist 2015 kuni
8. oktoobrini 2015, s.o 285 päeva eest 4463,10 eurot. Arvestades viivist seisuga 11.11.2014 summas 9318,60 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 12.10.2015 viivis 14 574,20 eurot (9318,60+5255,60).
9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171

lg 1 alusel apellandi kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses palub vastustaja mõista apellandilt menetluskulude katteks kokku 2354,78 eurot (

1. septembri 2015 menetluskulude nimekiri 1616,24 eurot +
2. septembri 2015 menetluskulude nimekiri 738,54 eurot). Apellant vaidles vastustaja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on vastustaja lepingulise esindaja tunnitasuks 65 eurot (esindaja advokaat Martin Kirsipuu) ja 120 eurot (esindajad vandeadvokaat Tambet Mullari ja advokaat Annely Sepp) (summad ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu 65 eurot ja 120 eurot on põhjendatud ning vajalik (Riigikohtu
3. novembri 2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine peaks üldjuhul hõlmama ka apellatsioonkaebusega ja vaidlustatud maakohtu otsusega tutvumist, samuti nõupidamist kliendiga (s.o vastuse koostamiseks kulunud aeg peaks hõlmama ka maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumist jms). Sellest tulenevalt ei saa lugeda põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1 h 55 min (Viru Maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h 40 min + kõne kliendile edasise tegevuse osas 15 min).
4. mail 2015 esitas vastustaja (hageja) hagi tagamise taotluse, mille ringkonnakohus jättis
5. mai 2015 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi tagamise taotlus jääb 8 rahuldamata, ei ole põhjendatud jätta sellega seotud kulud kostja kanda. Sellest tulenevalt ei saa lugeda põhjendatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 3 h 40 min (hagi tagamise avalduse koostamine, materjalide analüüs) ja riigilõiv 50 eurot. Apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu arvestades (samas menetlusdokumendis esitas vastustaja ka hagi tagamise taotluse) loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 4 h. Ringkonnakohus märgib, et esindaja vahetusega kaasnevad kulud peab kandma esindajat vahetanud menetlusosaline ise. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 6 h (tsiviilasja toimikuga tutvumine ja analüüs). Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ning vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes, mistõttu ei ole põhjendatud ka ajakulu 50 min (20 + 30).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung ringkonnakohtus kl 11.00 ja lõppes kl 11.35, mistõttu on põhjendatud ja vajalikuks kuluks osalemine istungil (30 min). Riigikohtu 12. juuni 2013 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 tulenevalt ei ole menetluskuluks esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 5 h (sõitmine suunal Tallinn-Tartu, Tartu-Tallinn). Vastustaja lepingulise esindaja sõidukulu (24 eurot) ja seadusliku esindaja sõidukulu (14,54 eurot) on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega tuleb apellandilt mõista vastustaja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku 478,54 eurot (4 h x 65 eurot/h + 120 eurot + 60 eurot + 24 eurot + 14,54 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson