← Eesti

2-12-35154/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-12-35154 Tsiviilasi O.R.

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtumääruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus leidis, et TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. 4.

  1. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud taotluses toodud mahus, s.o 936 eurot põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära 120 eurot ühe töötunni eest. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulisel esindajal kulunud 4 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks. 2,5 tundi on kulunud apellandi
  2. oktoobri 2014 seisukohaga tutvumiseks ning ringkonnakohtu
  3. oktoobri 2014 istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks. 4.
  4. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja lepingulise esindaja tasu summas 5 830,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 6 996,72 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulud 21,05 eurot (koos käibemaksuga), kokku 7 017,77 eurot. Kokku ei pidanud maakohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu 25 tunni ulatuses. Põhjendatuks ja vajalikuks luges maakohus kostja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest 60,2 töötunni ulatuses. Maakohus jättis osaliselt põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis kostja esindajal on kulunud kliendiga suhtlemisele. Esindatav ja esindaja võivad küll olla suhelnud seoses tsiviilasja menetlusega, kuid see ei tähenda, et kulu peaks kuuluma vajaliku ja põhjendatud kuluna vastaspoolelt 3 väljamõistmisele. Samuti jättis maakohus põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata büroosisesed nõupidamised, kuna need ei ole kostja taotluses märgitud. Maakohus pidas
  5. mai 2013 kulude aruandes toodust vajalikuks ja põhjendatuks kulusid 1,7 töötunni ulatuses. Suhtlemist kohtuga pole selles menetlusetapis toimunud, sest taotluse edastamist ei saa lugeda suhtlemiseks ja see peaks olema hõlmatud dokumendi koostamise ajaga. Arvestades istungi edasilükkamise taotluse vähest mahtu ning sisu vähest keerukust, ei ole taotluse koostamiseks taotletus kulu 0,9 tunni täies ulatuses põhjendatud. Maakohus luges põhjendatud kuluks 0,5 tundi. Maakohus vähendas
  6. aprilli 2013,
  7. augusti 2013,
  8. oktoobri 2013,
  9. detsembri 2013,
  10. märtsi 2014 ja
  11. mai 2014 menetlusdokumentide põhjendatud kulu, kuivõrd eelviidatud dokumendid kordasid osaliselt kostja poolt varem menetluses esitatud väiteid ja põhjendusi, samuti arvestas maakohus dokumentide mahtu ja sisu keerukust. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole
  12. detsembri 2013 kulude aruandes nimetatud
  13. novembri 2013 asja materjalide analüüsi kulu vajalik ega põhjendatud, kuivõrd esitatud taotlusest ei selgu, miks kulu tehti. Asja materjalidest ei nähtu kulu seotus ühegi menetlusdokumendi koostamise või menetlustoiminguga. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu 0,1 tundi kliendiga suhtlemiseks
  14. veebruaril
  15. Asja materjalidest ei nähtu, et selles menetlusetapis olnuks vajalik kliendiga suhelda. Kostja esitas oma arvamuse kohtule
  16. veebruaril 2014 ning kulude aruandest nähtuvalt on sellega seoses samal päeval ka kliendiga suheldud. Järgmine esindaja reageerimist vajav menetlusdokument oli kohtu
  17. veebruari 2014 kiri. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu
  18. veebruari 2014 menetlusdokumendi koostamiseks 2,9 tundi.
  19. veebruaril 2014 kohtu kirja ja õigusliku olukorra analüüsi, büroosisese nõupidamise, kliendi edastatud materjalide analüüsi ning kliendiga suhtlemise ajakulu võis menetluses olla põhjendatud kuni 1 tunni ulatuses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kulu
  20. märtsi 2014 päringule vastuse esitamise tähtaegade täpsustamiseks, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt oli kohus pooltele menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad andnud. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu
  21. oktoobri 2013 määrusega jäeti määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja, st kostja kanda, jättis maakohus kõik määruskaebusega seotud kulud kostja kanda ning põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata. Maakohus leidis, et kulud Riigikohtus ei ole põhjendatud ega vajalikud. Tartu Ringkonnakohtu analüüs on apellatsioonimenetlusega seotud kulu, mille väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu
  22. novembri 2014 otsuse kohaselt alust ei ole. Kassatsioonimenetluses ei palunud Riigikohus kostjalt seisukoha esitamist ning kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Seega ei pidanud maakohus kulusid kassatsioonikaebuse analüüsiks ja sellega seoses kliendiga suhtlemiseks põhjendatud ega vajalikuks. Kuivõrd Riigikohtu menetluses ei ole kostja kinnistusraamatu väljavõtet esitanud, mille eest palus mõista kohtukuludena välja 3,6 eurot, ei ole tegemist kohtukuluga ning see jääb kostja kanda. Maakohus leidis, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata. Seetõttu jättis maakohus nimetatud kulu põhjendatud kuluna arvestamata ja vastaspoolelt välja mõistmata. Ülejäänud osas rahuldas maakohus kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 4.
  23. Maakohus leidis, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära 80–120 eurot ühe töötunni eest. Kostja kulude aruannetele on märgitud keskmine tunnitasu määr. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabiteenust 85,2 töötunni ulatuses, mille eest kostja kohustus tasuma kokku 8 252 eurot. Seega oli keskmine tunnitasu määr 96,855 eurot (8 252 / 85,2). Põhjendatud ja vajalikuks kuluks luges maakohus kostja lepingulise esindaja tasu summas 5 830,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 6 996,72 eurot. 4 Kohtukuludena maakohtu menetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista dokumentaalse tõendi saamise kulud: majandusaasta aruande ja äriregistri päringute eest kokku 21,05 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus tuvastas, et dokumendid, mille saamiseks on kulud tehtud, on tsiviilasja menetluses kohtule esitatud. Tuginedes TsMS § 138 lõikele 2 ja TsMS § 143 punktile 2 mõistis maakohus kulud hagejalt välja. 4.
  24. Maakohtu määruse kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 936 eurot (lepingulise esindaja tasu) ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 7 017,77 eurot (sh 6 996,72 eurot lepingulise esindaja tasu kohtuvälise kuluna ning 21,05 eurot kohtukuluna). Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue ja väheneb kostja nõue hageja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 6 081,77 eurot (7 017,77– 936). Kostja taotlusel mõistis maakohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  25. O.R. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
  26. juuni 2015 otsus osaliselt ning jätta K.S. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks määruskaebuses toodud ulatuses rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei saa pidada põhjendatuks menetlustähtaja pikendamise taotluse kulu 0,6 tundi väljamõistmist määruskaebuse esitajalt; 2) ei ole mõistlik aeg 10,1 tundi, mis kulus hagile vastuse koostamisele. Tegemist ei olnud keeruka hagiga ning vastustaja esindaja osales ka tsiviilasja nr 2-09-41583 menetluses, esitades sisuliselt samu vastuväiteid. Määruskaebuse esitaja leiab, et hagile vastuse koostamiseks kulunud mõistlik ja põhjendatud aeg on 6 tundi; 3) ei ole istungiks ettevalmistamiseks, kohtumääruse analüüsiks ja kliendiga suhtlemiseks kulunud aeg (3 tundi ja 5 minutit) mõistlik. Määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud tegevustele kulunud mõistlik aeg ei ületa antud juhul istungi kestvust ning on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud kulu on 1 tund; 4) ei ületa
  27. märtsi 2013 dokumendi koostamiseks kulunud mõistlik aeg 3 tundi.
  28. detsembril 2012 esitatud menetlusdokument ning
  29. märtsil 2013 esitatud menetlusdokument on oma sisult äärmiselt sarnased kui mitte identsed. Sisult äärmiselt sarnase dokumendi koostamiseks kulunud samas mahus aega ei saa lugeda mõistlikuks ega põhjendatuks ning mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda pelgalt dokumendi füüsilisest mahust; 5) on
  30. augusti 2013 menetlusdokumendi koostamise mõistlik aeg 2,5 tundi. Dokument koosneb eelneva menetluse refereeringust, samuti viitest vastustaja eelnevatele seisukohtadele. Uuena on dokumendis esmakordselt viidatud Riigikohtu lahendile 3-2-1-7-13, sellele järgneb taotlus kolmanda isiku kaasamiseks, milline on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-09-41583 ning taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks; 6) on maakohus vääralt lugenud
  31. oktoobri 2013 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja mahus 8 tundi põhjendatuks. Vastustaja refereerib esmalt eelnevat menetlust, seejärel kordab oma seisukohti, millised on kajastatud juba nii
  32. detsembril 2012,
  33. märtsil 2013 kui
  34. augustil 2013 esitatud menetlusdokumentides. Selline sisu ja taotluste kordamise vajadus on ebaselge ning tundub kunstliku menetlusdokumendi mahu paisutamisena.
  35. oktoobri 2013 menetlusdokumendi koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi; 5 7) ei ole Tartu Ringkonnakohtus toimikuga tutvumise kulu väljamõistmine määruskaebuse esitajalt millegagi põhjendatud. Kõik tsiviilasja materjalid on nähtavad e-toimikust; 8) on vastustaja
  36. detsembri 2013 menetlusdokumendi koostamiseks vajalik ajakulu 2,5 tundi ning
  37. mai 2014 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ja vajalik kulu 3,5 tundi. Vastustaja on tsiteerinud oma eelnevalt esitatud menetlusdokumentides märgitut. Vaatamata dokumendi lehekülgede arvule tuleb lähtuda dokumendi sisust; 9) palub määruskaebuse esitaja suhtuda kriitiliselt vastustaja poolt esitatud andmetesse, arvestades vastustaja käitumist oma varalise olukorra selgitamisel ning oma kohustuste täitmisel. Vastustaja on menetluse jooksul esitanud vastuolulisi andmeid oma majandusliku olukorra kohta. Käesolevaks hetkeks on algatatud kriminaalasi seoses K.S. poolt valeandmete esitamisega vande all olles; 10) on määruskaebuse esitaja täielikult töövõimetu ning selle põhjuseks on vastustaja õigusvastane käitumine. Seetõttu on määruskaebuse esitajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Määruskaebuse esitaja palub nimetatud asjaolu määruskaebuse esitamisel arvesse võtta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  38. K.S. vaidles O.R. määruskaebusele vastu, leides, et määruskaebuse esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. VASTUMÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  39. K.S. esitas vastumääruskaebuse. Vastumäärsukaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu
  40. juuni 2015 määrust vaid osas, milles maakohus jättis tema enda kanda kulud, mis seonduvad maakohtu
  41. augusti 2013 määrusele esitatud määruskaebuse koostamise, täiendamise, esitamise ning sellele esitatud vastuse analüüsiga (kokku 3 tundi), kuna Tartu Ringkonnakohtu
  42. oktoobri 2013 määrusega jäeti määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud vastumääruskaebuse esitaja enda kanda. Vastumääruskaebuse esitaja on seisukohal, et ülejäänud ulatuses (kohtuvälised kulud summas 9 547,90 eurot ja kohtukulud summas 24,65 eurot) kuulub vastumääruskaebuse esitaja menetluskulude avaldus tervikuna rahuldamisele. Vastumääruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus määranud ebaõigesti vastumääruskaebuse esitaja lepingulise esindaja tunnitasu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud kuluaruannetelt tuleneb, et vastumääruskaebuse esitajale on osutatud õigusabi 83,8 tunni ulatuses. Maakohus on oma määruse punktis 36 viidanud 85,2 tunnile ja sellele tuginedes leidnud, et keskmine tunnitasu oli 116,22 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kuluaruandeid arvesse võttes on vastumääruskaebuse esitaja esindaja keskmine tunnitasu 118,16 eurot. Seega, isegi kui põhjendatud ja vajalikud oleksid vastumääruskaebuse esitaja esindaja menetluskulud 60,2 tunni ulatuses (millega kaebaja ei nõustu), tulnuks vastumääruskaebuse esitaja menetluskulud kindlaks määrata summas 7 113,65 eurot, mitte 6 996,72 eurot; 2) kuulus
  43. märtsi 2013 seisukoha koostamiseks avalduses märgitud 10,7 tundi. Jääb arusaamatuks, miks ei ole arvesse võetud kulusid büroosiseste nõupidamiste näol 0,4 tundi, sest menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vaidlusalused tunnid kajastusid. Ebaselge on, miks ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik täiendav kliendiga suhtlemise ajakulu 0,3 tunni ulatuses. Maakohtu väide, et
  44. märtsi 2013 seisukoha koostamiseks kulunud aega tuleb vähendada, arvestades dokumendi mahtu ning selles juba varem esitatud väidete ning uute seisukohtade ja asjaolude kajastamist, on kontrollimatuseni umbmäärane; 3) on asjakohatu maakohtu seisukoht, et aprillis 2013 taotluse istungi edasilükkamiseks koostamiseks, esitamiseks ning sellega seotud suhtluseks on põhjendatud ja vajalik töömaht 0,5 tundi 0,9 tunni asemel; 6 4) on maakohus alusetult vähendanud
  45. augusti 2013,
  46. oktoobri 2013,
  47. detsembri 2013,
  48. veebruari 2014,
  49. märtsi 2014 ja
  50. mai 2014 menetlusdokumentidega seonduvalt põhjendatud ja vajalikke kulusid. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus asuks seisukohale, et tegelikkuses taolises mahus aega ei kulunud. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei välista asjaolu, et esindaja on menetlusdokumendis korranud varasemalt esitatud seisukohti ja põhjendusi, neid süstematiseerides ja neile täpselt viidates. Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks on maakohus jätnud arvestamata
  51. augusti 2014 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud büroosisesed nõupidamised 0,6 tundi. Kohtumäärusest ei nähtu selgitust, miks ei ole vajalike ja põhjendatud kulude hulka arvestatud
  52. septembri 2013 kulu 0,2 tundi hageja menetlusdokumendi analüüsile. Miks maakohus on jätnud välja mõistmata
  53. veebruari 2014 menetlusdokumendi koostamisega seonduva kulu 0,2 tundi büroosisese nõupidamisele, määrusest ei selgu. Vastumääruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga, et põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu 0,1 tundi kliendiga suhtlemiseks
  54. veebruaril 2014; 5) on maakohus väljunud diskretsiooni õiguslikest piiridest, ja jätnud õigustamatult
  55. novembri 2013 kulu 1 tund välja mõistmata. Menetluse käigus tekib vajadus vahekokkuvõtete tegemiseks ja analüüsimiseks, kas kõik vajalikud taotlused on esitatud ja millised võiksid olla edasised sammud. Seega kulu on põhjendatud ja vajalik; 6) ei nähtu kohtumäärusest, et tegelikkuses ei kulunud esindajal aega
  56. veebruari 2014 kirjaga seoses taotletud mahus 1,3 tundi. Mistahes põhjus väljamõistetavate õigusabikulude vähendamiseks 0,3 tunni ulatuses puudus; 7) on maakohus eksinud, jättes kassatsiooniastme kulud vastumääruskaebuse esitaja kasuks välja mõistmata. Riigikohus jättis O.R. kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud O.R. kanda. Ringkonnakohtu otsuse analüüsiga seotud kulu ei ole apellatsiooniastme kulu, kuna see tehakse pärast ringkonnakohtu otsuse kättesaamist. Väljamõistmisele kuuluvad kassatsiooniastme kulud tekivad ka siis, kui Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võta, seega ei oma tähendust, et Riigikohus vastustajalt seisukoha esitamist ei palunud. Põhjendatud ja vajalike kulude alla kuulub ka Riigikohtu menetluse raames tehtud kinnistusraamatu väljavõte kulu 3,6 eurot; 8) palub vastumääruskaebuse esitaja kontrollida ka maakohtu poolt O.R.le välja mõistetud menetluskulude suuruse põhjendatust. Kui ringkonnakohus nõustub O.R. määruskaebuses toodud argumentidega, on ka temale maakohtu poolt välja mõistetud kulud põhjendamatult suured. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  57. O.R. vaidles vastumääruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohus leiab, et O.R. määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning K.S. vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab K.S. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Ringkonnakohus mõistab O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskuluna 5 485,72 eurot. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse K.S.lt O.R. kasuks väljamõistetud menetluskulude 936 eurot osas muutmata. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõistab O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulud 4 549,72 eurot,

§ 113lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Vastavalt Ts

MS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud K.S. kanda. Samuti ei vaidlustata kohtukulu 21,05 eurot väljamõistmist. 7 Esmalt lahendab ringkonnakohus O.R. määruskaebuse ning seejärel põhjendab oma seisukohta K.S. vastumääruskaebuse osas.

  1. Ringkonnakohus leiab, et O.R. määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendatud ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamiseks. Tegemist ei ole tsiviilasja lahendamiseks vajaliku toiminguga, mille tegemise kulu väljamõistmine vastaspoolelt oleks õigustatud. Ülejäänud osas, s.o 10,1 tunni ulatuses, on K.S. taotlus hüvitada hagile vastamiseks tehtud kulu põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Tegemist on esmase menetlusdokumendiga, mille koostamiseks tuli muuhulgas töötada läbi ka hagiavaldus ning selle lisad. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et istungiks ettevalmistamise kulu ei ole põhjendatud 3 tunni ja 5 minuti ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul asjaga kursis olnud esindajal, kes muuhulgas esitas 3 nädalat enne istungit menetlusdokumendi, ei pidanud istungiks ettevalmistuseks kuluma rohkem, kui 1 tund. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et
  2. märtsi 2013 dokument on identne
  3. detsembri 2012 vastusega. Hilisem
  4. märtsi 2013 dokument sisaldab K.S. arvutusi nõude suuruse kohta, mida algses vastuses hagile ei olnud. Samuti tuli esindajal tutvuda O.R.
  5. jaanuari 2013 menetlusdokumendiga, millele vastust maakohus kostjalt nõudis. Ringkonnakohtu hinnangul arvestades asjaolu, et K.S. esindaja oli tsiviilasja asjaoludega juba tutvunud, on
  6. märtsi 2013 dokumendi koostamise ning selle koostamise ettevalmistamiseks vajalike toimingute põhjendatud ajakulu 7 tundi. Seonduvalt K.S.
  7. augusti 2013,
  8. oktoobri 2013,
  9. detsembri 2013 ja
  10. mai 2014 menetlusdokumentidega märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus luges nende dokumentide koostamiseks põhjendatud ajakuluks 22,5 tundi, vähendades kulu eelkõige dokumentide sisu kordamise tõttu. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi, nagu vaidlustab neid toiminguid määruskaebuse esitaja, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et kuigi igal menetlusosalisel on tsiviilkohtumenetluses kohustus oma väiteid ja nõudeid tõendada (TsMS § 230 lg 1) ning kohus peab andma menetlusosalistele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata (TsMS § 328 lg 2), ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt täies ulatuses välja menetluskulu hüvitamist dokumendi koostamise eest, mida kohus ei ole menetlusosaliselt nõudnud. Kuivõrd maakohus ei ole K.S.lt
  11. augusti 2013,
  12. oktoobri 2013,
  13. detsembri 2013 ja
  14. mai 2014 menetlusdokumentide koostamist nõudnud, K.S. esindaja oli tsiviilasjaga kursis, dokumendid kordasid osaliselt juba varasemates dokumentides esitatut ning maakohus jättis nimetatud dokumentides esitatud taotlused suuremas osas rahuldamata, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta dokumentide koostamise kulu osaliselt dokumendi esitaja enda kanda. Määruskaebuse esitaja leidis, et põhjendatud on kulu 13 tunni ulatuses ja ringkonnakohus nõustub sellega. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et toimikuga tutvumise kulu väljamõistmine temalt ei ole põhjendatud, kuivõrd kõik materjalid on kättesaadavad e-toimikust, märgib ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramise aspektist lähtuvalt ei oma tähtsust, kuidas menetlusosalise esindaja tutvub materjalidega. Tsiviilasja materjalidega tutvumise kulu saab olla mõistlikus ulatuses põhjendatud nii AET-i kaudu materjalidega tutvumisel, kui ka kantseleis kohtumajas. Määruskaebuse esitaja väited K.S. suhtes algatatud kriminaalasjade kohta ning määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi kohta ei oma määruskaebuse lahendamisel määral tähtsust, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. Majanduslik olukord sai olla kaalumisele kuuluvaks asjaoluks menetluskulude jaotuse juures. 8
  15. Ringkonnakohus leiab, et K.S. vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus on O.R. määruskaebuse lahendamisel põhjendanud oma seisukohta seoses
  16. märtsi 2013,
  17. augusti 2013,
  18. oktoobri 2013,
  19. detsembri 2013 ja
  20. mai 2014 menetlusdokumentide koostamiseks põhjendatud ja vajaliku kuluga, ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks K.S. määruskaebuse lahendamisel korrata. Maakohus on õigesti arvutanud vastumääruskaebuse esitaja keskmise tunnihinna. Avalduse kohaselt soovib vastumääruskaebuse esitaja teostatud teenuse eest tasu hüvitamist esimese astme menetluses 7 924 eurot (ilma käibemaksuta) ning kassatsioonimenetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses 328 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 8 252 eurot. Seega on maakohus õigesti leidnud, et ühe töötunni keskmine hind on 8 252 / 85,2 = 96,85 eurot (ilma käibemaksuta). Asjaolu, et vastumääruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu hinnanguga põhjendatud ja vajaliku kulu kindlaksmääramisel, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti vajaliku kulu kindlaksmääramisel arvestamata ajakulu büroosisestele nõupidamistele ning osaliselt ajakulu suhtlemisele kliendiga. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemine ja büroosisesed nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud kulu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, kui jättis osa kuludest välja mõistmata. Tegelikkusele ei vasta vastumääruskaebuse esitaja väide, et maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei ole põhjendatud ja vajalike kulude hulka arvestatud
  21. septembri 2013 kulu. Maakohtu määruse p-st 25 tuleneb, et määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad vastumääruskaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja pärast kostja poolt määruskaebuse esitamist
  22. septembril 2013 ning kostja poolt hageja menetlusdokumendi analüüsimist
  23. septembril 2013 esitanud muid dokumente kui vastuse määruskaebusele
  24. septembril
  25. Seega on
  26. septembri 2013 toiming seotud määruskaebuse menetlemisega, mistõttu jättis maakohus õigesti nimetatud kulu vastaspoolelt välja mõistmata. Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kuigi maakohtu määruses puudub konkreetne põhjendus, miks pidas maakohus
  27. veebruari 2014 kirjaga seotud kulu põhjendatud 1 tunni ulatuses taotletud 1,3 tunni asemel, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus diskretsioonipiire ületanud.
  28. veebruari 2014 kirjaga lahendas kohus esitatud taotlused ning määras uusi tähtaegu. Tegemist on sisuliselt 1 lk pikkuse dokumendiga, millega tutvumine asjaga kursis olnud esindajal ei saanud võtta aega rohkem, kui 1 tund. Samadel põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, määrates kindlaks põhjendatud ja vajaliku aja, mis kulus aprillis 2013 taotluse istungi edasilükkamiseks koostamisele. Maakohus jättis põhjendatult K.S. kassatsiooniastme kulud O.R.lt välja mõistmata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsusega tutvumise kulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kui menetlusosaline ei ole kohtuotsust ise vaidlustanud. Seega ei oma tähtsust, kas käsitleda ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja analüüsi apellatsiooni- või kassatsiooniastme toiminguna. Vastumääruskaebuse esitaja palub kontrollida ka O.R. menetluskulude suuruse põhjendatust. Kuivõrd vastumääruskaebuse esitaja ei esita sisulisi vastuväiteid O.R. menetluskuludele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid maakohtu poolt rahuldatud ulatuses analüüsida ega nende vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb O.R. põhjendatud ja vajalikuks kuluks ringkonnakohtu menetluses, mis kuulub vastumääruskaebuse esitajalt väljamõistmisele, 936 eurot. 9
  29. Eespoolöeldule tuginedes rahuldab ringkonnakohus O.R. määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks K.S. lepingulise esindaja ajakulu 47,02 tunni ulatuses (60,2-0,6-2,08-1-9,5). Kuivõrd lepingulise esindaja töötunni keskmine tasu on 96,85 eurot, tuleb O.R.lt mõista K.S. kasuks lepingulise esindaja kulud 4 553,89 eurot (47,02 * 96,85), millele lisandub käibemaks 20%, kokku 5 464,67 eurot. Kokku tuleb O.R.lt mõista K.S. kasuks välja menetluskulud 5 485,72 eurot (5 464,67 + 21,05). Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus O.R.lt K.S. kasuks välja menetluskulu 4 549,72 eurot (5 485,72 – 936),

§ 113lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. 13. Vastavalt Ts

MS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.