lg 2 p 1 kohaselt tasumisele kuuluvast riigilõivust pool, so 150 eurot Eesti Vabariigi kasuks ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-st 661 lg 4. poolte kokkuleppest ja Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXja XXXvastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning XXXvastuhagi XXX, XXXja XXX vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes. Pooled saavutasid kohtuvälise kompromissi ja esitasid selle allkirjastatuna kohtule kinnitamiseks. Hageja palub kohtul
lg 2 p 1 alusel poole hagiavalduse esitamise eest riigilõivu, so 150 euro, tasumise kohustusest vabastamiseks tulenevalt Harju Maakohtu 09.07.2015 kohtumäärusest. Teised menetlusosalised nõustuvad nimetatud taotlusega. Vastuhagis hageja XXX palub kohtul tagastada pool tema poolt vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled paluvad kohtul kompromisskokkulepe kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on sõlminud kompromissi. Kohus leiab, et vastavalt vastuhagis hageja XXX taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada XXX hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastuhagis hageja tasus 17.08.2015 vastuhagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega kuulub vastuhagis hagejale tagastamisele
Kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata XXX taotlus vabastada ta hagiavalduse esitamise eest riigilõivu, s.o 150 euro riigituludesse tasumise kohustusest
Kohus määras XXXle 09.07.2015 määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks kohustusega hüvitada täielikult riigile riigilõiv 300 eurot ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumisest. Kohus leidis, et hagejal on võimalik tasuda riigilõivu kaasomandi lõpetamise tulemusel laekunud rahaliste vahendite arvelt. Hageja nimetatud määrust ei vaidlustanud. Käesoleval juhul ei ole muutunud menetlusabi andmise ajal esinenud asjaolud. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et korteriomandi müügist saadud rahalised vahendid jagavad pooled enda vahel vastavalt iga kaasomaniku osale. Seega on hagejal võimalik tasuda riigilõivu kaasomandi lõpetamise tulemusel laekunud rahaliste vahendite arvelt.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele välistab kohus
lg 4 alusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.