KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 15

lg-st 2 tulenevalt on korteriühistu juhatusel sättes nimetatud dokumentide esitamise näol ühistu liikmete suhtes korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustus. Informatsiooni andmise kohustuse mittejärgimine ei ole rikkumine, mis võiks kaasa tuua üldkoosoleku otsuse kehtetuse. Aastakava projekti näol oli korteriühistu juhatus esitanud korteriühistu liikmetele dokumendid, mis olid vajalikud selleks, et kaaluda päevakorra küsimuse suhtes otsuse vastuvõtmise õiguspärasust ja vajadust. Üldkoosolek kutsuti kokku ja viidi läbi vastavalt seaduse nõuetele. Päevakorras olnud küsimus kuulub põhikirja järgi üldkoosoleku pädevusse ning üldkoosolek oli õigustatud otsuseid vastu võtma. Seega otsus ei ole ebaseaduslik. Hageja osales üldkoosolekul. Kuna üldkoosoleku protokollis on märgitud, et aastakava vastuvõtmise poolt hääletati ühehäälselt, siis järeldub, et hageja ei olnud aastakava vastuvõtmise vastu. Hageja ei ole märkinud, milliseid tema õiguseid rikuti sellega, et talle ei olnud esitatud eelmise aasta aruannet ja bilanssi, mille läbivaatamise küsimust ei olnud 16.01.2014 üldkoosoleku päevakorras. Korteriühistu 10.06.2010 üldkoosolekul otsustati, et üldkoosolekud majandustegevuse aastakava vastuvõtmiseks kutsutakse kokku detsembris–jaanuaris ning juhatuse ja revisjoni aruannete kohta aprillis. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. aprilli 2015 otsusega hagi ning tunnistas kehtetuks ja tühistas KÜ XXX liikmete
3. jaanuari 2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse: „Võtta
4. a majandustegevuse aastakava vastu“. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja 2 kasuks menetluskulude katteks 405 eurot ning jättis menetluskulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud, kostja kanda ja mõistis kostjalt välja riigituludesse 274,90 eurot menetluskulude (riigilõiv ja tunnistajatasu) katteks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt KÜS § 15 lg 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Hageja seletusega, millele kostja vastu ei vaielnud, ja samuti tunnistaja T.V.ütlustega on tõendatud, et enne 16.01.2014 üldkoosoleku toimumist oli korteriühistu liikmetele antud vaid
5. a majandustegevuse aastakava projekt ning eelmise aasta aruannet ega bilanssi ei olnud antud. Seega on kostja poolt KÜS § 15 lg 2 nõuete rikkumine tõendatud. Samuti on tõendatud hageja väide, et tutvumiseks antud projekt ei sisaldanud andmeid remonditööde eeldatavad kulude ning korteriühistu poolt soojusenergia, vee ja gaasi tarbimise koguse kohta. See asjaolu on tõendatud peale hageja seletuse, millele kostja vastu ei vaielnud, ka aastakava projekti ja tunnistaja T.V.ütlustega. Seega on tõendatud ka kostja poolt KÜS § 15 lg 1 nõuete rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-63-05, p 12), et viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetel võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal. Seega 16.01.2014 üldkoosoleku otsus võtta
6. a majandustegevuse aastakava vastu on ebaseaduslik. Korteriühistu liikmetele enne üldkoosolekut, kus peab toimuma majandustegevuse aastakava arutelu, eelmise aasta aruande ja bilansi mitte andmine on seaduse oluline rikkumine ning seega on rikutud hageja kui korteriühistu liikme õiguseid. Kostja väide, et hageja hääletas otsuse poolt, on ümberlükatud tunnistaja T.V.ütlustega, mille kohaselt hageja, kellel oli ka kuus volikirja, hääletas vastu. Tunnistaja suhted menetlusosalistega ei pane kahtluse alla tema ütluste õigsust, kuna kostja on igal juhul rikkunud oma kohustusi ning see tingib otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühistamise. Kostja esitatud korteriühistu liikmete 10.06.2010 üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsustati kutsuda koosolek majandustegevuse plaani vastuvõtmise kohta kokku detsembris–jaanuaris, see aga ei tõenda, et see otsus kehtib ka tulevikus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. KÜ XXX esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
8. aprilli 2015 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtusse või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) rikkus kohus oluliselt menetlusnorme (TsMS § 442 lg-d 7, 8), kuna ei ole otsuses märkinud kostja 15.08.2014 seisukohas toodud väiteid ega põhjendanud, miks ta nimetatud seisukohti ei arvesta; 2) ei ole hageja väitnud, et üldkoosoleku protokollis oleks viga või et protokoll oleks võltsitud. Kostja esindaja küsimusele 07.04.2015 kohtuistungil, et „Kas soovite öelda, et protokoll on võltsitud?“, vastas hageja esindaja, et: „Mina seda pole öelnud, protokollis ei ole kajastatud hageja eriarvamust“. Seega hageja esindaja kinnitas, et hageja loeb üldkoosoleku protokolli õigeks. Protokollis on märgitud, et otsus võeti vastu ühehäälselt, st hageja, kes osales üldkoosolekul ja tal oli veel viis volikirja teistelt korteriühistu liikmetelt, hääletas vaidlustatud otsuse poolt. Kohus ei hinnanud kostja eeltoodud väiteid ning vastuolusid hageja väidetes; 3) tuleb tunnistaja T.V.ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuna tema suhted korteriühistu esimehega ei ole head ja ta on hagejaga ühes initsiatiivgrupis, mille loomise eesmärgiks oli praeguse korteriühistu juhatuse tagandamine. Eeltoodust võib järeldada, et tema ütluste eesmärgiks oli luua kohtule korteriühistu esimehest ja tema tegevusest negatiivne kuju. Sellist järeldust kinnitab asjaolu, et ülejäänud viis tunnistajat, kelle ülekuulamise taotluse kohus rahuldas, kohtuistungile ei ilmunud. Kohus ei põhjenda, miks ta võttis tõendina vastu tunnistaja ütlused, mis lähevad lahku dokumentaalsest tõendist, s.o 16.01.2014 üldkoosoleku protokollist; 4) otsustati korteriühistu 10.06.2010 üldkoosolekul viia läbi üldkoosolekud majandustegevuse aastakava vastuvõtmiseks detsembris–jaanuaris ning juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kohta aprillis. Hageja ei vaielnud sellele dokumendile ja kostja väitele vastu, st tunnistas seda fakti. Kohus leidis ekslikult, et 10.06.2010 üldkoosoleku otsuse esitamine ei kinnita, et see otsus kehtib ka praegusel ajal. Kohus ei põhjenda sellist järeldust mitte millega; 5) ei ole hageja tõendanud, milliseid tema õiguseid majandustegevuse aastakava vastuvõtmisega rikuti, kui ta isegi ei hääletanud aastakava vastuvõtmise vastu. KÜS § 15 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused on teabe andmise kohustused, mille rikkumine ei ole nii oluline, et tuua kaasa üldkoosoleku otsuse tühistamine. Teabe mitteesitamine võiks põhjustada, et korteriühistu liikmed hääletavad üldkoosolekul majandustegevuse aastakava vastuvõtmise vastu. Kõik üldkoosoleku osalejad hääletasid otsuse vastuvõtmise poolt. Kohtuistungi toimumise ja tsiviilasjas otsuse tegemise ajaks oli
9. a majandustegevuse aastakava täidetud ning vastu oli võetud
10. a majandustegevuse aastakava.
11. N.F. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastustaja palub mõista apellandilt välja vastustaja menetluskulud apellatsioonikohtus summas 100 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus asja materjale objektiivselt ning kohaldas õigesti materiaalõigusnorme, mis reguleerivad korteriühistu majandustegevuse aastakava koostamise ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamise korda. Tunnistaja T.V.ütlustes ei ole alust kahelda; 2) on kostja viide korteriühistu 10.06.2010 üldkoosoleku otsusele, mille järgi võib juhatus kutsuda majandustegevuse aastakava kinnitamiseks üldkoosolekuid kokku detsembris– jaanuaris ja majandusaasta aruanded kinnitada aprillis, alusetu. Pooled ei vaidle üldkoosoleku kokkukutsumise aja üle, vaid selle üle, et juhatus ei täitnud üldkoosoleku kokkukutsumisel KÜS § 15 lg-te 1 ja 2 nõuded. See toob kaasa aastakava kinnitamise otsuse kehtetuse. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
13. aprilli 2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
14. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult tunnistanud kehtetuks KÜ XXX liikmete
15. jaanuari 2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse
16. a majandustegevuse aastakava vastuvõtmise kohta. 7.
17. Maakohus tuvastas, et enne 16.01.2014 üldkoosolekut anti korteriühistu liikmetele tutvumiseks vaid
18. a majandustegevuse aastakava projekt, kuid ei antud eelmise aasta aruannet ega bilanssi (KÜS § 15 lg 2). Samuti on maakohus tuvastanud, et korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitatud
19. a majandustegevuse aastakava projekt ei sisaldanud andmeid korteriühistu poolt remonditööde eeldatavate kulude ega soojusenergia, vee ja gaasi tarbimise kohta (KÜS § 15 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

§ 15

lg-tes 1 ja 2 esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Tegemist on ühistu liikmetele informatsiooni andmise kohustuse rikkumisega ning põhjendatud ei ole apellandi väide,

§ 15

lg-tes 1 ja 2 sätestatud rikkumised ei ole nii olulised, mis tooksid kaasa vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kehtetuse. Maakohus on siinjuures õigesti viidanud Riigikohtu 15.06.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-63-

1. 7.
2. Vastavalt KÜS § 1 lg-s 2 sätestatule käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu üldkoosolekute otsuste vaidlustamise kord on sätestatud KÜS §-s 13 ning selles ei ole ette nähtud, et korteriühistu liige võib vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaid juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele või juhul, kui ta on hääletanud otsuse vastuvõtmisele vastu. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide, et nähtuvalt üldkoosoleku 16.01.2014 protokollist võeti majandustegevuse aastakava vastu ühehäälselt ning hagejal puudus õigus üldkoosoleku otsust vaidlustada. Pealegi on tunnistaja T.V.kinnitanud, et hageja hääletas üldkoosolekul majandustegevuse aastakava vastuvõtmisele vastu. Asjaolust, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli vastu võetud korteriühistu
3. a majandustegevuse aastakava, ei saa järeldada, et maakohtul puudus õigus tunnistada kehtetuks KÜS § 15 lg-tega 1 ja 2 vastuolus olevat üldkoosoleku otsust. Lisaks on hageja kinnitanud, et ta esitas üldkoosolekul eriarvamuse majandustegevuse aastakava vastuvõtmise võimatuse kohta, kuid seda ei kajastatud üldkoosoleku protokollis (I kd, t.l 158). Hageja seisukohta kinnitavad tunnistaja T.V.ütlused, millest nähtuvalt hageja esitas vastuväite majandustegevuse aastakava kohta, üldkoosoleku protokoll on ümber kirjutatud ja selles ei kajastatud ka sellele päevakorrapunktile vastu hääletanud isikuid. 7.
4. Korteriühistu üldkoosoleku 10.06.2010 protokolli väljavõttest (t.l 86) nähtub, et üldkoosolek otsustas: „Kutsuda kokku koosolek majandustegevuse plaani vastuvõtmise kohta detsembris-jaanuaris. Juhatuse ja revisjoni aruande aprillis“. Nimetatud protokolli väljavõttest ei nähtu, et viidatud otsus kehtiks ka järgnevatel aastatel toimuvate üldkoosolekute kohta ning seetõttu ei saa ka järeldada,

§ 15

lg-s 2 nimetatud 5 aruande võiks esitada mitte koos majandustegevuse aastakavaga, vaid eraldi majandustegevuse aastakavast. Seetõttu ei tõenda nimetatud 10.06.2010 üldkoosoleku protokolli väljavõte, et vaidlusalune üldkoosolek toimus kooskõlas KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud nõuetega. 8. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtus tema kanda jäetud menetluskulude suurust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja on esitanud apellatsioonkaebusele vastuse (II kd, t.l 1) ning palunud selle koostamise eest mõista apellandile välja õigusabikulud 1 tunni eest 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et 6-lauselise üldsõnalise vastuse koostamise eest on põhjendatud ajakulu 20 minutit ning seega tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista 33 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja