Obsah (6)

§ 361§ 18§ 4§ 362§ 29§ 364

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2665 Määruse kuupäev 26. oktoober 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja

) § 361 lg 2 p 4 ja 5 alusel.

1. 25.10.2015 kell 08.20 saabus Venemaa Föderatsioonist Luhamaa maanteepiiripunkti Eesti Vabariiki sisenevale suunale jalgsi Benini kodanik XXX (s 03.06.1984). Dokumendiekspert tuvastas, et isiku esitatud Itaalia elamisluba on võltsitud. Isikule selgitati, et ta saadetakse tagasi Venemaa Föderatsiooni, mispeale palus isik kell 08.45 varjupaika. Isik peeti kinni kell 09.13 varjupaigamenetluse läbiviimiseks.
2. XXX Benini Vabariigi passis nr B0389034 on Venemaa Föderatsiooni turismiviisa 225077176 kehtivusega alates 02.10.2015 kuni 31.10.2015, ühekordne, päevade arvuga
3. Venemaa viisa on avatud 17.10.2015 Domodedovo lennujaama piiriületustempliga ja sama viisa on suletud 25.10.2015 Šumilkino piiriületustempliga. Lisaks esitas isik täielikult võltsitud Itaalia Vabariigi elamisloakaardi nr I
4. Eesti Vabariigi välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti XXX

§ 361

lg 1, lg 2 p 4, 5 ja § 15 lg 1 p 1, 2, 3, 5, 6, 7 ning § 15 lg 6 alusel kell 09.13 kuni 48 tunniks kinni. Isiku varjupaigataotlus registreeriti numbriga 7001510214 ja võeti menetlusse, kuid otsust selles suhtes ei ole veel tehtud.

1. Isiku ütluste kohaselt tekkis mõte lahkuda Beninist kaks kuud tagasi. Isik seletas, et tundis ennast tagakiusatuna, tema elu oli ohus. Ta arreteeriti selle eest, et oli seksuaalvahekorras mehega, kuid tal õnnestus põgeneda. Pärast seda, kui ta kuulis, et on tagaotsitavaks kuulutatud, tuli mõte riigist lahkuda. Sõber andis talle võlgu 600 000 Kesk-Aafrika franki, et saaks riigist lahkuda. Vene viisa sai isik Beninis Vene saatkonnas ja käis ise kohal viisat taotlemas. Koos sõbraga suunduti Togosse, et politsei eest peitu minna. Laenatud rahaga ostis isiku sõber pileti Ghanast Venemaale, marsruudil Accra - Moskva. Beninist Togosse sõitis isik taksoga ja sealt edasi Ghanasse bussiga. 16.10.2015 läks isik lennukile ja Moskvasse jõudis 17.10.
2. Isik seletas, et kõigepealt proovis isik taotleda Prantsuse Schengeni viisat ja käis Beninis Prantsuse saatkonnas. Seal oli vaja esitada väga palju dokumente. Isiku sõnade kohaselt peab olema teada kindel peatumiskoht, et viisat saada, isikul seda ei olnud. Ta seletas, et kuna ta räägib prantsuse keelt, siis oleks Prantsusmaal võimalik tööd otsida. Moskva lennujaamas hakkas isik taksot otsima, kus üks taksojuht pakkus välja, et ta saab üürida endale toa. Taksojuht nõustus 100 euroga. Hommikul ja õhtul tõi taksojuht korterisse süüa. Isik küsis taksojuhi käest, kas oleks võimalik Venemaal töötada, kuid taksojuht ütles, et töötada pole võimalik. Samas lubas ta muretseda Itaalia elamisloa. Lõpuks lepiti hinnas kokku ja elamisloakaart maksis 200 eurot. 24.10.2015 tuli taksojuht korterisse ja tõi Itaalia elamisloakaardi. Taksojuht ütles, et buss läheb õhtul kell üheksa ja Eestisse jõudes tuleb sealt otsida järgmise bussi, mis Itaaliasse edasi sõidab. Taksojuht saatis isiku edasi bussijaamaja ja näitas, kust buss väljub. Taksojuht andis Itaalia elamisloa ja näitas, kuidas seda koos passiga esitama peab. Koos teiste dokumentidega andis ta ka bussipileti marsruudil Moskva - Tallinn. Bussijaamas hakkas bussijuht nõudma mingit kaarti, kuid viimaks oli bussijuht nõus isiku Eesti piirini viima. Isik seletas, et bussijuht peatas bussi kinni 2 km enne Venemaa piiripunkti. Venemaa poolse piirikontrolli läbis isik jalgsi ja pärast dokumentide kontrolli Vene poolel läks isik uuesti bussi. Enne Eesti piiripunkti pani buss uuesti isiku maha ja isik saabus Luhamaa piiripunkti jalgsi.
3. PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esinevad

§ 361lg 2 pdes 4 ja 5 sätestatud asjaolud.

1. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Lähtudes ajalisest faktorist ei ole olnud võimalik kontrollida isikuga seonduvaid andmeid, samuti leebema meetme rakendamine ei teeniks PPA taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib selle juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist ning tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusse paigutamist, mistõttu on isiku kinnipidamine proportsionaalne. Põgenemisohu hindamisel lähtub PPA asjaolust, et isiku eesmärk ei olnud saada varjupaika Eestis, vaid isik soovis minna kõigepealt Prantsusmaale. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks ning võib samuti olla motiveeritud põgenema.
2. Samuti on vajalik isiku kinnipidamine varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest

§ 18

lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige

§ 4

lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lgdes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

1. Kohe pärast tagasisaatmise otsuse teatavaks tegemist palus isik varjupaika. Isik on korduvalt kinnitanud, et tema tegelik soov oli minna kõigepealt Prantsusmaale ja selle ebaõnnestumisel Itaaliasse kuna omab sealset elamisluba. Haldusorgan märgib, et varjupaika tuleb paluda esimeses turvalises riigis. XXX’l oli võimalus taotleda varjupaika juba Venemaal, kuid isik seda ei teinud. Rahvusvahelise kaitse saamise soovi avaldas isik alles pärast seda, kui talle sai selgeks, et teda ähvardab võimalik tagasisaatmine Venemaale. 2
2. 26.10.2015 kohtuistungil selgitas isik et ta jääb selgituse juurde, mis andis piiripunktis. Ta täiendas, et ei saanud aru, et Itaalia elamisloakaart on võltsitud. Samas ta selgitas, et ei andnud taksojuhile oma passi. Tema sõnul sai ta aru, et tegu on töötamise loaga. Dokumendist ta aru ei saanud, kuna ta ei osanud keelt. Oma kodumaal oli tal oht elule. Ta on valmis varjupaigamenetluses koostööd tegema, et seda kiiremini läbi viia. Kohtu seisukoht 10.

§ 362

lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat

§ 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja

§ 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 11.

§ 361

lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada

§ 361lõikes 2 sätestatud alusel.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 12.

§ 361

lg 2 punktide 4 ja 5 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muuhulgas varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). 13. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas

§ 361

lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud

§ 361lg 2 punktidele 4 ja 5.

Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et vajalik on varjupaigamenetluses oluliste asjaolude väljaselgitamine ning esineb isiku põgenemise oht ning ta ei soovinud Eestis varjupaika paluda, vaid tegi seda üksnes siis, kui tal ei olnud võimalik jätkata teekonda Prantsusmaale või Itaaliasse ning teda ähvardas tagasi saatmine Venemaale. 14. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab

§ 361lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike. 15. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 25.10.2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Kohus nõustub PPA-ga, et kuivõrd XXX eesmärgiks oli 3 jõuda Prantsusmaale või Itaaliasse ning Eestis palus ta varjupaika seetõttu, et ta peeti võltsitud Itaalia elamisloakaardi tõttu kinni, tuleb pidada isiku põgenemise ohtu tõenäoliseks. Vabaduses viibides oleks isikul võimalik jätkata teekonda Prantsusmaale või Itaaliasse ilma vahepealse dokumendikontrollita. Kohtu järeldust ei muuda ka isiku kohtuistungil esitatud väited, et ta ei saanud aru, et Itaalia elamisloakaart on võltsitud. Kohtu hinnangul on alust kahelda isiku niisugustes väidetes, kuna isik ise tunnistas, et elamisloakaardi hankis talle taksojuht Moskvas ning ta ei pidanud esitama isegi oma passi. Seega on kohtu hinnangul

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

Samuti on kohtu hinnangul täidetud

§ 361

lg 2 p 5 kohaldamise eeldused, kuna tulenevalt isiku enda selgitustest on ilmne, et ta ei soovinud Eestis varjupaika paluda, vaid üksnes sisenes Schengeni ruumi Eesti kaudu. Kuivõrd isikul puudus õigus Eestisse sisenemiseks ning Eestis viibimiseks, ähvardas teda välja saatmine Venemaale või Benini ehk teisisõnu väljapoole Schengeni ruumi, mis olnuks vastuolus isiku eesmärkidega. On sisuliselt väljaspool kahtlust, et kui isikut poleks kinni peetud, ei oleks ta Eestis varjupaika taotlenud. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjust arvata, et varjupaigataotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. 16.

§ 29

lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida

§-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Seejuures tuleb arvesse võtta isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas. Niisugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 18. 17. Kuna

§ 29

lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad

§ 361

lg 2 punktides 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

§ 364

lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte. 4 18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

§ 362

lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 26.10.2015 kuni

§ 361

lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5