Obsah (4)

§ 146§ 167§ 147§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015. a Tartu Tsiviilasja number

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Viimase nõude aegumistähtaeg saabus 02.01.

1. a. Hageja ei ole esitanud nõudeõiguse loovutamise dokumenti. 2
2. Hageja esitas vastuse kostja vastusele (I kd, tl 61-62). Kuna lõpparvel oli tasumise tähtajaks märgitud 09.10.
3. a, siis algas nõude aegumistähtaeg 31.12.
4. a ja nõue aegus 31.12.
5. a. Hagiavalduse lisadest ja hageja vastusele lisatud hageja andmebaasi väljavõtetest nähtub, et hageja ja kostja vahel toimusid alates
6. a kuni
7. a läbirääkimised. Seega peatus alates
8. a nõude aegumine

§ 167lg 1 alusel.

Hageja nõue ei ole aegunud. Nõue ei ole aegunud ka

§ 146lõikest 4 tulenevalt.

MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas 22.04.
2. a otsusega hagi ja mõistis Andrey Kuzminilt Creditreform Eesti OÜ kasuks välja võlgnevuse 232,54 eurot ja viivised summas 232,54 eurot. Kohus jättis Andrey Kuzmini taotluse aegumistähtaja kohaldamiseks rahuldamata ja menetluskulud Andrey Kuzmini kanda. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 146lg 1).

Nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult (

§ 146lg 4).

Liitumislepingu järgi oli hageja põhikohustuseks osutada telekommunikatsiooniteenust ning kostja põhikohustuseks tasuda osutatud teenuse eest tasu. Lepingulisest suhtest tekkinud rahalise kohustuse rikkumine on üldjuhul tahtlik rikkumine – arvete, meeldetuletuste ja muu sellesarnase kättesaamine ei ole oluline, sest iga mõistlik inimene teab, et temale osutatud teenuse eest tuleb tasuda. Arvete tasumata jätmisega on kostja kinnitanud, et rikkus oma kohustust tahtlikult ja teadlikult. Seega leidis kohus, et kostja on oma kohustust rikkunud tahtlikult ning

§ 146lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg ei kuulu kohaldamisele.

Kostjale saadetud nõude loovutamise teatisega 20.12.

1. a (k.2 tl.112) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et Tele 2 Eesti AS loovutas OÜ-le Creditreform Eesti nõude kostja vastu. Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, siis võib uus võlausaldaja OÜ Creditreform Eesti nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja asemel VÕS § 164 lg 2 alusel. Kohus leidis, et viivis summas 232,54 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse viivise vähendamiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Andrey Kuzmin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus käsitlenud ebaõigesti tõendamiskohustust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Hageja ei ole tõendanud, et arved on kostjale kätte toimetatud ja et kostjale on teatatud nõude loovutamisest; 2) ei ole kohustuse täitmata jätmine

§ 146lg 4 kohaldamiseks piisav.

1. Viru Maakohus rahuldas 07.10.
2. a määrusega Andrey Kuzmini taotluse ja ennistas Andrey Kuzmini apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Maakohus luges, et apellatsioonkaebus on esitatud kohtule tähtaegselt.
3. Creditreform Eesti OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. 3 Vastuväidete kohaselt: 1) vastab Viru Maakohtu 22.04.
4. a otsus täielikult TsMS § 442 lg 1 nõuetele. Maakohus ei ole otsusest kirjeldavat ja põhjendavat osa välja jätnud. Seega ei esinenud alust ka otsuse täiendamiseks TsMS § 448 lg 41 alusel. Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus apellant ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Isegi, kui apellant sai tema sõnul alles 22.08.
5. a kohtunõudest teada, et 22.04.
6. a otsuse puhul ongi tegemist terviktekstiga, oli viimane tähtaeg apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse ja ühtlasi ka apellatsioonkaebuse esitamiseks 05.09.
7. a. Apellatsioonkaebus on esitatud 22.09.
8. a; 2) on täidetud kõik VÕS § 170 eeldused kehtivaks nõude loovutamiseks ning vastustaja on maakohtu eelmenetluses esitanud ka vastavasisulised tõendid; 3) ei ole apellant vastuses hagiavaldusele ega 28.01.
9. a toimunud kohtuistungil kordagi tuginenud sellele, et ta ei tea nõude alust või et nõue on alusetu. Seega on tegemist uute väidetega, mille vastustaja palub tulenevalt TsMS § 652 lõikest 4 jätta tähelepanuta; 4) on apellandipoolne kohustuse tahtlik rikkumine ja heade kommete vastane käitumine tõendatud alljärgnevate asjaoludega: 1) apellant ei ole täitnud Tele2 üldtingimuste p-s 4.1.
10. sätestatud informeerimiskohustust; 2) apellant on oma tegevusetusega soovinud lepingute täitmisest kõrvale hoiduda ehk soovinud muu õigusvastase tagajärje saabumist; 3) apellandipoolset kohustuse tahtlikku rikkumist tuleb vastustaja seisukohalt eeldada, kuna sisuliselt ei ole apellant hageja nõuet vaidlustanud.
11. Vastustaja esitas 25.09.
12. a menetluskulude nimekirja ja taotluse mõista apellandilt vastustaja kasuks välja menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
14. aprilli
15. a otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
16. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja nõude aegumisele kohaldub

§ 146

lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg, kuna kostja rikkus kohustust tahtlikult. Riigikohus on juhindunud „tahtluse“ sisustamisel selle sätte kontekstis VÕS § 104 lg-st 5, mille järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (nt 3-2-1-15-09, 3-2-1-79-09). Käesolevas asjas ei kohaldu hageja nõude aegumisele

§ 146

lg 4, sest selles sätestatud aegumistähtaeg kohaldub nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult), ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades

§ 146lg 4 kohaldamiseks piisav.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja viidatud asjaolud ei võimalda järeldada, et kostja rikkus tahtlikult heade kommete vastaselt rahalise kohustuse täitmise nõuet. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude aegumisele kohaldub

§ 146

lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hiliseim 4 hageja poolt kostjale esitatud arve (lõpparve) kannab kuupäeva 22.09.2008. a (I kd, tl 28). Maksetähtaeg oli arve alusel 09.10.2008. a. Aegumine algas seega 31.12.2008. a.

§ 146lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Seega aegus nõue kolme aasta möödumisel, s.o 01.01.

1. kell 24.
2. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.05.
3. a, s.t ajal, mil nõue oli aegunud.
4. Hageja väidab, et hageja ja kostja vahel toimusid alates
5. a kuni
6. a läbirääkimised. Seega peatus alates
7. a nõude aegumine

§ 167

lg 1 alusel ning hageja nõue ei ole aegunud.

§ 167

lg 1 järgi peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Riigikohus on leidnud, et läbirääkimised peatavad aegumise

§ 167lg 1 järgi üksnes juhul, kui need ka sisuliselt toimuvad.

Aegumistähtaeg peatub eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-13, p 12). Aegumise peatumise aluseks ei ole ainuüksi võlgnikule korduvate kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole sellele läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (vt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10, p 28). Creditreform Eesti OÜ saatis Andrey Kuzminile 12.07.
5. a võlateatise ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 19.07.
6. a (I kd, tl 45). Hageja väidab, et sellest ajast alates oli hageja kostjaga pidevas telefoni- ja e-maili ühenduses eesmärgiga lahendada võlgnevuse tasumise küsimus kohtuväliselt. Hageja esitas väljavõtte Tele2 Eesti AS-i poolt tehtud kõnedest ja kontakteerumistest (I kd, tl 41). Väljavõttest nähtub, et alates 12.07.
7. a kuni 17.12.
8. a on otsitud võlgniku kontaktandmeid, saadetud võlgnikule kolm kirja ja üritatud võlgnikuga võtta ühendust telefoni teel. Väljavõttest nähtub, et kostjaga on proovitud ühendust võtta, kuid sellest dokumendist ei nähtu kostja lubadust hakata võlgnevust tasuma või muid kokkuleppeid võla tasumiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlateatisest ja sellest, et kostjaga on üritatud telefoni teel ühendust võtta, ei nähtu kostja soovi asuda hagejaga läbirääkimistesse võla tasumiseks. Läbirääkimised peatavad aegumise üksnes juhul, kui need sisuliselt ka toimuvad. Käesolevas asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hageja võlateatisele vastanud ja soovinud asuda hagejaga läbirääkimistesse. Hageja esitas kohtule 19.01.
9. a (II kd, tl 113) ja 14.03.
10. a (II kd, tl 114) kostjale saadetud kirjad, milles hageja palub kostjal tasuda võlgnevuse summas 531,46 eurot. Hageja esitas väljavõtte Tele2 Eesti AS-i poolt tehtud kõnedest ja kontakteerumistest (I kd, tl 65), mille kohaselt on Tele2 Eesti AS võtnud kostjaga ühendust 22.01.
11. a. 03.01.
12. a ja 10.01.
13. a osas on märgitud, et võlgnik võttis ise ühendust. Kuna ringkonnakohus leidis eelpool, et hageja nõue aegus 31.12.
14. a, siis ei oma käesoleval juhul tähendust asjaolu, et
15. a ja
16. a jaanuaris on hageja üritanud võlgnikuga uuesti ühendust võtta ja saatnud kostjale kirja võlgnevuse tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude aegumine ei peatunud

§ 167lg 1 alusel 2010.

a kuni

1. a, sest poolte vahel ei toimunud sisulisi läbirääkimisi.
2. Kõrvalkohustusest tulenev nõue aegub koos põhikohustusega

§ 144alusel.

Kuivõrd põhivõlgnevuse nõue on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud, siis on aegunud ka viivise nõue. 5 Ringkonnakohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati pärast hagi aegumise tähtaja möödumist, mistõttu tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata.

1. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, seetõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne
2. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi