Obsah (5)

§ 15§ 68§ 23§ 18§ 10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2669 Määruse kuupäev 27. oktoober 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus väljasaadetava XXX

) § 23 lõike 1 alusel.

1. 25.10.2015 kell 09.00 saabus Venemaa Föderatsioonist Luhamaa maanteepiiripunkti Eesti Vabariiki sisenevale suunale jalgsi Kameruni kodanik XXX (sündinud 15.12.1984). Isik esitas Kameruni Vabariigi kodaniku passi nr 0018082 ja Rootsi elamisloa nr S03064849 kehtivusajaga 12.05.2014 kuni 11.05.
2. Isiku poolt esitatud dokumente kontrolliti põhjalikult. Dokumentide kontrollis selgus, et Kameruni reisidokument on ehtne, kuid isiku poolt esitatud passis olev Rootsi elamisloa kleebis on võltsitud.
3. Pärast XXX’ile selgituste jagamist, et tema valduses oleva Rootsi elamisloaga ta ei saa siseneda Eestisse, kuna see on võltsitud, palus isik varjupaika Eesti Vabariigis. Lisaks Rootsi võltsitud elamisloale oli isiku passis oli veel võltsitud Hispaania sisenemise templijäljend ja võltsitud Kambodža viisa. PPA kaalus kõiki isiku ütlusi ja otsustas isiku suhtes teha varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse. Kui XXX’ile tõlgiti keelduvat otsust, muutus isik vägivaldseks ja kasutas füüsilist jõudu piirivalveametnike suhtes. Siis haaras oma reisidokumendi ja rebis selle puruks. Selleks, et isik rahuneks, kasutasid piirivalvurid füüsilist jõudu. Lisaks sellele, et isik rebis puruks oma passi, keeldus ta alla kirjutamast temale väljastatud varjupaigataotluse tagasilükkamise otsusele ning rebis ka selle puruks.
4. XXX’i passis olevaid piiriületuse templeid kontrollides selgus, et isik on korduvalt käinud Venemaalt väljas. Venemaa piiriületuse templite järgi võib tuvastada, et vähemalt kahel korral on isik Venemaalt lahkunud ja siis jälle tagasi Venemaale tulnud. Isik ise selgitas Venemaa piiriületuste templite olemasolu oma passis sellega, et tegelikult on need saadud ebaseaduslikult. XXX’i eesmärk oli Venemaal leida tööd ja oma elutingimusi parandada. Mõnda aega tegi ta tööd erinevates valdkondades, kuid tal ei jätkunud tahet perspektiivikaks töötamiseks või uue töökoha leidmiseks. Isik oli nõus sellega, et talle tehakse Rootsi elamisluba, selle hankimiseks maksis isik suure summa raha. Samas oli ta uurinud ka võimalust saada Venemaal varjupaika. Varjupaigataotlust isik Venemaal sisse ei andnud, kuna sõbrad selgitasid, et Venemaal ei saa varjupaika. 5.

§ 15

lg 1; § 15 lg 3; § 15 lg 2 p 1; 19 lg 1 alusel peeti XXX 26.10.2015 kell 11.24 kuni 48 tunniks kinni. 26.10.2015 võeti isik ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1033640997 ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.

1. Arvestades asjaolu, et isikul puudub kehtiv reisidokument, ei ole isikut võimalik 48 tunni jooksul Eesti Vabariigist välja saata. XXX hävitas ise tahtlikult oma reisidokumendi. Isikul puudub Eestis igasugune teadaolev viibimiskoht või seos Eestiga, puuduvad samuti lähedased või lähisugulased. Isiku reisi eesmärgiks oli suunduda esialgu Läti Vabariiki (isikul oli olemas ka sihtkoha pilet) ja siis edasi leida sealt kogukond, kellega suhelda ja teha ka edasisi reisiplaane. Eesti Vabariik oli isiku jaoks transiitriigiks.
2. XXX’i käitumine on näidanud seda, et ta ei allu ametnike korraldustele ja võimalusel osutab vastupanu. Ka on isik oma ebaseadusliku Eesti Vabariiki sisenemisega üles näidanud seda, et ta ei hooli seaduslikest alustest. XXX tagasipöördumiseks koheselt kodumaale puuduvad lennureisi jaoks vajalikud dokumendid ning nende hankimine ja lennureisi korraldamine võtab rohkem aega kui 48 tundi. Seega ei ole PPA-l võimalik väljasaatmist lõpuni viia 48 tunni jooksul kinnipidamisest alates. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks.

§ 68

p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. XXX on välismaalane ja tal puudub seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isiku sihtriigiks oli kõigepealt Läti, võis olla ka Rootsi Kuningriik, Saksamaa või Kanada, kus isik lootis leida tööd, et parandada oma majanduslikku olukorda. Eelpoolnimetatud faktidest järeldub, et isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist.

1. Isik on väljasaadetav ja PPA-l ei ole alust pidada väljasaatmist perspektiivituks, kuna isikul oli olemas kehtiv reisidokument ja temale uute dokumentide saamiseks tuleb pöörduda Saksamaal asuva saatkonna poole, mis võtab mõningast aega, kuid ei ole perspektiivitu. Samas on olemas ka olemas vastuvõttev riik.
2. 27.10.2015 kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et 26.10.2015 tehti rahvusvahelise kaitse taotleja esmase küsitluse protokoll ja selle alusel PPA tegi järelduse, et Venemaa on kolmas turvaline riik, kes peab isiku tagasi võtma. PPA tegi varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse ja tutvustasid 26.10.2015 seda. Enne otsuse tegemist võeti ühendust Venemaa Föderatsiooniga, kes avaldas nõusolekut isiku tagasi võtmiseks. Isikul oli kehtiv pass, kehtiv Venemaa viisa. 2 Peale tagasilükkamise otsusega tutvumist XXX ründas piirivalveametnikku, jõudis haarata passi ja selle katki rebida. Ta teatas, et ei soovi tagasi Venemaale minna, sest seal ta sai füüsiliselt kannatada ja Venemaa ei oleks tema viisat pikendanud ning oleks teda tagasi suunatud kodumaale, kus temal on oht elule ja tervisele. Augustis 2014 tapeti tema elukaaslane ja laps islamistide poolt, kes pressisid temalt raha välja oma tegevuse jaoks. Peale passi katki rebimist tehti ettekirjutus riigist lahkumise kohta, kuid öösel ei olnud tõlki ja isik magas. PPA soovib kohtuistungil isikule ettekirjutust tõlgi abil tutvustada.
3. XXX selgitas 27.10.2015 kohtuistungil, et ta ei olnud teadlik, et Rootsi elamisluba on võltsitud, sest ta maksis Kongo isikutele elamisloa muretsemise eest 10 000 eurot. Ta võttis selle oma arveldusarvelt, mis tal oli oma äri müümisest. Ta ei osanud arvata, et selle raha eest tuuakse talle võltsitud dokument. Isiku sõnul oli tema jaoks šokk, kui talle Eesti ametnikud ütlesid, et see on võltsitud. Tal tekkis stress, sest talle selgitati, et ta saadetakse Venemaale või oma kodumaale tagasi. Tegemist oli tema jaoks väljapääsmatu olukorraga, kuna kodumaal ootab teda surm ja Venemaa viisa kehtis ainult ühe kuu. Selle vältimiseks rebis ta passi puruks. Isik on nõus Eestis vanglakaristust kandma, kuna see on parem saatus kui kodumaale tagasi minemine. Ta palub arvestada faktiga, et ta ei teadnud, et dokument on võltsitud. Eesti oli tema jaoks transiitriik ning ta ei soovinud siia jääda. Ta plaanis sõita Riiga ning Eestis kinnipidamine oli tema jaoks ootamatu. Kohtuistungil tutvustati talle lahkumisettekirjutust. Kohtu seisukoht
4. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lõikele 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna XXX’il puudub nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puuduvad tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.
5. Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus isiku paigutamiseks

§ 23lõike 1 alusel PPA kinnipidamiskeskusesse tuleb rahuldada.

13.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti XXX kinni 25.10.2015 ning 26.10.2015 on tema suhtes tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis on koheselt sundtäidetav. Kuigi lahkumisettekirjutust tutvustati isikule alles 27.10.2015 kohtuistungil, on ta käesoleval ajal sellega siiski tutvunud. Järelikult on tegemist kehtiva haldusaktiga ning XXX on käesoleval ajal väljasaadetava staatuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et saab PPA taotlust menetleda. 14.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

15.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15

lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei 3 taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 16. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. Kuigi isik taotles 25.10.2015 varjupaika, on PPA teinud juba 26.10.2015 varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse. VMS § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis eeltoodud isikul puudub. PPA taotluse kohaselt ei ole isikut võimalik kohe välja saata muuhulgas seetõttu, et isik hävitas ise oma reisidokumendi ning lennureisi korraldamine võtab rohkem aega. Kohus nõustub, et olukorras, kus isik on varjupaigataotluse tagasilükkamisest teada saades oma passi hävitanud, nõuab uue reisidokumendi hankimine ilmselgelt aega. Samuti poleks lennureisi võimalik korraldada 48 tunniga. Asjas esineb

§ 15

lg 2 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht, kuna

§ 68

p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Samuti on kohus seisukohal, et isiku põgenemise ohule viitab see, et ta hävitas ise tahtlikult oma passi, takistades sellega oma väljasaatmist. Samuti esinevad kohtu hinnangul

§ 15lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Olukorras, kus isik on ise hävitanud oma passi pärast seda, kui ta sai teada, et ta peab Eestist lahkuma, ei ole kahtlust, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Samuti puuduvad seetõttu tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Kohtu järeldust ei muuda ka isiku kohtuistungil esitatud väited selle kohta, et ta ei teadnud, et Rootsi elamisluba on võltsitud. XXX on ise tunnistanud, et maksis 10 000 eurot teisele isikule Rootsi elamisloa eest. Niisuguses olukorras oleks isikul pidanud tekkima vähemalt kahtlus, et tegemist ei pruugi olla korrektse protseduuriga dokumendi hankimiseks. 17. Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesolevaks ajaks on selge, et väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul ning esineb isiku põgenemise oht

mõttes. Kohtu hinnangul on seetõttu isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse arvestades PPA toodud argumente põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise.

§ 10

lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad muuhulgas seetõttu, et isikul puudub Eestis igasugune viibimiskoht. Kuigi asjaolu, et isikul ei oleks Eestis kuhugi minna, ei saa olla temalt vabaduse võtmise aluseks, takistaks see ilmselgelt järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna

§ 10

lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed on oma iseloomult valdavalt niisugused, mis eeldavad püsiva elukoha olemasolu Eestis. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades isiku käitumist – passi hävitamist ja vastuhakku PPA ametnikele – on igal juhul alust kahelda järelevalvemeetmete kohaldamise tulemuslikkuses, kuna on selge, et isik ei ole huvitatud koostööst Eesti ametivõimudega. Kuigi isik põhjendas oma käitumist tekkinud stressiga, ei ole isiku käitumise põhjal võimalik käesoleval ajal niisuguse käitumise kordumist võimalik välistada, kuivõrd väljasaatmismenetlus tekitab eelduslikult stressi isikule, keda vastu tema tahtmist välja saadetakse. Seetõttu peab kohus kinnipidamiskeskusesse paigutamist käesoleval juhul proportsionaalseks meetmeks. 18. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust pidada XXX’i väljasaatmist võimatuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et

§ 23lõikes 1 sätestatud eeldused on täidetud.

19. Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ning kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa XXX’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks alates 27.10.2015 kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5