Tsiviilasi nr: 2-15-6661 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-6661 Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 667 lg-le 2 tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Kolleegiumi hinnangul on maakohus määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis annab aluse määruse tühistamiseks määruskaebuse põhjendustest ja selles 2

§ 656lg 2 ja § 659).

Määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2

). Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

Kohus peab poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile üldjuhul juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Kohus kohaldab seadust ise, kuid menetlusosalistele ei tohi sätete kohaldamine tulla üllatuslikult. Selline kohtu kohustus tähendab selgitamiskohustust.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi kahel korral käiguta. 13.05.2015 kohtumääruses on maakohus selgitanud, et hageja pole kohtule esitanud seaduse nõuetele vastavat hagiavaldust ning hagis toodud asjaoludel pole esitatud nõude rahuldamine võimalik. Hagi asjaolud ei haakunud maakohtu hinnangul hagile lisatud tõenditega; hagist ei nähtunud, et hageja oleks esitanud teisele poolele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 98 lg 1 kohast tehingu tühistamise avaldust ning lisaks ei nõudnud hageja hagiavalduse resolutsioonis hüvitist summas 27 000 eurot, kuigi hageja viitas hagiavalduse tekstis TsÜS § 90 lg-le
4. Maakohus selgitas hagejale, et juhul, kui hageja nõuab raha tasumist müügilepingu alusel, siis tähendab see seda, et ta on tehingut kinnitanud (TsÜS § 100). Kui hageja viitab tehingu tühisusele, tuleb hageja märkida, kas ja millal ta on tehingu tühistanud (TsÜS § 90 lg 1). Juhul, kui hageja leiab, et tehing on tühine, saab hageja alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028) alusel tagasi nõuda asja. Kuna eelnimetatud asjaolud olid hagiavalduses ebaselged, kohustas kohus hagejat oma hagiavaldust täpsustama, viidates asjaolusid tõendavatele tõenditele. 28.05.2015 vastuses selgitas hageja, et palub kostjalt mõista välja hüvitis 27 000 eurot müüdud auto eest ja müügilepingut mitte annulleerida vaid lugeda see teostatud tehinguks. 01.06.2015 kohtumääruses jättis maakohus hagi teistkordselt käiguta ning andis hagejale riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja. 12.06.2015 kohtumäärusega võttis maakohus hagi menetlusse. 24.09.2015 kohtumäärusega jättis maakohus hagi 24.09.2015 määrusega jätnud hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagi on esitatud vale kostja vastu.

13. Kolleegium iseenesest nõustub maakohtu järeldusega, et olukorras, kus hageja soovis saada auto eest hüvitist, mitte ei nõudnud auto väljaandmist, ja eeldusel, et auto omanik on kostja ning õigusvastaselt tegutsenud isikuks oli kostja poeg, pole hagi esitatud (materiaalõiguslikult) õige kostja vastu. Samas leiab kolleegium, et maakohus on

§ 423lg 2 p 2 siiski ebaõigesti kohaldanud.

14.

§ 208

lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus asendada senine kostja uue kostjaga. Kui maakohtu hinnangul oli hagi esitatud vale kostja vastu, siis oleks kohus selgitamiskohustust täites pidanud

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi juhtima sellele eelmenetluses hageja tähelepanu ning andma võimaluse kostja asendamiseks, viidates seejuures ka

§ 423lg 2 p 2 kohaldamise võimalusele. Käesoleval juhul ei ole maakohus seda enne hagi läbivaatamata jätmist teinud. Maakohtu poolt 13.05.2015 määruses 3

§ 423lg 2 p 2 rakendamise seisukohalt piisavad.

Maakohus on kolleegiumi hinnangul seega rikkunud tsiviilkohtumenetluses kehtivat selgitamiskohustust ja tuginenud hageja jaoks üllatuslikult

§ 423lg 2 p-le 2.

Selgitamiskohustuse rikkumist tuleb pidada praegusel juhul menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa alama astme kohtu lahendi tühistamise. 15. Asja uue lahendamise käigus tuleb maakohtul selgitada hagejale kostja asendamise võimalust

§ 208lg-le 1 järgi ning anda võimalus vastava taotluse esitamiseks.

Kui hageja seda kohtu selgitustele vaatamata ei tee, võib maakohus uuesti kaaluda hagi läbivaatamata jätmist

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Ebaõige kostja vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmine ei ole siiski kohtu kohustus, vaid õigus. 16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt polnud maakohus lahendi tegemisel objektiivne ning juhindus vaid kostja vastusest. Maakohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda sellisele järeldusele jõuda.

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel ei võinud maakohus hinnata poolte esitatud tõendeid, vaid üksnes hagi õiguslikku perspektiivsust, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seetõttu ei oma vaidlustatud määruse põhjendatuse ja õiguspärasuse hindamise seisukohalt tähtsust ka hageja poolt esitatud tõendite kogumise taotluse (autoregistrisse päringu esitamiseks) lahendamata jätmine. 17. Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 4