TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1565 Otsuse kuupäev 20.oktoober 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ Pukk & Pojad (registrikood 12386693) esindaja advokaat Kristel Valk kaebus Vaivara valla vastu Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Pukk & Pojad, esindaja advokaat Kristel Valk Vastustaja Vaivara vald, esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Mõista OÜ-lt OÜ Pukk & Pojad Vaivara valla kasuks välja kantud menetluskulu summas 924 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 19.11.2015. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, 1. 12. märtsil 2015 esitas kaebuse esitaja Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse uuringu läbiviimiseks Laagna III uuringuruumis maa-ala katastritunnus on 85101:002:0370. 17. märtsil 2015 edastas Keskkonnaamet kaebuse esitaja taotluse vastustajale seisukoha andmiseks. 2. Vaivara Vallavalitsuse 13. mai 2015 kirjaga nr 9-4.8/437-1 (t.9
- jj)otsustas Vaivara vald anda kirjaliku arvamuse, mille kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest OÜ Pukk & Pojad taotlusele maavara geoloogilise uuringu teostamiseks Laagna III uuringuruumis Arumäe külas Vaivara vallas Ida-Viru maakonnas. 3. 18. mai 2015 tööpäeva lõpus edastas Keskkonnaamet vastustaja arvamuse e-posti teel kaebuse esitajale, kirja sai kaebuse esitaja kätte 19. mail 2015, mistõttu on 17. juunil 2015 esitatud kaebus Tartu Halduskohtule tähtaegne (tl 2 jj). Kaebaja leiab, et vastustaja 13.mai 2015 arvamus on toiming, mille vaidlustamine on lubatud. Kui kohus tuvastab vastustaja toimingu õigusvastasuse ja teeb ettekirjutuse kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamiseks, siis on võimalik, et vastustaja teeb kaalutlusotsust tehes õiguspärase toimingu ja kaebaja saab taotletava uuringuloa. Vastustaja on seisukoha koostamisel asunud etteruttavalt hindama kaevandamisloa andmise võimalikkust, mis on kaasa toonud põhjendamatu ja õigusvastase toimingu tegemise. Uuringuluba ja kaevandamisluba on kaks eraldiseisvat otsustust ning uuringuloa andmisest keeldumine ei saa olla põhjendatud ainuüksi argumendiga, et kohalik omavalitsus ei nõustu kaevandamisega. Vastustaja ei ole sisuliselt hinnanud geoloogilise uuringu loas märgitud andmeid ja on seisukoha kujundamisel hinnanud valesti kaevandamisloa taotlemisega seonduvaid aspekte, mis ei oma käesolevas menetlusetapis määravat tähtsust otsuse tegemisel. Vastustaja on rikkunud menetlusnorme, lähtunud kaalutlusotsuse tegemisel ekslikest kaalutlustest ja jätnud kaebaja esindaja ära kuulamata ning ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. 4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja tuvastada, et Vaivara valla seisukoht, millega keeldutakse OÜ-le Pukk & Pojad geoloogilise uuringu loa andmisest, on õigusvastane ning kohustada Vaivara valda OÜ Pukk & Pojad geoloogilise uuringu loa taotlust uuesti läbi vaatama. 5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja välja mõista kaebajalt menetluskulu kogusummas 924 eurot vastustaja kasuks. Vastuses kohtule märgitakse, et menetlustoiming on halduskohtus vaidlustatav, kuna kohaliku omavalitsuse seisukoht on loa andjale siduv. Vaidlust ei ole selles, et kaebus on tähtaegne. Vastava nõusoleku andmisest keeldumine kohaliku omavalitsuse diskretsiooniline otsus, mille juures tuleb arvestada, et diskretsioonilise otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kaebaja ei ole suutnud oma kaebuses välja tuua mitte ühtegi asjaolu, mis võinuks põhjustada vastustaja poolt tehtust erineva otsuse. Vastustaja on tuvastanud kahtlemata olulise keskkonnahäiringu toimumise juhul, kui ta uuringu osas oma nõusoleku annaks. Samuti on vastustajal olemas info kohalike elanike vastuseisu kohta, mida toetavad mh üldplaneeringus sätestatud printsiibid ( tl 46-47). 6. Kaebaja ei ole suutnud mitte üheski osas tuua välja, et vastustaja oleks kuidagi vastavaid huvisid hinnanud ja väärtustanud ebaõigelt või ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Vastustaja näeb juba täna ette mitmeid põhjuseid, miks ta maavara kaevandamisega nõus ei ole ja pidas ausaks seda ka kaebajale avaldada. Riigikohus on oma 18. detsembri 2002. a lahendis asjas nr 3-3-1-66-02 rõhutatud, et samas küsimuses ei tohi haldusorganid anda vastukäivaid signaale (venire contra factum proprium). Kuigi antud menetluses ei oleks kohalikul omavalitsusel tegelikkuses vaja muretseda kaebaja huvidega veel mitte toimumas, so kaevandamisloa andmise menetluses, on hea halduse tavasid arvestades vastustaja seda siiski teinud (vt tl 6
- jj)ja viidanud mh tõesti sellele, et uute kaevanduste ja kallihinnaliste geoloogiliste uuringute alustamine ei ole Vaivara vallas otstarbekas, sest ei ole ära kasutatud kõiki võimalusi olemasoleva paekivi ressursi säästlikumaks kasutamiseks. Ka ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme. Vastustaja rõhutab, et juba varasemalt on sama Laagna III uuringuruumi osas üritatud mh õigusvastasel viisil (vt Tartu Ringkonnakohtu lahend, tl 36
- jj)uuringuloa jaoks kohaliku omavalitsuse nõusolekut saada. Samas nagu Vaivara Vallavalitsus oma 13. mai 2015. a kirjas nr 9-4.8/437-1 osundas, siis kohaliku omavalitsuse seisukoht Laagna III uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmise osas on jätkuvalt sama, mis oli avaldatud vastustaja 22. novembri 2011. a nr 9-4.8/1264-1 ja 04. detsembri 2013. a nr 94.8/1686-1 kirjades ehk siis haldusorgan ei ole vahepeal oma seisukohta muutnud hoolimata asjaolust, et käesoleval hetkel on vastav taotlus Keskkonnaametile esitatud formaalselt uue isiku poolt. Vastustaja märgib, et kuigi vastavad asjaolud olid juba varasemalt läbi kaalutud, kaaluti need siiski käesoleval juhul läbi uuesti ja avaldati põhjalikult ka kaebajale. On arusaadav, et subjektiivselt ei pruugi vastava kaalutluse tulemus kaebajale rohkem meeldida, kui OÜ-le Viru Mäebüroo, kuid see ei ole veel 2 objektiivne põhjus kaebuse rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Pukk & Pojad poolt esitatud Laagna III uuringuruumi osas geoloogilise uuringuloa taotluse ( tl 16-23) menetlemise raames küsis Keskkonnaamet Vaivara valla seisukohta 17. märtsi 2015 kirjaga, millele viimane vastas 13. märtsi 2015 kirjaga nr 9-4.8/437-1, selgitades, et ei kooskõlasta uurimisloa väljastamist maatükile katastritunnusega 85101:002:0370 (tl 9-11). 8. Halduskohus leiab, et Vaivara valla eelviidatud seisukohta saab käsitada MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud menetlustoiminguna, mille vaidlustamine on halduskohtus lubatav. Ka on esitatud kaebus tähtaegne. 9. Vaidlust ei ole selles, et geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmisest keeldumine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniline otsus, mille juures tuleb arvestada, et diskretsioonilise otsuse kohtulik kontroll on piiratud. 10. Vaivara Vallavalitsus oma 13. mai 2015. a kirjas nr 9-4.8/437-1 osundanud, et kohaliku omavalitsuse seisukoht Laagna III uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmise osas on jätkuvalt sama, mis oli avaldatud vastustaja 22. novembri 2011. a nr 9-4.8/1264-1 ( tl 12) ja 04. detsembri 2013. a nr 9-4.8/1686-1 ( tl 13-15) kirjades ehk siis haldusorgan ei ole vahepeal oma seisukohta muutnud hoolimata asjaolust, et käesoleval hetkel on vastav taotlus Keskkonnaametile esitatud formaalselt uue isiku poolt. Varasemad olid esitatud Viru Mäebüroo OÜ poolt. Vastustaja märgib, et kuigi vastavad asjaolud olid juba varasemalt läbi kaalutud, kaaluti need siiski käesoleval juhul läbi uuesti ja avaldati põhjalikult ka kaebajale. 11. Vaidlust pole ka selles, et geoloogilise uuringu loa andmise menetlus ja kaevandamisloa andmise menetlus on kaks eraldiseisvat menetlust. 12. Vaidlustatud 13. mai 2015. a kirjast nr 9-4.8/437-1 nähtub, et kohalik omavalitsus ei nõustu geoloogilise uuringu läbiviimise endaga ja seda põhjustel, et peab uuringut ennast oluliseks ja põhjendamatuks keskkonnahäiringuks: Maa-ameti avalikult juurdepääsetavas arvutivõrgus avalikustatud info põhjal jääb Laagna III uuringuruum kogu ulatuses nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Veeseaduse (edaspidi nimetatud „VeeS“) § 26
(13)(põhjavee kaitstus) lg 2 p 2 tulenevalt loetakse nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. VeeS § 26
(13)lg 1 sätestab, et põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega 4 või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga. Järelikult on vastav valgala otseselt seotud sama ala põhjaveega erinevalt näiteks kaitstud põhjaveega alast. Kaitsmata põhjaveega alal ei ole ilma tõsikindlate uuringuteta kaitsva kuja ulatust lihtne määrata ning nagu vastustaja kirjas märkis ( tl 10 jj), siis ei ole tegelikkuses välistatud ka otseselt uuringu läbiviimisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale.
- Halduskohus nõustub vastustajaga, et Laagna III uuringuruum jääb kogu ulatuses nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Geoloogilise uuringu loa taotluse järgi soovitakse uuringualale aga rajada kuni 19 puurauku sügavusega 18 m ja isegi kuni 44 uuringukaeveõõnt (šurfi) (vt tl 17). Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt (tl 18 p): „Esmalt rajatakse aga alale šurfid (kuni 44) täpsustamaks katendi paksust ning materjali.“ ja „ Lubjakivi avamust katab õhuke kasvukiht paksusega ~0,2 m. Kasvukihi all lasuvad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted, mis on alal esindatud peamiselt peenliiva ja saviga paksusega ~2,8 m. Katendi paksus võib ulatuda kuni 4 m.“ ning „Šurfi paigaldatud materjal tihendatakse ekskavaatori kopa abil ja maapind tasandatakse. Kuna šurfid likvideeritakse vahetult peale nende läbimist on välistatud uuringu negatiivne mõju keskkonnale. Kaevandite ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.“ 3
- Halduskohus nõustub vastustajaga, et šurfi taastamine, so endise olukorraga sama olukorra loomine ei ole objektiivselt võimalik: on üldisel teada olev, et maapind koosneb kihtidest, sh vett paremini või halvemini läbi laskvatest kihtidest. Šurfist juba korra välja tõstetud pinnast ei ole võimalik samasse kohta tagasi asetada viisil, et need paikneksid täpselt nii, nagu varasemalt või et need sisuliselt täidetud augud oleksid sama veetihedad. kui puurimata pinnas. Tahes tahtmata täidetakse surf segamini pinnasega ja luuakse tegelikkuses otseühendus või sisuliselt kanal lubjakivi lasundini. Veelgi halvem on olukord puuraukudega, kus läbistatakse lisaks katendile ka lubjakivi lasund, millega tekitatakse kuni 18 m sügavune otsekanal maapinda. Seega olukord ei oleks igal juhul endine.
- Vastustaja on märkinud, et „arvestades eemaldatava katendi võimaliku paksust võib järeldada, et töid teostatakse ekskavaatoriga ning tekib vajadus katendi vaheladustamise järele.“ Märgituga seonduvalt ei ole kaebaja oma kaebuses mingilgi määral kommenteerinud ega isegi väitnud, et vastav väide ebaõige või paljasõnaline oleks ( tl 2 jj). Vastustaja on märkinud, et „Samuti on reaalne oht vigastada nii kasvavaid puid kui ka nende juuri või isegi puude raie vajadusega, siis ei saa vald kuidagi nõustuda uuringuloa taotleja väitega, et tegevusel puudub üldse negatiivne keskkonnamõju ning, et šurfide ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.“ Kaebaja on halduskaebuses leidnud, et ta ei ole ette näinud geoloogilise uuringu käigus raietegevust, mistõttu on puude ja puujuurte kahjustamise väidetav oht paljasõnaline ja otsitud. Vastustaja on arvestanud keskkonnaõiguses rakendatavat ettevaatusprintsiipi – kohalik omavalitsus näeb selgelt ette seda, et väited uuringueelse seisukorra taastamise kohta ei ole reaalselt võimalikud ja viited sellele, nagu kogu tegevus ei mõjutaks keskkonda üldse, on paljasõnalised.
- Vastustaja on märkinud, et „kogu uuringuruumi maale on tehtud kuivenduskraavide ja teede rekonstrueerimine
- aastal. Ekskavaator/-id ja puurimismasin/-ad võivad uuringutööde käigus kahjustada liikumisel ja töötamisel alles hiljuti rekonstrueeritud maaparandussüsteeme ja kuivenduskraave ning seega tekitada keskkonnakahjustuse või ohu. Samuti võivad geoloogilise uuringu masinad põhjustada töötamisel tekkiva müraga olulist häiringut lindudele ja loomadele.“
- Kaebaja on halduskaebuses leidnud, et kui vastustajal jäi taotluse põhjal arusaamatuks, kuhu surfid rajatakse, siis oli vastustajal võimalus ja tegelikult uurimisprintsiibist tulenevalt ka kohustus küsida kaebuse esitajalt täpsustusi, mida vastustaja ei ole teinud.
- Halduskohus nõustub vastustajaga, et vastustajale oli oluline keskkonnahäiringu fakt kui selline – kuivõrd kogu uuringuala iseloomustab sarnane geoloogia ja uurida soovitakse ju kogu ala, siis ei ole mingit vahet, kus üks või teine šurf või puurauk täpselt asub, kust traktor või ekskavaator täpselt üle puujuurte või kuivendussüsteemi sõidab või muud potentsiaalset kahju tekitab.
- Antud juhul on vastustaja kaalunud vastava keskkonnahäiringu mõju ja leidnud, et avalik huvi, milleks on keskkonnahäiringute minimeerimine, kaalub üles kaebaja huvi uuringut teostada. Keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning vajalik on arvestada suurt hulka erinevaid huvisid, pürgides nende tasakaalustamise poole, et leida konkreetsel juhtumil säästva arengu ning keskkonnakaitse vajadusi arvestav sobivaim lahendus (vt Riigikohtu
- veebruari
- a lahend nr 3-3-1-86-06 p 22). Kirjeldatu alusel on vaidlustatav menetlustoiming õiguspärane. Kaebus jääb rahuldamata.
- Vastustaja on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 924 eurot. Kaebaja hinnangul ei ole välise õigusabi kasutamine käesoleval juhul muu hulgas ka seetõttu põhjendatud, et Vaivara vallal on vähemalt üks õigusteadmistega isik, kelleks on vallasekretär, kes peab omama piisavalt teadmisi, et vastustajat vajadusel ka kohtumenetluses esindada. Vastustaja ei ole välja toonud ühtki muud asjaolu, millest tulenevalt oleks põhjendatud erandlik haldusorgani menetluskulu väljamõistmine 4 kaebajalt. Kaebajal peab olema võimalus haldusorgani poolt tehtud toimingu õigusvastasuse kahtluse korral oma õigusi kaitsta kohtumenetluses ilma, et kaebaja peaks pelgama, et võimaliku negatiivse lahendi korral tuleb tal lisaks kaotusele kanda ka haldusorgani põhjendamatuid ligi tuhande euro suuruseid menetluskulusid.
- HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu praktika järgi peab halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (RKHK 30.11.
- a otsus asjas nr 3-3-1-6310; 14.01.
- a otsus asjas nr. 3-3-1-62-08; 06.11.
- a otsus asjas nr 3-3-1-52-07; 19.06.
- a otsus asjas nr 3-3-1-24-07). MaaPS §-st 14 tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus esitada uuringuloa taotluse kohta oma arvamus. Siiski ei ole geoloogilise uuringuloa taotluse kohta arvamuse esitamine KOKS §-des 6 ning 22 sätestatud kohaliku omavalitsuse põhitegevus. Arvestades nii vastavate arvamuste küsimise harukordsust kui ka käesoleva vaidluse eripära, peab halduskohus võimalikuks Vaivara valla taotluse rahuldamist. Kaebaja esindaja poolt 18.09.2015 esitatud Advokaadibüroo Heringson GLO arve nr 1150817 juures olevas tööarvestuse tabelis toodud õigusabikulud on vajalikud ning põhjendatud, mistõttu tuleb need summas 924 eurot OÜ-lt OÜ Pukk & Pojad Vaivara valla kasuks välja mõista. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5