) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 11.
lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis.
lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 12. Seoses kostja ettepanekuga lubada tal tasuda võlgnevus igakuiselt summas 10 eurot, peab kohus vajalikuks selgitada, et olukorras, kus hageja ei ole kohtule teatanud, et ta kostja poolt pakutud 3
Kohus selgitab pooltele
lg 1 esimese lause sisu, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Juhul kui pooled pärast käesolevas ajas õigeksvõtuotsuse tegemist saavutavad kompromissi, siis neil on õigus esitada kompromiss kohtule, mille kohus kinnitab kohtumäärusega, mille kinnitamisel võib kostja kohustuse täita poolte vahel kokkulepitud viisil. Menetluskulud 13.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14. Hageja on 09.07.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 5-6), hagiavalduse esitamisel 08.09.2015 täiendavat riigilõivu 45 eurot (maksekorraldus nr 1229, toimikus lk 35) ja 11.09.2015 veelkord täiendavat riigilõivu 35 eurot (maksekorraldus nr 1269, toimikus lk 45). Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 125 eurot. Hageja palub kohtul välja mõistja kostjalt menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja hageja esindustasu 287.60 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 412.60 eurot. 15.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.