Obsah (5)

§ 638§ 637§ 405§ 442§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-6820 Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Tsiviilasi AK ha

) § 367 alusel viivise väljamõistmiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kohustus kuni laste täisealiseks saamiseni tasuda elatist oma tütre KK ja poja A-MK ülalpidamiseks. Hageja tegi perioodil 15.09.2010-10.02.2011 kostja arvelduskontole ülalpidamiskohustuse täitmiseks ülekandeid. Hageja oli seisukohal, et elatise tasumise kohustus tütre KK ülalpidamiseks lõppes seoses tütre täisealiseks saamisega, mistõttu tuli kõik peale 17.09.2009 kostjale tasutud summad olenemata maksekorraldusele märgitud selgituste sisust lugeda elatiseks pojale A-MK-le. Kostja algatas hageja suhtes elatise võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse ning hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Harju Maakohus luges 02.04.2015 otsuses nr 2-1223173 hageja poolt ülekantud summad vaid osaliselt tasutuks A-MK-le ning märkis, et ülejäänud ülekantud elatise summa võib olla üle kantud ekslikult (nö juba lõppenud kohustuse täitmiseks), mistõttu võib hagejal olla kostja vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja leiab, et kuna tal ei olnud 15.09.2010-10.02.2011 kostjale ülekannete tegemise ajal kohustust KK-le elatist maksta, on maksed kogusummas 623,15 eurot tehtud ekslikult juba lõppenud kohutuse täitmiseks ning ülekantud summad tuleb hagejale VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel tagastada. Alusetu rikastumise nõudest kostja vastu sai hageja teada 02.04.2015 Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-12-
3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et ülekantud summade näol on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 mõttes. Isegi, kui hagejal oleks alusetust rikastumisest tulenev nõue, on see aegunud.
4. Harju Maakohus jättis 07.09.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud. Riigikohus on asunud lahendi nr 3-2-1-180-14 p-s 12 seisukohale, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust. Põhjendamatu on hageja väide, et hagi aegumise alguseks tuleb lugeda hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-23173 tehtud lahendist teadasaamine. Hageja on teinud vastavad ülekanded kostjale oma isiklikult arveldusarvelt ning seega pidi ta olema teadlik kuupäevadest, millal vastavad ülekanded on tehtud. Järelikult pidi hageja koheselt iga ülekande tegemise päeval saama teadlikuks asjaolust, et vastav ülekanne on tehtud pärast tema tütre
5. sünnipäeva möödumist. Võttes arvesse, et hageja poolt on ülekanded tehtud perioodil 15.09.2010-10.02.2011, oli hagejal lähtuvalt TsÜS § 151 lg-st 1 võimalik oma nõudega kohtusse pöörduda hiljemalt 09.02.
7. 08.10.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 07.09.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada, teha haginõude aegumise osas vaheotsus ning saata asi ülejäänud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et esitatud 2 nõue on aegunud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja tegi ülekandeid seetõttu, et hageja arvas, et tal on kohustus tasuda elatist tütrele. Hageja tegi ülekandeid üksnes pojale elatise tasumise eesmärgil. Asjaolust, et kostja ei pea saadud summasid kogu ulatuses elatise maksmiseks pojale, sai hageja (ja ka siis kaudselt) teada esmakordselt 08.05.2012, kui kohtutäitur edastas kostja koostatud võlgnevuse arvestuse. Määruse põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 21 alusel keelduda.

7.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt alusetult saadud 623,15 euro ja viivise väljamõistmist. Esitatud hagi hind on 893,32 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

8.

§ 637

lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s21 sätestatud alustel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei esine

§ 637lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. 9. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 3