← Eesti

2-15-12131/4

Obsah (6)§ 3§ 373§ 374§ 654§ 371§ 171

Tsiviilasi nr: 2-15-12131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-12131 Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 371 lg 2 p 2 alusel. võtmisest

  1. Maakohtu hinnangul pole hagejal käesoleva menetluse raames võimalik oma nõuetega püstitatud eesmärke saavutada. Hageja poolt hagiavalduses välja toodud andmete (kostja väidete) avaldamine on toimunud teise tsiviilasja nr 2-14-60747 menetluse raames. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4 võimaldab küll andmete ümberlükkamist, kui tegu on avaldatud andmetega, kuid teise kohtumenetluse raames esitatud andmeid (s.o väiteid) ei saa maakohtu arvetes pidada avaldatud andmeteks eeltoodud sätte (s.o VÕS § 1047) tähenduses.
  2. Maakohus asus samuti seisukohale, et hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse on tagatud tsiviilasjas nr 2-14-60747 toimuva menetlusega, kuivõrd antud menetluse raames on hagejal võimalik käesoleva hagi esitamisega seonduvat lahendada ning kostja poolt väidetut ümber lükata. Kohtul ei ole aga võimalik õiguskindluse tagamiseks asuda hageja hagi lahendamisel arutama küsimusi, mis on seotud teise tsiviilasja menetlusega. Samuti ei saa kohus asuda ka teise kohtuniku seisukohti kujundama või neid ümber lükkama. Kohus on seega seisukohal, et

§ 3

lg-st 1 tulenev hageja õigus pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse, on juba tsiviilasja nr 2-14-60747 raames hagejale tagatud. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-15-12131 Määruskaebus
  1. Maakohtu määrusele esitas hageja 09.09.2015 määruskaebuse. Hageja palus maakohtu määruse tühistada. Hageja hinnangul pole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud.
  2. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et teise kohtumenetluse raames esitatud andmeid (s.o väiteid) ei saa pidada avaldatud andmeteks VÕS § 1047 tähenduses. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et sellist keeldu VÕS §-st 1047 ei tulene. Andmete avaldamise all mõeldakse VÕS §-s 1047 andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Kostja on tsiviilasjas nr 2-14-60747 avaldanud andmeid eestkosteasutustele, kes on nii hageja kui ka kostja jaoks kolmandad ehk kõrvalised isikud.
  3. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga ka selles, et hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse on tagatud tsiviilasja nr 2-14-60747 menetlusega, kuivõrd antud menetluse raames on hagejal võimalik käesoleva hagi esitamisega seonduvat lahendada ning kostja poolt väidetut ümber lükata. Tsiviilasjas nr 2-14-60747 on vaidluse esemeks lapsevanemate hooldusõigus, sh lapse elukoha küsimus, mitte aga hageja isiklike õiguste kaitse. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-14-60747 arvukalt tõendeid püüdes ümber lükata kostja väiteid. Maakohus jättis nimetatud tõendid tsiviilasjas nr 2-14-60747 vastu võtmata. Hageja hinnangul on ilmne, et ka ringkonnakohus ei võta tsiviilasjas nr 2-1460747 tehtavas lahendis seisukohta kostja faktiväidete osas või siis asub seisukohale, et sellised kostja väited ei ole tõendatud. Seega pole hagejal võimalik oma isiklikke õigusi tsiviilasja nr 2-14-60747 menetluses kaitsta. Ka ei ole tal selles tsiviilasjas võimalik esitada vastuhagi ja nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ning mittevaralise kahju hüvitamist, sest täidetud ei ole vastuhagi esitamise tingimused (

§ 373

) ja puuduvad seaduslikud alused ka hagide liitmiseks (

§ 374). 9.

Hageja pole käesolevas asjas kohtult palunud, et kohus hakkaks ümber lükkama või kujundama teise kohtuniku seisukohti. Menetluse edasine käik

  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid (

§ 654lg 6, § 659).

12. Riigikohtu praktika kohaselt mõeldakse VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamise all andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Selle all tuleb mõista mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed kättesaadavaks avalikkusele (RKTKo 3-2-1-95-05, p 25). Avalikkusena on kolleegiumi hinnangul 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-15-12131 käsitletavad eelkõige isikud, kes ei oma ega ole õigustatud omama avaldatava teabega otsest puutumust. Käesoleval juhul on hageja toonud esile, et kostja esitas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid väiteid kohtumenetluses, s.o tsiviilasja nr 2-14-60747 raames. Seeläbi on andmed jõudnud eestkosteasutusteni (Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu ja Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu). Viidatud asutused olid kaasatud tsiviilasja nr 2-14-60747 menetlusse, mistõttu ei ole viidatud isikud kolleegiumi hinnangul käsitletavad kolmandate (kõrvaliste) isikutena. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul pole kohtumenetluses kirjaliku arvamuse esitamine menetlusse kaasatud isikutele käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. Hageja pole esile toonud, et kostja poolt tsiviilasja nr 2-1460747 raames esitatud väidete esitamisega oleksid andmed hageja kohta saanud kättesaadavaks avalikkusele, st tsiviilasja nr 2-14-60747 menetlusse mittekaasatud isikutele. 13. Asjaolu, et tsiviilasja nr 2-14-60747 raames pole võimalik käesoleva hagi esitamisega seonduvat lahendada, ei ole iseenesest põhjuseks, miks tuleks hagi menetlusse võtta. Hageja kinnitusel on ta tsiviilasjas nr 2-14-60747 vastanud kostja väidetele ning esitanud ka väidete ümberlükkamiseks tõendeid. Seega on hagejal olnud võimalik kostja väidetele vastata. See, kas hageja poolt esitatud tõendid on tsiviilasja nr 2-14-60747 lahendamise aspektist relevantsed või kas kohus võttis nimetatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Tsiviilasja menetlusse võtmisel tuleb kohtul kontrollida asja menetlusse võtmise eeldusi ning kohtul on õigus

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja taotletavat eesmärki pole esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hageja poolt hagiavalduses esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu andmete avalikustamist VÕS § 1047 tähenduses. Seetõttu on maakohus õiguspäraselt keeldunud hagi menetlemisest ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 14. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

15. Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.