ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 4 sätestab, et kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus kompromissi ei kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse.
lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on
§s 43 sätestatud tagajärjed (
8. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud kompromissi kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Kõik menetlusosalised on kompromissi sõlmimisega nõustunud ning kinnitavad, et on kompromissi tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad kompromissi sisu, tähendust ja haldusasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Menetlusosalised on leppinud kompromissi sõlmides kokku, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. 9.
lg 6 p 1 kohaselt juhul, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. MV, JR, AI, OL ja MK eest on Advokaadibüroo Varul AS tasunud käesolevas asjas riigilõivu iga kaebaja kohta 60 eurot (sh 20.05.2014 maksekorraldusega nr 924 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt 150 eurot – I kd, tl 39; II kd, tl 90; 11.06.2014 maksekorraldusega nr 140 määruskaebuselt kokku 75 eurot – I kd, tl 100; II kd, tl 91; 16.02.2015 maksekorraldusega nr 1095 apellatsioonkaebuselt kokku 75 eurot – II kd, tl 175). Samas seondub riigilõiv iga kaebaja puhul 30 euro ulatuses esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja selle rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamisega. Kohtupraktikas on leitud, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-99-10, p 11; 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11, p-d 10-11). Kuivõrd praegusel juhul jääb kohtuliku kompromissi kinnitamise ja haldusasjas nr 3-1450871 menetluse lõpetamise tulemusena sisulise lahendita üksnes põhivaidlus, mitte aga kaebajate 20.05.2014 esialgse õiguskaitse taotlus (see on lõplikult lahendatud Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014 määrusega) ning kaebuse ja apellatsioonkaebuse eest on iga kaebaja tasunud kokku 30 eurot ehk vähem kui 31,94 eurot, siis puudub
Viimsi valla apellatsioonkaebusega seoses on AS Advokaadibüroo Aivar Pilv käesolevas asjas tasunud 16.02.2015 maksekorraldusega nr 4712 (II kd, tl 170) riigilõivu 15 eurot ning kuivõrd nimetatud summa ei ületa 31,94 eurot, puudub ka vastustajale poole riigilõivu tagastamiseks alus. 10. Eelneva põhjal ning
lg 1 p 3, § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus Viimsi valla ning MV, JR, AI, OL ja MK vahel 02.11.2015 sõlmitud kokkuleppe, tühistab Tallinna Halduskohtu 16.01.2015 otsuse ning lõpetab menetluse haldusasjas nr 3-14-50871. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.