Obsah (12)

§ 185§ 238§ 339§ 340§ 180§ 306§ 342§ 341§ 130§ 259§ 175§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.oktoobril 2015.a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-5124 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Tali, liikmed Sten Lind ja Andres Parmas

§ 185lg 1 alusel.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 14.septembri 2015. a otsusega tunnistati Jevgeni Bakun süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 238lg 1 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o 3 aastani. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati kantuks 3 päeva vangistust ning vangistuse algust arvati 22.01.2015.a. Sama otsusega rahuldati tsiviilhagid ning mõisteti välja menetluskulud. Samuti võeti seisukoht asitõendite ja arestitud vara osas. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Jevgeni Bakun. Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 7, 8 tähenduses.

Nimetatud küsimused peab ringkonnakohus

§ 340lg-st 1 lahendama sõltumata esitatud apellatsioonist.

Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Apellatsioonimenetluse eelistungil nõustusid kohtumenetluse pooled, et tõepoolest on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 7, 8 tähenduses.

Prokurör ja kaitsja nõustusid, et tegemist on rikkumistega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Prokurör asus seisukohale, et kui ringkonnakohus tühistab otsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule on seda võimalik saata samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsja asus samale seisukohale. Kolleegium võtab seisukoha kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 1 p 7, 8 tähenduses.

Kohtukolleegiumil tuleb nõustuda, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 7, 8 mõttes.

Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kolleegium tuvastas

§ 339

lg 1 p 8 rikkumise ja nimelt leiab kolleegium, et maakohtu põhjenduste menetluskulude osas ja resolutiivosa vahel esinevad vastuolud. Maakohtu otsuse põhiosast (kd 7 lk 1113) nähtub, et kohus otsustas

§ 180

lg 1 alusel, et süüdistatava kanda tuleb jätta ka kõik riigile tekkinud menetluskulud. Kolleegium kordab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-13-07; 3-1-1-15-13), et kohtuotsuse legitiimsuse tagamiseks peab see olema vastuoludeta ja üheselt mõistetav. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (vt kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-09 p 5.3). Olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-09 p 6). Resolutiivosas on kohus märkinud, et süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele vaid osa menetluskuludest ning vabastas süüdistatava pooles ulatuses kaitsjatasu ja ekspertiisitasu hüvitamisest (kd 7 lk 1103). Kohtu järeldustest ei ole mõistetav, et osa menetluskuludest jäetakse riigi kanda, mistõttu on kohtuotsuse põhiosa vastuolus otsuse resolutiivosas 2 märgituga, seega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 1 p 8 tähenduses.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtu otsustus asitõendina ära võetud eseme või muu kriminaalmenetluses ära võetud objekti edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel seaduslikul alusel ja olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-51-13. Maakohtu otsuses õigusnormide märkimata jätmine, mille alusel kohus otsustas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes rakendatavate meetmete üle, moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

§ 339lg 1 p 7 mõttes, sest maakohtu selline otsustus on põhistamata.

Ringkonnakohus võib küll lisada esimese astme kohtu otsusele omapoolsed põhjendused, kuid seda vaid juhul, kui maakohtu otsus jäetakse muutmata

§ 342lg 3 p 1 alusel.

Selline lahend on aga võimalik üksnes olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, 3-1-1-27-08; 3-1-1-22-08; 3-1-159-07). Käesoleval juhul on maakohus võtnud seisukoha nii asitõendite kui ka arestitud vara suhtes rakendavate meetmete osas otsuse resolutiivosas, kuid kohtuotsuse põhiosast ei nähtu, millele need otsustused tuginevad. Samuti ei ole maakohus otsuses märkinud õigusnorme, mille alusel kohus otsustas asitõendite ja arestitud asjade suhtes rakendatavate meetmete üle. Tegemist on otsustustega, mida on võimalik vaidlustada ning käesoleval juhul on apellatsioon muuhulgas esitatud ka arestitud vara suhtes rakendavate meetmete osas, kuid ringkonnakohtul ei ole võimalik võtta selles küsimuses seisukohta, kuna maakohtu otsuses puudub põhistus täielikult. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kokkuvõtvalt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 1 p 7, 8 järgi ning tulenevalt

§ 341lg-st 2 pole rikkumist võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Viidatud sättest tulenevalt on ringkonnakohus sellise vea tuvastamisel kohustatud saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks või – sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt – uue kohtuotsuse tegemiseks. Kuna etteheited puudutavad ainult kohtuotsuse koostamist, siis saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule samas koosseisus uue otsuse tegemiseks. Kuivõrd ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule samas koosseisus uue otsuse tegemiseks, märgib ringkonnakohus sedagi, et uue otsuse tegemisel tuleb järgida

§ 341lg 5 sätestatut põhimõtet.

Jevgeni Bakuni suhtes

§ 130lg 2 alusel kohaldatud tõkendi - vahistamine- alus ei ole ära langenud.

Tegemist on isikuga, kelle suhtes esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht. Seega pole alust tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks.

§ 259lg 2 kohaselt on kaitsja osavõtt eesistungist kohustuslik.

Jevgeni Bakuni kaitsja Eve Jundas esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku koos käibemaksuga summas 110.16 euro suuruse tasu saamiseks. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Ringkonnakohus tühistab Pärnu Maakohtu otsuse ning saadab 3 kriminaalasja Pärnu Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks, seega teeb

§ 337

lg 2 p 2 nimetatud lahendi ning käesoleval juhul kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes

§ 337

lg 2 p 2; § 339 lg 1 p 7, 8; § 341 lg 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu otsuse ja saadab kriminaalasja Pärnu Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas 4