MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

). Ühes kohtumenetluse liigis tehtud kohtulahendi vaidlustamine teises kohtumenetluse liigis ei ole reeglina võimalik. Tulenevalt

§ 1

lg-st 1 reguleerib kriminaalasjade kohtumenetlust eestkätt kriminaalmenetluse seadustik. Kohtumenetluse reguleerimise hulka kuulub ka kohtulahendite vaidlustamine. Kuigi

§ 2

p 3 võimaldab põhimõtteliselt kriminaalmenetlust reguleerida ka muudes õigusaktides, ei ole HKMS § 4 lg 1 üldnormina niisugune säte, mis annaks halduskohtule pädevuse lahendada kriminaalasjas tehtud kohtumääruse peale esitatud kaebust.

§ 385

p 20 kohaselt ei ole Tartu Maakohtu 09.07.2015 määrus kriminaalasjas nr 1-14-7233 vaidlustatav. Seega on seadusandja tahe olnud niisuguse määruse vaidlustamist mitte lubada ning niisugust määruskaebust ei ole võimalik esitada n-ö tagaukse kaudu halduskohtule. Kui kriminaalmenetluse seadustik ei näe kaebaja hinnangul ette menetlust kohtumääruse vaidlustamiseks ning kaebajate hinnangul peaks põhiseadusest, Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse allikast lähtudes niisugune menetlus eksisteerima, saavad kaebajad esitada kriminaalmenetluses määruskaebuse ning tugineda selles vastavatele argumentidele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Y.C. ja I.M. esitasid määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 10.08.
2. a määrus tühistada ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole seaduses sätestatud, et määruse peale, millega jäetakse taotlus menetluskonverentsi läbiviimiseks rahuldamata, ei või esitada määruskaebust. Kohus otsib võimalusi, kuidas jätta kannatanud ilma nende seaduslikest õigustest, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja Eesti Vabariigi Põhiseadusest. Samuti on kannatanutel

§-st 38 tulenevalt mitmeid õigusi. Kui kohtuistungit menetluskonverentsina läbi ei viida, siis rikutakse eelpool nimetatud kannatanute õigusi. Kannatanud soovivad kohustada Tartu Maakohut tegema uus määrus, millega viia kohtuistungid 2.-

1. novembril, 9.-
2. novembril,
3. novembril ja 18.-
4. novembril 2015 läbi menetluskonverentsi põhimõttel. Võimatuse korral pidada istungeid novembris 2015 menetluskonverentsi põhimõttel, määrata uued kohtuistungi ajad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Y.C. ja I.M. i määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.08.
6. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 10.08.
7. a määruses toodud põhjenduste osas halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tooduga, et kaebajatel on õigus esitada määruskaebust ka määrusele, millega jäeti rahuldamata nende taotlus menetluskonverentsi läbiviimiseks.

§-s 385 on loetletud need määrused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 385

p 20 kohaselt ei ole võimalik vaidlustada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrust. Käesoleval juhul on Tartu Maakohus 09.07.

1. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-7233 rahuldanud kaebajate taotluse kohtuistungi videokonverentsi põhimõttel rahuldanud
2. ja 04.11.2015 osas ja muude istungi kuupäevade osas jätnud taotluse rahuldamata. Seega on alusetu kaebajate väide viidatud määruse vaidlustamise võimaluse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ühes kohtumenetluse liigis tehtud lahendi vaidlustamine teises kohtumenetluse liigis ei ole reeglina võimalik. Seega oli halduskohtul õigus kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Samuti ei nõustu ringkonnakohus 2 kaebajate väitega, et menetluskonverentsi mitteläbiviimisega rikutakse nende kui kannatanute õigusi. Maakohus on viidanud sellele, et kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta kas kohtuistungile kohaletulekuga või oma esindaja saatmisega kohtuistungile, kes aitaks kaitsta nende õigusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi