← Eesti

3-13-2089/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene

  1. oktoober 2015, Tartu 3-13-2089 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla toiminguga (suitsetajatest eraldi jalutamise mittevõimaldamisega) tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. juuli
  3. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. juuli
  6. a otsus muutmata.
  7. Jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse kahju hüvitamist ka enne
  8. augustit 2013 jalutuskäigu mittevõimaldamisega seoses. Jätta läbi vaatamata nõue vanglaametniku tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks.
  9. Jätta rahuldamata taotlus Aleksei Pokrasele jalutuskäiku väidetavalt mitte võimaldanud vanglaametniku nime avaldamiseks kohtulahendis. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  10. november
  11. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Viru Vangla kinnipeetavale Aleksei Pokrasele võimaldati
  13. augusti
  14. a hommikul jalutuskäiku koos teiste kinnipeetavatega, sealhulgas ka suitsetavate kinnipeetavatega. A. Pokras keeldus sellest ning esitas hiljem Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles palus hüvitada talle kahju 20 eurot seoses sellega, et teda ei viidud jalutama eraldi suitsetavatest kinnipeetavatest, millega tekitati kahju tema tervisele. Viru Vangla
  15. septembri
  16. a otsusega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt on A. Pokrasele väljastatud
  17. augustil 2013 arsti poolt tõend, mille kohaselt peab talle võimaldama jalutuskäiku koos mittesuitsetajatega. On kahetsusväärne, et Viru Vangla on õigusvastaselt käitunud, kuid A. Pokrasele ei ole tervisekahju tekkinud.
  18. A. Pokras esitas kaebuse, milles palus talle tekitatud kahju hüvitamiseks mõista vanglalt välja 20 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustas värskes õhus jalutamise võimalusest ilmajäämine kaebajale pea- ja liigesevalu ning sellega alandati tema väärikust ja piirati liikumisvabadust.
  19. Tartu Halduskohtu
  20. juuli
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
  22. Vastustaja on kohtueelses menetluses tunnistanud, et toimis õigusvastaselt, kuna ei taganud arsti
  23. augusti
  24. a tõendis ettenähtud tingimusi ega viinud kaebajat jalutama suitsetavatest kinnipeetavatest eraldi. Riigikohus on leidnud, et õiguspärane ei ole sundida kinnipeetavat valima, kas jätta värskes õhus viibimise õigus kasutamata või taluda jalutusboksis suitsetamist, ning see võib kujutada endast väärikuse alandamist (RKHKo 3-3-1-30-14). 3.
  25. Rikutud on kinnipeetava õigust jalutuskäigule (vangistusseaduse § 55 lg 2) ning see võis tekitada talle alandust, solvumist ja mudi sarnaseid vaimseid üleelamisi. Tegemist ei ole aga kindlasti nii intensiivse rikkumisega, mis saaks õigustada rahalise hüvitise määramist. Kaebaja tervisekaardi kohaselt on ta kurtnud pea- ja liigesevalusid juba varem ning ei nähtu midagi niisugust, mis viitaks sellele, et ühe jalutuskäigu ärajäämine kahjustas tema tervist sellisel määral, et seda saab heastada vaid rahas. 3.
  26. Riigikohus on leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud (RKHKo 3-3-1-44-06). Vanglapoolne eksimuse tunnistamine ja kahetsuse avaldamine kohtueelses menetluses koostatud otsuses on igati piisav hüvitis nende ebamugavuste eest, mida ühe värskes õhus jalutamise ärajäämine kaebajale tekitada sai. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  27. A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
  28. Kaebajat ei viidud sama vanglaametniku poolt jalutuskäigule kahel korral (
  29. augustil 2013 ja nädal enne seda). Vanglaametniku käitumine oli sihilik. Kaebaja ei keeldunud jalutuskäigust, vaid teda jäeti sihilikult jalutuskäigust ilma. 4.
  30. Arusaamatu on halduskohtu väide, et tema ees on vabandatud, kuna keegi ei ole tema ees vabandanud. Apellatsioonkaebuses esitatakse taotlus tunnistada kaebaja jalutuskäigust ilma jätnud vanglaametniku tegevus õigusvastaseks ja märkida ära tema nimi kohtulahendis, kuna apellant soovib, et see vanglaametnik võetaks vastutusele seoses karistusseadustiku § 324 jämeda rikkumisega.
  31. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  32. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
  33. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et ehkki kaebaja õigusi rikuti, oli rikkumine niivõrd väheintensiivne, et ei ole põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuses ei esitata sisuliselt põhjendusi sellele seisukohale vastuvaidlemiseks.
  34. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et kaebaja jaoks on arusaamatu, kes tema ees vabandanud on. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus ei väitnudki otsuses otsesõnu, et kaebaja ees on vabandatud, vaid märkis, et vangla tunnistas
  35. septembri
  36. a otsuses oma eksimust ja avaldas kahetsust seoses juhtunuga. Ringkonnakohus nõustub, et seda on vangla hüvitisenõude rahuldamata jätmise otsuses tõepoolest teinud (tl 3-3p).
  37. Kohtueelses menetluses soovis kaebaja kahju hüvitamist üksnes selle eest, et teda ei viidud
  38. augustil 2013 jalutuskäigule. Vaidluse esemeks kohtueelses menetluses oli seega vaid ühel päeval jalutuskäigust ilmajäämine. Selles osas võeti kaebus ka halduskohtu
  39. aprilli
  40. a määrusega menetlusse. Kaebajal ei ole võimalik asuda apellatsioonimenetluses nõude aluseid laiendama. Seetõttu jätab ringkonnakohus läbi vaatamata apellatsioonkaebuse osas, milles soovitakse kahju hüvitamist täiendavalt veel ühel korral jalutamisvõimalusest ilmajäämise eest.
  41. Taotlus avaldada kohtulahendis selle vanglaametniku nimi, kes kaebajat väidetavalt jalutuskäigule ei viinud, jääb rahuldamata. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et kohtulahendis märgitaks ära kolmandate isikute nimed vastavalt kaebaja soovile.
  42. Nõue tunnistada eelmainitud vanglaametniku tegevus ebaseaduslikuks jääb samuti läbi vaatamata, kuna seda nõuet ei ole varem esitatud halduskohtule.
  43. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud. Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt 3 Einar Vene allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.