KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.12.2012, Tallinn Haldusasja number Haldusasi Menetlusvorm Menetlusosalise

§ 16lg 3.

Vastustaja on vaidluses olnud läbivalt seisukohal, et notariaalse tehingu juures oli maksuhaldur osalisena kui võlausaldaja ning notariaalne leping saadeti maksuhaldurile kui võlausaldajale. Sellisel juhul ei ole kindlasti tegemist otsese tahteavaldusega maksuhaldurile, mida nõuab

§ 16lg 3.

Kuigi vastustaja ei ole käesolevas vaidluses esitanud mitte ühtegi dokumenti ega teavet tehingule eelnenud suhtlemise osas OÜ-ga Plaadiparadiis, väites algselt, et tegemist on maksusaladusega, mida ei ole võimalik avaldada ning hiljem muutes oma positsiooni märkides, et sellist suhtlust pole toimunud, on sellistes väidetes põhjust kahelda. Kaebaja leiab, et on väljaspool mõistlikku kahtlust see, et olukorras, kus Plaadiparadiis OÜ-l on pikaajaline 2 maksuvõlg ja maksuvõla tagamiseks on seatud vaidlusalusele kinnistule hüpoteek, on eluliselt mitteusutav, et kinnistu hinna ja võimaliku müügitingimuste üle ei ole Paadiparadiis OÜ ja vastustaja teavet vahetanud. Seda olukorras, kus on pikemat aega olnud avalikult kättesaadav Plaadiparadiis OÜ kuulutus müügi osas, millel on kirjas, et kinnistu võõrandatakse käibemaksuga. On väheusutav, et sellest kõigest vastustaja ei teadnud. Samas ka kohtus uuritud tõendid ja asjaosaliste ütlused kinnitavad kinnitavad kaebaja seisukohta. Samas on tähelepanuväärne, et nii vastustaja esindaja kohtus, kui tunnistajana üle kuulatud maksuhalduri esindaja Triin Raaper tehingu teostamisel on läbivalt esitanud vastuolulisi, ebaselgeid ja ebausutavaid vastuseid antud küsimuses. Ühest küljest Triin Raaper kinnitab, et esindas tehingus vastustajat kui hüpoteegipidajat, toetades väga täpselt vastustaja positsiooni kohtus, teisalt ei mäleta aga Triin Raaper sellest tehingust kuigi palju, st eelkõige seda, mis käesoleva vaidluse seisukohast võiks olla oluline ja mida mäletavad tehingu kinnitanud notar ja kaebaja seaduslik esindaja. Triin Raaperi ütlused on ebausaldusväärsed ka põhjusel, et need on olnud mõjutatud nö majasiseselt. Kinnitades asjaolu, et enne istungit sai ta majasiseses suhtluses teada millega tegu, suudab Triin Raaper oma ütluses kinnitada üksnes vastustaja positsiooni hüpoteegipidaja esindajana tegutsemisel. Kõik mis puudutab olulisi detaile tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel, seda tunnistaja ei mäleta, kuigi samas mäletab seda, et tehingut esimesel korral ei õnnestunud teha. Kuigi tunnistaja peab tehingut nö suureks ja ühest küljest justkui möönab selle ettevalmistamist, ei võimaldanud Triin Raaperi küsitlemine teha kindlaks ka konkreetset ametnikku, kes tehingu ettevalmistamisega tegeles, mis omakorda kinnitab kaebaja veendumust, et vastustajal on vaidlusaluse tehinguga seonduvalt kohtu eest midagi varjata. Seda kinnitab nii tunnistaja sündmuste valikuline mäletamine, kui vastustaja esindaja püüd jätta kohtule mulje, et enne tehingut ei olnud vastustaja ja Plaadiparadiis OÜ vahel suhtlust, mis on eluliselt ebausutav, kuna sellega tahkse öelda, et tehingut justkui ei valmistanud keegi ametnikest ette või on see ametnik nagu vits vette kadunud. Samuti ei saa Raaperi ütlustesse suhtuda tõsiselt, kuna kord peab ta võimalikuks, et menetleja ütles talle, et peab notari juurde ilmuma, kuid teisalt kinnitab jällegi, et ei tea, kes talle seda ütles. Kuigi konkreetse tehingu puhul tunnistaja Raaper valdavalt ei mäleta, et ta oleks tehingu tingimustega kursis olnud ega tea asjast suurt midagi, st tema sattumine notari juurde (vähemalt kahel korral) oli kokkuvõttes üsna müstiline, teab tunnistaja siiski seda, kuidas tavapäraselt sellised tehingud käivad. Oluline on selle juures see, et kui soovitakse maksuvõlg tasuda ja selle käigus hüpoteek kustutada, siis esmalt käsitletakse hinda ja alles siis saadetakse leping notarile ülevaatamiseks. Selline tegevus on ka loogiline, kuna maksuvõla täitmisel omab hind otsest tähendust, kuna ebamõistlikult odava hinnaga müümisel oleks vastustajal olnud mõistlikum ise korraldada (näiteks läbi täitemenetluse) kinnistu müük. Teisalt kui jutt käib hinnast, siis on antud kaasuse asjaolusid arvestades ilmne, et maksuhalduril oli teave ka hinna osaks olevast käibemaksust. Seda kinnitab nii avalik teave kinnistu müügi osas, Triin Raaperi enda ütlused tavapärasest käitumisest tehingu teostamisel, kui asjaolu, et hiliseim hetk, kui vastustaja sai kirjalikult teada kinnistu hinnale käibemaksu lisamisest oli enne tehingu teostamist. Kuigi tunnistaja Raaper ilmselgelt ei taha mäletada konkreetsel juhul tehinguga seonduvat ja eriti käibemaksu lisamisest müügihinnale, kinnitavad tema enda ütlused seda, et tegemist oli nö tavapärase ja vähemalt hinnale käibemaksu lisamise seisukohast probleemideta tehinguga. Kui tehingu maksumusele käibemaksu lisamise osas oleks olnud probleeme, siis kaebaja arvates oleks Triin Raaper, kes peab ennast korrektseks ametnikuks, kelle jaoks on oluline, et tehing oleks õiguspäraselt vormistatud, sellele kindlasti tähelepanu juhtinud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tunnistaja enda ütlused kinnitavad seda, et tehingu tegemise ajal ei olnud tehingu maksustamise seisukohast probleeme ega nö lahtisi otsi. Samuti ei jäänud tunnistaja Raaperile muljet selles, et keegi sooviks kedagi petta või kavaldada, st tunnistaja ainus negatiivne emotsioon oli see, et pidi kaks korda tehingu tegemisel käima. Eeltoodu kinnitab üksnes tunnistaja enda ütluste pinnalt seda, et väljaspool mõistlikku kahtlust on see, et tehingu tegemise ajal toimus kõik vastavalt seaduse nõuetele, st tehingule eelnes ka 3 maksuhalduri teavitamine käibemaksu lisamisest nii nagu seadus ette näeb. Kokkuvõttes möönab ja kinnitab ka tunnistaja Raaper, et sai aru sellest ja teadis, et vaidlusalune tehing tekitab Plaadiparadiis OÜ-le 1,6 miljoni kroonise käibemaksukohustuse. Selles osas ka toeks Urmas Liivi ütlused, kes mäletab, et Triin Raaper tundis lausa muret, kuidas see raha Plaadiparadiis OÜ-lt hiljem kätte saada. Lisaks Triin Raaperi enda ütlustele, millistega on tunnistaja küll enda rolli üritanud pisendada ja asjaolusid mitte mäletada, kuid siiski ebaõnnestunult, kinnitavad notar Tea Türnpuu ütlused seda, et vastustaja oli teadlik käibemaksu lisamisest ostuhinnale ja seda mitte üksnes tehingu enda projekti kaudu. Tunnistaja Türnpuu selgitas, et kuigi esmalt arutati hinnateemat (st käibemaksu lisamist) müüjaga, oli kõikidel osapooltel kokkuvõttes laual lepingu projekt, millest nähtuvalt lisatakse hinnale käibemaks. Lisaks lepingu projekti saamisele Triin Raaperi poolt, kinnitab ka notar seda, et Triin Raaper tegi ise parandusi lepingu punktis, milles oli kajastatud müügihind koos käibemaksuga. Samuti kinnitas notar, et tema juuresolekul ei tõstatanud keegi küsimust nagu oleks lepinguga seonduvalt midagi kellelgi (eriti maksuhalduri ees) tegemata. Nagu tunnistaja Raaper, nii kinnitas ka tunnistaja Türnpuu, et tehingu puhul ei olnud tegemist kavaldamise või kellegi petmisega, vaid tegemist oli tavapärase tehinguga, millele küll eelnes mõnevõrra pikem läbirääkimiste ja ettevalmistav periood. Lisaks tunnistajatele kinnitavad ka kaebaja seadusliku esindaja Urmas Liivi ütlused vaidlusaluseid asjaolusid ja toetavad kaebaja positsiooni. Lisaks kohtule esitatud kirjalikule tõendile (vt. kaebuse lisa nr. 9) kinnitab ka Urmas Liiv, et teave vaidlusaluse kinnistu müügi osas oli avalikult kättesaadav, sh oli avalikult kättesaadav ka teave selle kohta, et kinnistu hinnale lisatakse käibemaks. Lisaks märkis kaebaja esindaja, et suhtles käibemaksu teemal ise eelnevalt nii notari, kui maksuhalduriga infotelefoni teel ning tehingu teostamise ajal ka Triin Raaperiga. Samuti kinnitab Urmas Liiv notari ütlusi selles, et notar kooskõlastas kõik lepingu muudatuse ja parandused osapooltega, st ka tehingu hind koos käibemaksuga kooskõlastati enne lepingu allkirjastamist igal juhul maksuhalduriga. Samuti kinnitavad Urmas Liivi ütlused seda, et on väljaspool mõistlikku kahtlust see, et maksuhalduril justkui polnud enne tehingu sõlmimist teavet selle kohta, et Plaadiparadiis OÜ lisab tehingu hinnale käibemaksu. Urmas Liiv ühtlasi kinnitas, et Triin Raaper tundis muret, kuidas tehingust endast tekkiv maksuvõlg Plaadiparadiis OÜ-lt kätte saada. Urmas Liivi ütlused on usutavad, kuna tehingu asjaolusid teades on selline lähenemine (mure) loogiline. Ka tunnistaja Triin Raaperi enda ütlused selles, et tehinguga tekkis Plaadiparadiisil maksuvõlg ca 1,6 miljonit krooni kinnitavad Urmas Liivi ja notar Tea Türnpuu ütlusi selles, et asjaosalistele oli teada, et tehing maksustatakse käibemaksu ja just Plaadiparadiis OÜ-l tekib selles osas maksukohustus ning selle kättesaamisel võib tekkida probleeme. Tehingu tegemise ajal osapoolte käitumist heas usus ja seadusega kooskõlas kinnitas lisaks tunnistajatele ka Urmas Liiv. Erinevalt Triin Raaperist, kes ei mäleta asjast suurt midagi, kinnitab Urmas Liiv lisaks probleemide puudumisele tehingu maksustamisega seonduvalt, et Jerjomin kinnitas ka Liivile, et vastavasisuline teade on maksuhaldurile esitatud. See haakub nii Urmas Liivi enda ütlustega, et tema jaoks oli tegemist elutehinguga ning et Jerjominile ja maksuhaldurile oli samuti oluline, et tehing saaks tehtud ja, et see oleks kõikide reeglitega kooskõlas, kui Jerjomini poolt maksumenetluses antud ütlusega kinnitusega selles, et maksuhaldur oli enne tehingu tegemist teavitatud selles, et tehingule lisatakse käibemaks. Eeltoodud asjaolusid kinnitab ka asjaolu, et ka vahetult pärast tehingu toimumist ei pöördunud maksuhaldur kaebaja poole jutuga sellest, et midagi läks viltu ja nüüd peaks endise olukorra taastama. 3. Materiaalõiguse kohaldamine Kaebaja leiab, et nii asjas kogutud kirjalike tõenditega, kui tunnistajate ja kaebaja esindaja ütluste on tõendatud, et maksuhaldur oli enne tehingut teadlik asjaolust, et OÜ Plaadiparadiis lisab kinnistu müügihinnale käibemaksu. Kuigi vaidluse esemeks võiks teoreetiliselt pidada seda, kas selle teabe jõudmine maksuhaldurini on toimunud vastavalt

§ 16

lg 3 sätestatule, on väljaspool mõistlikku kahtlust, et maksuhaldur sai aru mis antud tehingu puhul toimub – st et ostuhinnale lisatakse käibemaks.

§ 16

lg 3 ei sätesta teavitamise korda, seega on teate sisu 4 maksukohustuslase enda määrata (see on üheselt mõistetav ning õige).

§ 16

lg 3 eeldab, et teave käibemaksu lisamisest peab maksuhaldurini jõudma, kuid ei mingit kontrollitegevust tehingu suhtes ei toimi. Isegi ei ole nõutav, et maksuhaldur kuidagi reageerib maksukohustuslase poolt edastatud teabele, rääkimata teabe sisulisele aktsepteerimisele. Seega peab optsiooni rakendamine olema lubatud juhul, kui vastav teave objektiivselt jõudis maksuhalduri piirkondliku struktuuriüksuseni. Teave käibemaksu lisamisest kinnistu müügihinnale jõudis maksuhaldurini kirjalikus vormis vähemalt kolme dokumendi kaudu – kinnistu müügiarve ja ostu-müügilepingu projekt ning allkirjastatud leping. Kõigi nimetatud dokumendiga tutvus maksuhalduri ametnik. Teavet edastava maksukohustuslase positsioonilt vaadates oli teave kätte saadud pädeva isiku poolt. Olukorras, kus seadus ei sätesta konkreetselt, milliste kanalite kaudu peab teave olema edastatud ja kes maksuhalduri ametnikest on pädev töötlema vastavasisulist teavet, ei ole võimalik maksukohustuslasele ette heita, et teave saadi kätte „ebaõige“ ametniku poolt. Seega ei ole vaidlust selles, et teave käibemaksu lisamisest müügihinnale oli maksuhalduri poolt kätte saadud. Lisaks kohtus antud ütlustele on ka OÜ Plaadiparadiis seaduslik esindaja andnud maksumenetluses ütlusi käibemaksu lisamise asjaolude ja põhjuste ning maksuhalduri teavitamise kohta, millistele kaebaja viitas kaebuse p-des 2.3.

1. ja 2.4.
2. (vt. vastustaja 22.02.2011 vastuse lisad 16 ja 17). Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 18.10.2010 maksuotsus nr 12.2-3/4092-4 ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud ja jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja jääb põhjenduste juurde, mis on toodud PMTK poolt koostatud maksuotsuses, kohtule esitatud kirjalikes vastustes ja suuliselt kohtuistungil ning peab teesides vajalikuks rõhutada järgnevat: 1.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi tõendite tutvustamisel keeldudes 04.08.2010 taotluses loetletud tõendite ja teabe tutvustamisest ja kordab juba maksuotsuses kajastatud seisukohta antud väite kohta. Tulenevalt MKS §-st 13 on maksukohustuslasel enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist õigus esitada oma arvamus või vastuväited, sh võib maksukohustuslane taotleda võimalust tutvuda tema maksuasjas kogutud tõenditega, mis on maksu määramise aluseks (MKS § 14). Antud juhul on maksuhaldur Gasell AS-le maksu määramisel tuginenud kõigile nendele tõenditele, mis on ära toodud Gasell AS-le edastatud kontrollaktis ning neid on maksuhaldur Gasell AS-le ka tutvustanud. Nende dokumentide osas, mida maksuhaldur keeldus Gasell AS-le väljastamast on oluline rõhutada, et tegemist oli ainuüksi Plaadiparadiis OÜ kui kolmanda isiku suhtes varasema kontrollimenetluse ning sissenõudmismenetluse raames kogutud materjalidega, mida aga maksuhaldur teistele kolmandatele isikutele tulenevalt maksusaladuse kaitsest avalikustada ei saa. Ka Tallinna Halduskohus on tõdenud, et MKS § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Sellest võrdlemisi üldsõnalisest normist ei saa teha järeldust, et maksukohustuslasel oleks õigus tutvuda mistahes andmetega, mille maksuhaldur tema kontrollimenetluses välja nõudnud on. Isikule peab võimaldama tutvuda nende andmetega, millele maksuhaldur omistab tõendusväärtuse selle isiku maksukohuse kindlaksmääramisel. Andmetega, mis osutusid läbitöötamisel kontrollitava isiku maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast tähtsusetuteks ehk mis ei anna tõendusteavet kontrollitava isiku maksukohustust suurendava või vähendava asjaolu kohta, ei pea maksukohustuslane tutvuda saama. Dokumentide ja teabe edastamisel maksukohustuslasele on oluline, et maksuhaldur järgiks kõrvuti maksukohustuslase õiguste arvestamisega ka talle seadusega pandud kohustusi, sh eelkõige maksusalduse kaitset. 5 Maksusaladust võib avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikult nõusolekul või MKS §-des 27-30 nimetatud juhtudel. Gasell AS taotluses soovitud teave ja dokumendid aga ei kuulu nimetatud MKS §-des sätestatud juhtude alla, samuti ei ole maksuhaldur saanud Plaadiparadiis OÜ-lt kirjalikku nõusolekut temaga seotud maksumenetluses kogutud andmete avalikustamiseks teistele kolmandatele isikutele. Maksumenetluses on avalikud ainult need andmed, mida seadus lubab avaldada. Selline info on vastavalt seaduses sätestatule äärmiselt napp. MKS eelnõu seletuskirjas on selgitatud maksumenetluses prevaleerivat maksusaladust viitega haldusmenetluse eriliigile: “Maksumenetlusele on iseloomulik asja menetlevatele ametnikele isikute eraelu andmete teatavaks saamine ning kuna põhiseadus sätestab eraelu puutumatuse kaitse, peab informatsiooni avaldamise vajadus olema väga põhjendatud ja maksuandmete avalikustamise alused seaduses konkreetselt ära toodud.” Maksuhaldur ei ole rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi tõendite ja teabe tutvustamisel. 2.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhalduri seisukoht Vägeva tee 8 kinnistu kasutamise kohta ei ole põhjendatud. Vastustaja poolt viidatud väljavõtetelt kaebaja ja Plaadiparadiis OÜ esindajate seletustest ega muudest tõenditest ei tulene, et Plaadiparadiis OÜ on kasutanud kinnistut Vägeva tee 8 tervikuna.

§ 16lg 2 punktis 3 sätestatakse maksuvabastus kinnisasja või selle osa käibele.

Seega reeglina on kinnisasjade käive maksuvaba. Sarnaselt teatud kinnisasjaga seotud teenustele, on ka maksuvaba kinnisasja käivet (välja arvatud maksuvaba eluruumi käive) võimalik valiku alusel § 16 lõike 3 punkti 2 alusel maksustada käibemaksuga. Siiski on kinnisasja käibe maksuvabastus piiratud. Maksuvabaks käibeks ei loeta (st maksustatakse 20% käibemaksuga) ehitiste ja ehitiste aluse maa võõrandamist enne ehitise esmast kasutuselevõttu, oluliselt parendatud ehitiste võõrandamist enne parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu ja hoonestamata kruntide võõrandamist. Säte tugineb käibemaksudirektiivi artiklitele 12 ja

1. Uusehitis maksustatakse tingimusel, et kinnisasi võõrandati enne ehitise esmast kasutuslevõttu. Kui müügiks ehitatud elumaja või korter antakse näiteks üürile või muul viisil kasutusse ning seejärel müüakse, on tegemist juba kasutatud ehitisega, mida käibemaksuga enam maksustada ei saa ega tohigi. Käesoleval juhul on maksuhaldur tuvastanud, et Vägeva tee 8 kinnistu puhul oli tegemist kasutusele võetud büroo- ja laopindadega, mida ei saa käibemaksu seaduse mõistes käsitleda uusehitisena. Viimast fakti kinnitab ka kinnistu müüja Plaadiparadiis OÜ juhatuse liikme Vladimir Jerjomin´i poolt 21.07.2010 antud selgitus, mille kohaselt “/…/ Ma ostsin krundi
2. a, siis
3. a algas seal ehitus, ehitasime seal poolteist aastat ja
4. a lõpus kolisime sisse. /…/ Kasutasime seda lao- ja büroohoonena,
5. korrusel oli näidiste saal, kus inimesed said kaubaga tutvuda. Kuni kinnistu müügihetkeni olid meie asjad seal hoones sees, ladu oli kaupa täis”. Eeltoodu viitab selgelt asjaolule, et Vägeva tee 8 võeti Plaadiparadiis OÜ poolt kasutusele juba
6. a ning Plaadiparadiis OÜ kasutas tervet kinnistut sihtotstarbeliselt oma ettevõtlustegevuses, st äri- ja laohoonena. Kinnistu varasemat kasutamist on tõdenud ka kaebaja juhatuse liige 01.06.2010 antud selgitustes: “/…/Kinnistul asub üks suur hoone, umbes 1000 m2 (st kontor ja ladu kokku). Kogu pind on meie kasutuses, kellelegi midagi sealt välja ei rendita. Meie ostsime ilma mööblita, aga müüja tahtis siiski alguses müüa meile koos mööbliga kinnistut. Kõik varad ja inventar on kajastatud ka kinnistu ostu-müügilepingus, st need mis sisse jäid. /…/ Esimest korda käisin seda kinnistut üle vaatamas detsembris
7. a, siis seal veel täielikult tegevus toimus. Seal oli täistoimiv firma koos kontoripinnaga ja laoga, mis oli kaupa täis. Laopind anti meile üle hiljem kui kontoripind, vist oli aprillis-mais
8. a”. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et kinnistu ostu-müügilepingu punkti 5.2.
9. kohaselt antakse kinnistul paiknev ehitis üle koos kõikide seadmete, süsteemide, sanitaartehnikavalgustite, lukkude ning sulustega, samuti koos sisekujundusega. Samuti on nimetatud punktis eraldi välja toodud teatud sisustuselemendid, mis samuti kinnistu müügil ostjale üle antakse. Seega oli Plaadiparadiis OÜ kasutanud kinnistut sihtotstarbeliselt oma ettevõtlustegevuses, st äri- ja laohoonena. Kaebaja väite kohaselt ei kasutanud Plaadiparadiis OÜ üldse Vägeva tee 8 kinnistu teist korrust, mille tõendamiseks on kaebaja esitanud ka fotod. Esmalt vastustaja kordab, et maksumenetluse käigus 6 kogutud tõenditest ei nähtu, et Plaadiparadiis OÜ oleks Vägeva tee 8 kinnistut kasutanud ainult osaliselt. Samuti ei anna selle väitmiseks alust ainult Gasell AS poolt esitatud fotod hoone teisest korrusest, kuna fotode puhul on hoone reaalset kasutamist võimatu hinnata. Teiseks viitab maksuhaldur, et tegemist on ühe kinnisasjaga ja ühe ehitisega, mis võeti kasutusele juba
10. aastast. Seega ei muuda ka teise korruse mittekasutamine, fotodelt nähtud tühjade ruumide näol, kinnistut veel nn uusehitiseks

mõistes. Maksuhaldur peab vajalikuks märkida, et teatud juhtudel tõepoolest rakendatakse maksustamise osas proportsiooni - kui ühel kinnisasjal on näiteks mitu erineva staatusega ehitist, kuid käesoleval juhul on tegemist ühe hoonega. Ülaltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et Vägeva tee 8 kinnistu näol ei ole tegemist uusehitisega. 3.AS Gasell on seisukohal, et maksuhalduri teavitamine optsiooni kasutamisest toimus antud juhul mitte ainult läbi selle, et notari juures oli maksuhalduri esindajale tutvustatud müügiarve, vaid ka lepingueelsete läbirääkimiste käigus läbi notariaalse lepingu projekti esitamise.

§ 16

lõikes 3 on sätestatud valiku alusel teatud kaupade ja teenuste käibe maksustamine, mis § 16 lõike 2 ja lõike 2 alusel on reeglina maksuvaba. Maksukohustuslane, kes soovib hakata vastavat käivet maksustama, peab oma soovist kirjalikult teavitama maksuhaldurit enne käibe maksustama asumist. Maksuhaldur kordab, et maksuhalduri esindaja viibis Gasell AS ja Plaadiparadiis OÜ vahelise tehingu juures kui hüpoteegipidaja, mitte kui maksuhalduri esindaja, kelle ülesandeks on kontrollida kõiki tehingu üksikasju. Käesoleval juhul oli maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse Plaadiparadiis OÜ-l varasematel perioodidel tekkinud maksuvõlad ning hoolitseda selle eest, et tema nõuded saaksid täidetud. Siinjuures on oluline selgitada, et tehingupartnerid ei saa eeldada, et ükskõik millise maksuhalduri struktuuriüksuse esindaja viibimine tehingu juures annab neile kinnituse tehingu õigsuses ja seda põhjusel, et maksuhaldur täidab oma tegevuses väga erinevaid funktsioone ning antud juhul oli maksuhaldur tehingu juures kui võlausaldaja, mitte lihtsalt kui piirkondliku maksukeskuse esindaja. Vastustaja hinnangul on väär kaebaja seisukoht, et Plaadiparadiis OÜ on läbi otsese tahteavalduse maksuhaldurit teavitanud maksustamise soovist. Notariaalse tehingu juures oli maksuhaldur juures kui võlausaldaja ning notariaalne leping saadeti maksuhaldurile kui võlausaldajale. Sellisel juhul ei ole kindlasti tegemist otsese tahteavaldusega maksuhaldurile, mida nõuab

§ 16lg 3.

Vastustaja on seisukohal, et kindlasti ei ole seadusandja kirjaliku teavitamise osas mõelnud mistahes konkludentseid tahteavaldusi, mida maksuhaldur peaks hakkama tõlgendama. Vastasel juhul tekiks olukord, kus kõik kinnistut käibemaksuga müüa soovivad isikud leiavad erinevaid mooduseid maksuhalduri teavitamiseks, mistõttu peaks maksuhaldur hakkama andma igale konkreetsele teavitusviisile hinnangut. See aga oleks ebamõistlik ning liialt ressursimahukas olukorras kus tegelikkuses on seadus sätestanud üsna konkreetselt, kuidas ning keda tuleb kinnistule käibemaksu lisamisest teavitada. Seega nõuab seadus otsest kirjalikku tahteavaldust, mis on suunatud kindlale isikule - antud juhul maksuhaldurile. Kindlale isikule tehtud tahteavaldus on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega. Millal tahteavaldus on kätte saadud, sõltub omakorda sellest, kas tahteavalduse saaja oli kohalviibija või eemalviibija. Eemalviibija on tahteavalduse kätte saanud, kui see on jõudnud tema asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole Plaadiparadiis OÜ maksuhaldurit kui kindlat isikut maksustamise soovist teavitanud läbi otsese tahteavalduse, mida nõuab

§ 16lg 3.

Isik võib teha tahteavalduse mis tahes viisil, kuid selleks, et saaks lugeda tahteavaldus tehtuks, on oluline, et tahteavalduses väljenduks selle tegija tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi ja tema tahe oleks teistele äratuntavalt väljendatud. Vastavalt TsÜS §-le 68 võib tahteavaldus, tulenevalt tegemise viisist, olla kas otsene, kaudne või erandina tehtud vaikimise või tegevusetuse teel. Eelkõige on tähtis, et teised isikud saaksid avaldaja tahtest aru. Paljudel juhtudel ei ole võimalik tahteavaldust teisiti väljendada kui otseselt, selleks et see oleks teistele arusaadav, tegijale siduv ja tooks seega kaasa õigusliku tagajärje. Seadusest võib tuleneda nõue (nagu ka praegusel juhul

§ 16lg 3), et tahteavaldus saab olla tehtud üksnes otsese tahteavaldusena.

Nii on see juhul, kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud kindel 7 vorm, olgu see siis näiteks lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud. Sellisel juhul ei saa tehingu tegemiseks vajalikku tahet teisiti väljendada kui otsese tahteavaldusena. Väidetavat toimunud kaudset tahteavaldust (notariaalses ostu-müügilepingus tehingu hinna koos käibemaksuga väljatoomine) ei saa pidada

§ 16lg-s 3 nõutud otseseks tahteavalduseks.

Otseselt tuleb teha tahteavaldused, mille tegemiseks on seaduses ette nähtud kohustuslik vorm, sest kaudsele tahteavaldusele ei ole nõutavat vormi võimalik anda. Vaidlust ei ole selles, et maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust ei ole enne käibe toimumist kirjalikult teavitatud käibemaksu lisamisest tehingu maksustatavale väärtusele, mistõttu tehing on maksuvaba ning kaebajal puudub õigus tehingule alusetult lisatud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata. Kirjalik teavitus maksuvabale tehingule vabatahtlikult käibe lisamise kohta tuleb esitada maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele, mitte suvalisele maksuhalduri ametnikule, kes isegi ei ole volitatud selliseid teateid vastu võtma. Triin Raaper tegutses vaidlusaluse tehingu raames kui hüpoteegipidaja ning oli volitatud MTA peadirektori poolt järgnevaks: käenduslepingute, pandilepingute (sh kommertspandilepingute ja kinnisasjadele hüpoteegi seadmise lepingute) sõlmimiseks või volitaja kasuks loovutamisel ja tagatiskokkulepete sõlmimisel vastavalt esindaja enda äranägemisele ilma tehinguväärtuse piiranguta ning nimetatud lepingute muutmiseks, lõpetamiseks ning pandiõiguse (sh kommertspantide ja hüpoteekide) kustutamiseks või loovutamiseks tehinguväärtusega kuni kolm miljonit krooni; võõrandamise ja käsutamise keelumärgete seadmiseks ja muutmiseks vastavalt esindaja enda äranägemisele ilma tehinguväärtuse piiranguta ning kustutamisel tehinguväärtusega kuni kolm miljonit krooni. Seega on vale kaebaja seisukoht, et hüpoteegipidajana tegutsenud ametnik on pädev vastu võtma ja tõlgendama muid maksukohustuslase tahteavaldusi. Asjakohatud on kaebaja viited www.kv.ee portaali müügikuulutuses oleva info kohta. Müügikuulutuse näol ei ole tegemist isegi tahteavalduse kui sellisega, vaid tegemist on kutsega teha ofert ning kutse on edastatud määratlemata isikute ringile. See, missugust tahet omas või ei omanud Plaadiparadiis OÜ sellel hetkel, ei ole käesolevas asjas oluline. Ühtlasi on asjakohatud kaebaja viited müügikuulutuses olevale kirjeldusele “tegemist on uue ehitisega”. Müügikuulutuses väljendatu osas on tegemist kellegi subjektiivse hinnanguga vastava ehitise kohta, mitte hinnanguga õiguslikust aspektist

-i ja mõiste “uusehitis” mõttes. 4.Kaebaja on seisukohal, et heauskse ostjana säilib temal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja seda on väljendatud ka erialakirjanduses. Vastustaja hinnangul on erialakirjanduses ka mõnevõrra valesti tõlgendatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-8-06 seisukohti, kuna enamikel juhtudel ei säili ostjal siiski sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Riigikohus on viidatud lahendis selgelt tõdenud: “Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele.” Vastustaja hinnangul on erialakirjanduses ilmselt mõeldud pigem erandlikku olukorda, mille osas ütleb Riigikohus: “Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks.” Antud juhtumi puhul ei ole aga müüja vaidlusaluse tehingu käivet üldse deklareerinud ega käibemaksu riigile tasunud. Eelpoolmainitud lahendis on Riigikohus selgelt väljendanud, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kaebaja seisukoht, et käesoleval juhul ei saa viidata Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-3-1-69-08, on vastustaja hinnangul väär. Vastustaja on jätkuvalt veendunud, et vaidlusaluse juhtumi puhul ei ole samuti tehingu vabatahtlikku maksustamist rakendatud ega maksuhaldurit teavitatud. Seega on tegemist analoogse juhtumi ja asjaoludega, nagu eelpoolviidatud Riigikohtu lahendis. Lahendis tõdeb Riigikohus: “Kolleegium leiab, et maksuhaldur ja kohtud on piisavalt põhjendanud järeldust, et vaidlusaluse kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu OÜ-l Diaston ei 8 olnud kinnistu soetamisel

§ 29lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Kinnistu müüja OÜ ASC Kinnisvara nimel väljastatud arvel märgitud käibemaksu arvestamiseks puudus alus, kuna tulenevalt

§ 16

lg 2 p-st 3 on kinnisvara müük maksuvaba käive.” 5.Vastustaja on seisukohal, et intressinõue on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Põhivaidlus käib maksuotsuse tühistamise nõude üle ning sellest sõltub ka intressinõude kehtima jäämine. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väidetega, nagu oleks maksuhaldur olnud teadlik käibemaksu lisamisest müügihinnale ning on sellesisulistele väidetele juba eelnevalt vastanud. Menetlusökonoomika seisukohast lähtudes ei hakka vastustajavarasemaid seisukohti kordama. 6.Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust ja hinnates kaebaja väiteid leiab vastustaja, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega, vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, sh kaebaja seadusliku esindaja vande all antud seletusi, ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: Käibemaksuseaduse (edaspidi

) §-s 16 on sätestatud maksuvaba käive, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa. Samas öeldakse, et maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist/…/.

§ 16

lõige 3 punkt 2 ütleb, et enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu kinnisasjale või selle osale, välja arvatud eluruum.

§ 29

lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks/…/. Sisendkäibemaksuna ei saa maha arvata käibemaksu, mida on arvutatud käibelt, mida ei maksustata käibemaksuga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AS Gasell ja OÜ Plaadiparadiis vahel toimus notariaalselt tõestatud ostu-müügi tehing kinnistu asukohaga Vägeva tee 8, Tallinn osas. Vaidlust ei ole ka selles, et lepinguobjekti hind sisaldas käibemaksu. Ostu-müügi lepingu sõlmimisel viibisid Tallinna notari Tea Türnpuu juures poolte esindajadOÜ Plaadiparadiis (müüja) ja AS Gasell (ostja) seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Vladimir Jerjomin ja Urmas Liiv, samuti panga ja maksuhalduri esindajad, viimast esindas Triin Raaper. Notari kinnitusel tegemist oli tavapärase tehinguga, mis ei tekitanud mingeid kahtlusi. Notar, kelle kohus kuulas tunnistajana üle, kinnitas kohtule, et maksuhalduri esindaja oli teadlik asjaolust, et hinnale on lisatud käibemaks, lepinguprojektid said kätte kõik osapooled, sh maksuhalduri, Maksu-ja Tolliameti, esindaja, kes tegi ka parandusi. Ostu-müügi 9 lepingust on selgelt näha, et hind sisaldab endas ka käibemaksu, see on ka eraldi summana välja toodud. Notar kinnitas, et lepinguobjekti hinnale käibemaksu lisamise teemat ei arutatud ning selles osas vaidlusi ei olnud. Maksu-ja Tolliameti esindaja teadis käibemaksu lisamisest ning aktsepteeris seda. Maksuhalduri esindaja ei küsinud müüja esindajalt V. Jerjominilt, kas ta on esitanud kirjaliku teate maksuhaldurile käibemaksu lisamise kohta. Samuti maksuhalduri esindaja ei seadnud kahtluse alla käibemaksu lisamise õiguspärasuse. Nii notar kui ka maksuhalduri esindaja ei ole väitnud, et tegemist oleks olnud müüja ja ostja vahelise kokkumänguga või eeldatava kahtlase kokkuleppega poolte vahel vms. Notar T. Türnpuu vande all antud ütluste kohaselt kuivõrd maksuameti esindaja saatis omapoolsed lepinguparandused, siis tema notarina eeldas, et maksuameti esindaja luges lisaks parandatud punktidele ka teisi lepingu punkte ja oli teadlik hinnast, sellele lisanduvast käibemaksu summast ja lõpphinnast koos käibemaksuga. Notari ütluste kohaselt lepingueelsete läbirääkimiste aeg oli väga pikk, läbirääkimiste käigus ostja esindaja vähemalt 2-l korral ütles, et ta ei ole valmis lepingut sõlmima, kuid hinna osas, mis puudutas ka käibemaksu, arutelusid ei olnud. Kui hindu üldse arutati, siis selles osas, mis puudutab vaegtööde tegemist ja tagamist. T. Türnpuu väitel on ta konservatiivne notar ja alati loeb kogu lepingu ette ja selgitab selle sisu ning enne allakirjutamist alati pöördub iga osapoole poole eraldi ja küsib, kas on mingeid täiendusi või küsimusi ja kui neile on vastatud ja täiendused sisse viidud, siis alles allkirjastatakse leping. Notari sõnul sai ta maksuhalduri esindaja andmed, kellele lepinguprojekt saata, V. Jerjominilt, kes teatas T. Raaperi andmed. Notar kinnitas kohtule, et kohapeal ühtegi nõuet mingite puuduvate dokumentide osas lepingupooled ei esitanud. Notari ütluste kohaselt tegemist oli vabatahtliku maksustamisega. Notar selgitas kohtus, et notaritel oli koolitus Maksumaksjate Liidu esimehe Lasse Lehise poolt ja seal oli teemaks käibemaks. Notari küsimusele, et millises vormis tuleb teade maksuhaldurile esitada, vastas L. Lehis, et see on vormivaba ning et vastavat vormi ei ole kehtestatud. Notari küsimusele, et kui väljastatakse lepinguprojekt, kas siis seda lepinguprojekti saab käsitleda maksuameti teavitamisena, siis L. Lehise vastus oli jah, absoluutselt. Lasse Lehis kordas üle, et jah, kuna sellele teatisele ei ole vormi kehtestatud. Vaidlust ei ole selles, et kõnealusele teatisele ei ole mingit kindlat vormi kehtestatud (näit. blanketne vorm vms). Kohtu hinnangul on oluline eristada kahte aspektifaktilist ja formaalset ehk et kas primaarne on formaalselt vabas vormis teatise esitamine või faktiliselt maksuhalduri teavitamine muu dokumendi kaudu käibemaksu lisamisest hinnale, nagu seda menetletavas asjas tehti ostu-müügi tehingu sõlmimisel notari juures, kus viibis ka maksuhalduri esindaja, kes aktiivselt osales selles protsessis, tehes parandusi ostu-müügi lepingus, mis eeldab lepingu sisuga tutvumist ja selle hindamist ning hiljem ka allkirjastamist. Vaidlust ei ole ka selles, et müüja jättis käibemaksu tasumata. Kohtu arvates kirjaliku teate esitamine iseenesest ei taga käibemaksu tasumist müüja poolt, see eeldab siiski mingi kontrollmenetluse väljatöötamist maksuhalduri poolt, kuidas seda tehakse, on maksuhalduri enda korraldada. Seadus ei pane ostjale kohustust kontrollida tehingu tegemisel müüjalt, kas too on esitanud kirjaliku teate maksuhaldurile müügihinnale käibemaksu lisamise kohta. Samuti ei ole ostja asi kontrollida käibemaksu tasumist müüja poolt, sellist kohustust ostjale seadus ette ei näe. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur väitnud, et tegemist oleks mingi fiktiivse tehinguga/variisikutega vms, mis annaks alust kahelda tehingu õiguspärasuses, seda enam, et tehing toimus notari juuresolekul. Tunnistajana üle kuulatud T. Raaper ei ole väitnud, et tal oleks tekkinud mingid kahtlused tehingu õiguspärasuse osas, maksuhalduri esindajana allkirjastas ka tema lepingu, tehes selles eelnevalt parandusi. Juhul, kui maksuhalduri esindajal oleks tekkinud kahtlus hinnale käibemaksu lisamise osas, siis oleks võinud neid asjaolusid müüja esindajalt täpsustada, nimelt kas ta on esitanud vastava kirjaliku teatise maksuhaldurile ning kas tegemist ei ole mitte maksuvaba tehinguga, millele ei peaks käibemaksu lisanduma jne. Selliseid küsimusi notari juures ei arutatud, kuigi vajadusel oleks võinud seda teha. Notari hinnangul oli tegemist vabatahtliku maksustamisega. Kuna teate esitamise küsimust keegi ei 10 tõstatanud, siis seda teemat ka ei käsitletud. Kaebaja esindaja väitel seda küsimust ei tõusetunud, kuna maksuhalduri esindaja viibis tehingu juures ning oli teadlik kõigist sellega seonduvatest asjaoludest, sh käibemaksu lisamisest müügihinnale. Selliselt on asjast aru saanud ka müüja esindaja, kes maksuhaldurile antud seletuses märgib, et kui ta seda tehingut ette valmistas, siis oli sellest teadlik ka maksuamet, kuna tal oli nõue müüja vastu summas 800 000 krooni. Arve käibemaksuga esitati AS-le Gasell ja seda nägi ka maksuamet. V. Jerjomin kinnitas maksuhaldurile, et notari juures sellel teemal osapooltel küsimusi ei tekkinud, kuna arve oli olemas ja maksuameti esindaja oli kohal ning tema oli ka arvega tutvunud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud olukorras kirjaliku teate esitamine oleks olnud formaalsus, kuna MTA oli teadlik ja piisavalt hästi informeeritud toimuvast tehingust ning käibemaksu lisamise asjaolust, seega faktiliselt ei oleks see teate esitamine midagi muutnud, vaid oleks lihtsalt seda asjaolu dubleerinud. Lasse Lehis on Maksuõiguse õpikus