Ajutise halduril poolt on tuvastatud järgmised kohustused: XXXOÜ võlausaldajate nimekiri 3 2-15-10172 Jrk 1 2 3 Võlausaldaja nimi/nimetus Osaühing XXX Maksu-ja Tolliamet* Muud hankijad** Nõude suurus, eur 200 000,00 10,65 12 716,00 212726,65 Märkus kohtuotsus maksuvõlg *esitamata on septembri 2015 deklaratsioonid ** täpsustamisel Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on vara, mille väärtuseks võib hinnanguliselt lugeda 11 593,59 eurot, samas reaalselt on aruande koostamise aja seisuga 2,60 eurot ning rahalisi kohustusi kokku 212 726,65 eurot. Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Võlgnikul puudub majandustegevus. Vastavalt juhatuse liikme poolt antud seletusele puudub võlgnikul perspektiiv võlausaldaja osaühing XXX nõude kehtima jäämise korral. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutise pankrotimenetluse käigus on ajutine haldur tuvastanud, et Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus, puudub ka vajalik personal ja vara ei kata kohustusi, seega on tegemist maksejõuetu äriühinguga. Maksejõuetus on halduri arvates tekkinud hiljemalt mais 2015, mil jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-13-36527. Mainitud kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid ning raamatupidamises kajastatut arvestades on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla on KarS § 384 järgi kvalifitseeritav süütegu, s.o. juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Litsentslepingus sisalduv litsentsitasu 17 000 eurot kuus oli ilmselt ülejõukäiv, välja arvatud juhul, kui tol ajal eksisteeris reaalne võimalus saada piisvalt tulu, millest haldurile ei ole teada. Samas aga kui äriidee osutus ebarentaabliks või ebaõnnestus jäi ka litsentsileping lõpetamata. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Võlgniku esindaja poolt esitatud algdokumentatsioon vajab täiendavat analüüsi, eriti tehinguid tema lähikondsetega.
kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt käesolevale arvamusele lisatud halduri töö aruandele moodustavad ajutise pankrotimenetluse prognoositavad kulud kokku 4000 - 6000 eurot. Ülaltoodu alusel on nähtav, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur tegi ettepaneku pankrotimenetluse jätkamise korral kohtudeposiiti 3 500 eurot maksmiseks. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt 4 2-15-10172 on ajutise halduri tasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot ning vajalike kulude katteks 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja halduri büroole Business Law Firm OÜ arveldusarvele SEB Pangas. Ajutine haldur on teinud ettepaneku määrata XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) dokumentide hoidjaks ettevõtte juhatuse liige XXX(isikukood XXX).
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara hinnanguliselt 11 593,59 eurot, samas reaalselt on aruande koostamise aja seisuga 2,60 eurot, ja kohustuste suurus kokku vähemalt 212 726,65 eurot. Ajutise pankrotimenetluse käigus on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus, puudub ka vajalik personal ja vara ei kata kohustusi, seega on tegemist maksejõuetu äriühinguga. Maksejõuetus on halduri arvates tekkinud hiljemalt mais 2015, mil jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-36527. Mainitud kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid ning raamatupidamises kajastatut arvestades on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla on KarS § 384 järgi kvalifitseeritav süütegu, s.o. juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. 5 2-15-10172 Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 6.
lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 7. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Kohus leiab, et XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele XXX(isikukood XXX). 8.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 9. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot ning vajalike kulude katteks 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja halduri büroole Business Law Firm OÜ arveldusarvele SEB Pangas. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Arvestades seda, et menetlus on algatatud võlausaldaja osaühing XXX avalduse alusel, tuleb ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 152 eurot (sealhulgas käibemaks 192 eurot) ja kulud summas 84 eurot (sealhulgas käibemaks 14 eurot) tasuda osaühing XXX poolt 06.08.2015 antud tagatise arvelt. Ajutise pankrotihalduri tasust ülejääv osa tagatisest, s.o 764 eurot, tuleb osaühingule XXX tagastada. 6 2-15-10172 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.