Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: AS Swedbank konto nr. XXXXXXXX - 2,56 eurot, allkirjaõiguslik isik AS-s Swedbank kuni tänaseni XXX. Kokku rahalised vahendid pankades 2,56 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kassa dokumente võlgniku poolt esitatud ei ole ning kassa asukoht ja kassa jääk on ajutisele pankrotihaldurile teadmata. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse käigus on Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rannar Liitma poolt on koostatud 16.06.2015 vallasvara arestimise akt. Aktis märgitud vara väärtuseks on 1920 eurot, kuid kohtutäituri poolt edastatud informatsiooni kohaselt enampakkumine sellise alghinnaga nurjus ostjate puudumise tõttu. Käesolevaks hetkeks on täitemenetlus peatatud. Võlgniku juhatuse poolt edastatud informatsiooni kohaselt on XXX, Pärnu asuvate ruumide rentnik alustanud kohtuvaidluse vara arestimise üle, samas kohtutäituril selline informatsioon puudub. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutine pankrotihaldur tuvastanud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 2,56 eurot, muude varade (põhivara, debitoorne võlgnevus jms) kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud
Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates 2015 juunist rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud ning alates 30.04.2015 on rendileping lõpetatud. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole rendilepingut võlgniku poolt esitatud. Kuigi rendileping on väidetavalt lõpetatud 30.04.2015, nähtub võlgniku AS Swedbank pangakonto väljavõttest pangakaardiga tasumised teenuste eest kuni 08.06.2015, mis ilmselt viitab asjaolule, et võlgnik tegutses neis ruumides edasi kuni 08.06.2015. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid lepinguid, ei ole võimalik hinnangut anda äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, ja aja kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud
Ajutine haldur peab vajalikuks märkida, et äriühingu majanduslik tegevus toimus perioodil kui võlgniku juhatuse liikmeks oli XXX. Hilisemal perioodil s.o alates 19.06.2015 äriühingus majandustegevust ei toimunud. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 6000 eurot, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ja viivised ning võlgniku teadaolev vara on rahalised vahendid summas 2,56, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt
lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3 Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 6000 eurot, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ja viivised, kuid vara on vaid 2,56 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
lg 5 mõistes.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 08.10.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 19.10.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.
lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX).
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja 4 kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1305 eurot + käibemaks 261 eurot, kokku 1566 eurot ning kinnitada kuludeks 102,07 eurot, kõik kokku 1668,07 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista võlgniku seaduslikult esindajalt XXXTsMS § 146 lg 1 p 2 alusel.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.