Obsah (5)

§ 130§ 1361§ 120§ 122§ 95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2694 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitm

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, paludes kohtult luba

§ 130

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks, s.o 1) pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise Nordic Water OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15644150) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 13 896,52 eurot ja 2) pöörata sissenõue rahalisele õigusele, valides meetmena aresti seadmise Nordic Water OÜ Swedbank AS-i ja SEB Pank AS-i pangakontodele Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kokku summas 18 465,82 eurot. 1

1. Taotluse põhjenduste kohaselt kontrollib MTA 30.07.2015 teate ning 19.08.2015 korralduse alusel Nordic Water OÜ (NW OÜ)
2. a juuni käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust ning käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil
3. a juuni. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et NW OÜ on oma raamatupidamisarvestuses kajastanud Marja Capital OÜ (registrikood 10845916, MC OÜ) rekvisiitidega tegelikkusele mittevastavaid teenusearveid kogusummas 73 142,22 eurot ning on nende arvete alusel maha arvanud alusetult sisendkäibemaksu summas 12 190,37 eurot. Rahalise kohustuse määramise tõenäosus on MTA-le selgunud MC OÜ üksikjuhtumi kontrollist, mille tulemusel maksuhaldur tuvastas, et MC OÜ-l puudus ettevõtlus Eestis alates 01.03.2015 ning kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. MTA-le esitatud 22.05.2015 arvest nr 22052015 ja 25.06.2015 arvest nr 25062015 nähtub, et NW OÜ on ostnud MC OÜ-lt kontrolliperioodil ehitusteenust ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu summas 12 190,37 eurot juuni 2015 käibedeklaratsioonil (KMD) sisendkäibemaksu hulgas. NW OÜ juhatuse liikme Jaanus Randlahe 07.08.2015 e-kirja kohaselt said MC OÜ ja NW OÜ tehingupartneriteks J.P. palvel. J. Randlaht selgitas, et MC OÜ-l on teostada vaegtöid; objektil töötanud isikute nimesid ei fikseeritud; kassast väljamakseid tehtud ei ole. Vastuolud tehingu osapoolte seletustes annavad MTA-le alust järeldada, et OÜ-de NW ja MC vahel ei ole tegelikkuses juunis 2015 tehinguid toimunud ning NW OÜ on kunstlikult suurendanud äriühingu käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu ja viinud äriühingust maksuvabalt välja rahalised vahendid. J. Randlahe 07.08.2015 e-kirja ja 29.09.2015, kolmandate isikute MC OÜ juhatuse liikme Aleksander Vainiku 09.09.2015 ja 14.09.2015 ning J.P. 23.09.2015 seletustes esinevad vastuolud, mida MTA hinnangul ei saaks esineda poolte vahel reaalselt toimunud tehingute korral. Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgneval: 1) J. Randlaht kinnitas, et OÜ-de NW ja MC vahel toimusid tehingud; 2) Kuigi J. Randlaht selgitas, et NW OÜ-l oli kontrolliperioodil ainult üks hankija (MC OÜ) ning MC OÜ sai NW OÜ tehingupartneriks J.P. palvel, ei teadnud J. Randlaht, kuidas J.P. ise MC OÜ leidis ning kas J.P. ise äriühingus töötas; 3) J. Randlaht selgitas, et tema teostas MC OÜ taustakontrolli, kuid MTA-l on alust järeldada, et tegelikkuses MC OÜ tausta ei kontrollitud. Vastasel korral oleks NW OÜ pidanud veenduma, et MC OÜ ei ole tegelik ehitusteenuse müüja (tegevusalaks pole ega ole olnud ehitustegevus; äriregistrist ei nähtu nt lao, tootmis- ja/või tööstushoone olemasolu ega aadressi; pole kontrollitud MC OÜ tegevust tutvustava veebilehe olemasolu); 4) J. Randlahe seletuse kohaselt NW OÜ ei esitanud MC OÜ-le mingeid nõudeid, kuid samas olevat J. Randlaht ise dikteerinud, et J.P. oleks vastutav isik lepingulistes küsimustes ja objektil. Äris ei ole tavapärane, et üks tehingupartner dikteerib teisele, et konkreetne isik peab olema vastutav isik lepingulistes küsimustes ja objektil ning muu ei huvita, samas kui NW OÜ ei ole MC OÜ tausta ega esindusõiguslikku isiku esindusõiguse olemasolu kontrollinud ega teadnud selgitada, kuidas J.P. on MC OÜ-ga seotud ning kuidas MC OÜ leiti ja arvestades, et NW OÜ esindusõiguslik isik ei ole ise MC OÜ esindajaga kohtunud; 5) J. Randlahe seletusest tuleneb, et ta ei tuvastanud väidetavate tehingute tegemise ajal MC OÜ esindusõiguslikku isikut ega seda, kas viimasel on üldse MC OÜ-ga mingi seos. Äris ei ole tavapärane, et äriühing ei kontrolli kallihinnalise ja suuremahulise ehitusteenuse soetamisel oma tehingupartneri tausta ega tuvasta tehingute vormistamisel esindaja esindusõigsuse olemasolu. Praegusel juhul ei ole ostja näidanud üles tegevusvaldkonnas nõutavat hoolsuskohustust ning seepärast lasub NW OÜ-l kohustus tõendada, et tehingud tegelikkuses toimusid ning ehitusteenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik; 6) J. Randlaht ei tundnud 29.09.2015 talle äratundmiseks esitatud fotodelt A. Vainikut ega J.P.t. Seega J. Randlaht pole MC OÜ esindusõiguslike isikutega üldse kohtunud ning A. Vainik ja J.P. olid MC OÜ esindajateks vaid formaalselt; 7) J. Randlahe seletuse kohaselt allkirjastas töövõtulepingu MC OÜ juhatuse liige A. Vainik, sest nii ütles talle J.P.. J. Randlaht kinnitas, et tema ei ole A. Vainikut näinud. Akte ja arveid saatis e-posti teel J.P., dokumente allkirjastati järgmisel päeval ja MC OÜ dokumendid andis alati üle J.P.. Maksumenetluses antud 2 seletused ja fakt, et isikud teineteist fotodelt ära ei tunne, kinnitavad, et J. Randlaht, A. Vainik ja J.P. tegelikult teineteist ei tunne ega ole näinud. Seetõttu ei saanud A. Vainik MC OÜ nimel dokumente koostada ja allkirjastada ega J.P.le edasi anda NW OÜ esindusõiguslikule isikule allkirjastamiseks. A. Vainik kinnitas, et tema ei ole MC OÜ nimel dokumente koostanud ning dokumentidel ei ole tema allkiri; 8) NW OÜ arvelduskontode väljavõtetelt 01.06.-30.06.2015 kohta ning kassaraamatust ja kassa dokumentidest (ajavahemikul 01.06.-19.08.2015) nähtub, et arvelduskontodelt on sularaha välja võetud 3500 eurot, kassa algsaldo oli 27 280,92 eurot, kassasse laekus 9945 eurot, kassast väljaminek oli 15 773,52 eurot ning lõppsaldo 21 452,40 eurot. Juhatuse liikme ja osaniku selgitused sularaha vajaduse ning jäägi osas ei ole usaldusväärsed ega majanduslikult põhjendatud, mis seab kahtluse alla sularaha kasutuse sellisel viisil äriühingus; 9) A. Vainiku seletustest tuleneb, et ta ei kinnita tehingute toimumist NW OÜ-ga; 10) A. Vainik ei tea ega tunne fotodelt ära J.P.t, J. Randlahte ega P. L.t; 11) A. Vainik ei teadnud selgitada, kas tema esitas MC OÜ
4. a mai ja juuni KMD-d ning selle lisad INF A ja B, ja selgitas, et ei oska neid teha ja esitada. Seega MC OÜ-l reaalset ettevõtlust ei olnud ning äriühingut kasutatakse vaid näilike tehingute tegemiseks; 12) A. Vainik kinnitas, et nt MC OÜ 22.05.2015 arvel ei ole tema allkiri ning ta pole seda arvet näinud. Osade dokumentide ja allkirjade kohta ei nõustunud A. Vainik midagi selgitama ja ütles, et ei tea, kas ta koostas dokumendid või ei. Dokumentidele antud allkirjade visuaalne võrdlus MC OÜ 09.09.2015 ja 14.09.2015 seletuse protokollidel olevate allkirjadega näitab, et A. Vainiku allkirjad ei ole sarnased alltöövõtulepingul, arvetel ning teostatud tööde aktidel olevate allkirjadega. Seega nimetatud dokumendid ei tõenda tehingute sisu, vaid kinnitavad seisukohta, et tehinguid pole toimunud. A. Vainik kinnitas ise 09.09.2015, et ta on äriühingu juhatuse liikmeks vaid formaalselt; 13) A. Vainik kinnitas, et MC OÜ raamatupidamist tegi BCC Raamatupidamine OÜ, kuid selle äriühingu juhatuse liikme D. Mihhailovi 28.09.2015 kirjaliku seletuse kohaselt ei ole ta MC OÜ-ga mitte kunagi töötanud; 14) A. Vainik keeldus 14.09.2015 maksuhalduri küsimustele vastamast; 15) MC OÜ
5. a mai KMD lisal INF B näidatud 8 äriühingust kinnitas MC OÜ nimel kauba soetust ainult üks, kes esitas ka arved. Arvetest nähtub, et J.P. on kontaktisik. MC OÜ kajastas
6. a juuni KMD lisal INF B valeandmeid kauba soetuse kohta Harkutrans OÜ-lt; 16) Rahasummad, mis MC OÜ-le NW OÜlt laekusid, liiguvad MC OÜ arvelduskontolt suurtes summades koheselt Eestist välja. Rahad võivad hilisemalt jõuda sularahas tagasi Eestisse NW OÜ kasutusse või võivad olla sularahasissemaksetena pandud NW OÜ juhatuse liikme või osanike isiklikele pangakontodele. MC OÜ arvelduskontolt ei nähtu ettevõtlusega tegelevale äriühingule iseloomulikke kulutusi; 17) J.P. selgitas, et tema pakkus NW OÜ-le koostööpartneriks MC OÜ ja et MC OÜ on võõras, kes saab ehitustöid teha; 18) J.P. seletas, et tema enda firmadega olid probleemid: võlgnevused maksuametile ning ta ei saanud oma ettevõtete kaudu tööd teha. J.P. selgitas, et hakkas tööd tegema NW OÜ-le MC OÜ nime all. Seletus on paljasõnaline ja ebausutav; 19) J.P. ei tea selgitada, millega tegeles MC OÜ 2015 juunis; 20) J.P. seletas, et pole MC OÜ-st kellegagi kohtunud, äriühingut ei esindanud konkreetselt keegi ja teda esindaja ei huvitanud, suheldi e-posti teel ja MC OÜ-st keegi Viljandimaa objektil ei käinud. Selline käitumine ei ole äris tavapärane ja annab alust järeldada, et J.P. oli teadlik, et MC OÜ tegevusala ei ole ehitusteenuse osutamine ning MC OÜ ei ole ka NW OÜ-le ehitusteenust osutanud; 21) Kuna J.P. fotodelt A. Vainikut ära ei tundnud ega ole MC OÜ-st kedagi näinud, siis ei saa ta ka väita, et dokumendid allkirjastas A. Vainik; 22) J.P. selgitused on olulistes asjaoludes vastuolulised. Isik ei tea selgitada, kas väidetavaid ehitustöid tehti MC OÜ nime alt või tegi neid ise eraisikuna, ja millega NW OÜ üldse tegeles; 23) MC OÜ on reaalset majandustegevust mitteomav äriühing, mida kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutada oluliselt raskemaks või võimatuks, tuginedes järgnevale: 1) NW OÜ juhatuse liige J. Randlaht, MC OÜ juhatuse liige A. Vainik ning väidetav esindaja J.P. on maksumenetluses andnud vastuolulisi seletusi; 2) J. Randlaht, A. Vainik ja J.P. andsid maksuhaldurile ebaselgeid selgitusi tehingute asjaolude kohta, 3 mida tehingupartnerite esindajad peaksid tõsikindlalt teadma; 3) MTA-l on põhjendatud kahtlus, et NW OÜ kasutas MC OÜ-d kasu saamise eesmärgil, milleks on kontrollitaval perioodil vormistatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud; 4) kui NW OÜ on juba kasutanud sellises ulatuses tegelikkusele mittevastavaid arveid maksukohustuse vältimiseks, mis ei ole toimunud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus; 5) NW OÜ-l puudub tänase seisuga registervara (kinnisvara, sõiduvahendid, laevad, väärtpaberikontod); 6) NW OÜ äriregistri väljatrüki kohaselt on NW OÜ suhtes algatatud viis täitemenetlust, nendest kolm
7. a ning üks
8. a. Kui maksuotsusega kuulub juurdemääramisele käibemaks 12 190,37 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 18 285,56 eurot (73 142,22 x 20/80), kokku 30 475,93 eurot, siis tekib NW OÜ-l maksuvõlg, mille täitmine ei ole tagatud, arvestades, et NW OÜ-l puudub registervara ja väärtpaberikontod ning äriühingu suhtes on juba algatatud viis täitemenetlust. NW OÜ
9. a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu kasum 21 249 eurot, kuid lühiajalised laenud (75 000 eurot) ületavad kolmekordselt kasumi. Puudub materiaalne põhivara. Seisuga 23.10.2015 on NW OÜ ettemaksukontol kontrollimisel olev summa 13 896,52 eurot (broneeritud). NW OÜ juunikuu 2015 käibedeklaratsiooni alusel on äriühing deklareerinud käibemaksu enammakset (tagastamisele kuuluv summa) summas 13 896,52 eurot. Arvestades, et päringutele ei ole Läti maksuhaldurilt veel vastuseid saadud ning maksumenetlus on keerukas, siis on ilmselge, et MTA ei jõua 20.11.2015 seisuga (tagastusnõude menetlemine 120 päeva) koostada NW OÜ-le maksuotsust. Ilma ettemaksukonto arestimiseta tekib olukord, kus MTA on veendunud, et NW OÜ-l puudub õigus käibemaksu tagasi küsida, kuid sellegipoolest peaks MTA rahalised vahendid vabastama. NW OÜ ettemaksukonto tuleb arestida summas 13 896,52 eurot. MTA-le teadaolevalt omab NW OÜ arvelduskontot nr EE862200221060753095 Swedbank AS-is ja arvelduskontot nr EE131010220083500012 SEB Pank AS-is. Võimaliku määratava maksusumma kättesaamiseks on vajalik nimetatud arvelduskontodele aresti seadmine selliselt, et oleks tagatud ülejäänud tõenäoliselt määratav summa 16 579,41 eurot, millele lisandub intress käibemaksuarvestuselt summas 709,48 eurot (97 päeva x 12 190,37 x 0,06%) ning intress tulumaksuarvestuselt summas 1 173,93 eurot (107 päeva x 18 285,56 x 0,06%). Seega tuleb teadaolevad arvelduskontod arestida summas 18 465,82 eurot. Kokkuvõtvalt kuulub läbiviidava kontrolli tulemusena juurdemääramisele vähemalt 32 362,34 eurot, sh käibemaks summas 12 190,37 eurot, tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt summas 18 285,56 eurot ning intressid summas 1 883,41 eurot. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui NW OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 32 362,34 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§ 122loetelule.

1. Vastuseks kohtu järelepärimisel täpsustas MTA 29.10.2015 e-kirjas, et kontrolli tulemusena määratakse NW OÜ-le tõenäoliselt juurdemaksmisele summa 32 359,34 eurot ning sellest tulenevalt taotletakse äriühingu pangakontode aresti 18 462,82 euro ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks 4 loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-i ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras ja arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata

§ 130

lg 1 punkti 3 alusel (

§ 130lg 1 p-d 3 ja 4).

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 8. Kohus leiab, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 9. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur kontrollib 30.07.2015 teate (tl 18) ja 19.08.2015 korralduse nr 12.2-3/034116-3 (tl 20-22) alusel NW OÜ

1. a juuni käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust ning käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil
2. a juuni. Maksuhaldur taotleb luba viidatud kontrollide tulemusena antava võimaliku maksuotsuse täitmise tagamiseks.
3. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on kontrollimenetluse eesmärk

§ 95

kohase maksuotsuse koostamine NW OÜ-le summas 30 475,93 eurot, millele lisanduvad intressid. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et NW OÜ ja MC OÜ vahel ei ole kontrollitaval perioodil tegelikult tehinguid toimunud. Seetõttu puudub NW OÜ-l õigus MC OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning tal tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Arvestades kohtule esitatud tõendeid, taotluses välja toodud vastuolusid isikute seletustes seoses tehingute toimumise 5 asjaoludega, samuti tehingu teise osapoole (MC OÜ) tegevuse analüüsi, on maksuotsuse koostamine pigem tõenäoline. Samuti ei ole käesoleval hetkel ületatud maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 11.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksukohustuslane võib asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma ning taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Maksuhalduri taotluses kirjeldatud asjaolud koos lisatud tõenditega kinnitavad kahtlust, et NW OÜ oli teadlik, et ehitusteenust ei osuta tegelikult MC OÜ, seega on MC OÜ arvete käibedeklaratsioonis kajastamise eesmärgiks alusetu käibemaksu tagastusnõude esitamine ja arvete alusel on äriühingust ka maksuvabalt rahalisi vahendeid välja viidud. Kui äriühingu juhatuse liige on majandustegevuse läbiviimise ajal käitunud ebausaldusväärselt ja vähendanud teadlikult maksukohustust, pole alusetu eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena NW OÜ võimaliku maksuotsusega määratava rahalise nõude suurust kokku 30 475,93 eurot, on põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

1. Arvestades, et NW OÜ-l puudub registervara, on tema ettemaksukontole summas 13 896,52 aresti seadmine põhjendatud ja proportsionaalne. Käibemaksu tagastusnõue on 12 190,37 euro ulatuses suure tõenäosusega alusetu ning ettemaksukontole aresti seadmine ei takista oluliselt äriühingu igapäevast majandustegevust. Seega kohus annab loa ettemaksukonto arestimiseks.
2. Loa andmist arvelduskontode arestimiseks tuleb kohtul aga põhjalikumalt kaaluda, kuna tegemist on väga intensiivse meetmega. Pangakontode arestimine on äärmuslik abinõu, mis saab olla õigustatud eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama. MTA põhjendas täitmist tagavate toimingute teostamise, sh arvelduskontode arestimise vajadust sellega, et äriühingul puudub registervara ja väärtpaberikontod; äriühingu suhtes on juba algatatud viis täitemenetlust;
3. a majandusaasta aruande kohaselt oli kasum 21 249 eurot, kuid lühiajalised laenud (75 000 eurot) ületavad seda kolmekordselt; äriühingul puudub materiaalne põhivara. Kohus märgib, et MTA taotlusele lisatud äriregistri teabesüsteemi väljatrükist NW OÜ kohta nähtub, et viis täitemenetlust on algatatud osaniku P. L., mitte NW OÜ suhtes. Kohtule on äriregistri teabesüsteemist kättesaadavad kolme täitemenetluse andmed ning neist nähtub, et keelumärked on P. L. isiklike võlgade pärast seatud tema osale äriühingust. Seega kohtule ei nähtu, et täitemenetlusi viidaks läbi äriühingu suhtes. Äriregistri teabesüsteemist kättesaadavate majandusaasta aruannete kohaselt puudus äriühingul alates
4. a kuni peaaegu
5. a lõpuni majandustegevus.
6. a majandusaasta aruandes on selgitatud, et äriühing hakkas
7. a viimastel kuudel pärast muutust omanikeringis tegelema ehitustöödega. Järgneva majandusaasta põhieesmärgiks on tegeleda Tobraselja kalakasvatuse arendamisega ja samuti plaanitakse jätkata erinevate ehitusteenuste osutamisega.
8. a majandusaasta aruandest selgub, et
9. a müügitulu 95 000 eurot tekkis kaeve- ja mullatööde teostamisest (50 000 eurot) ning elamute ja mitteeluhoonete ehitamisest (45 000 eurot). Kasum oli
10. a 21 249 eurot, kuid see otsustati 18 750 euro ulatuses maksta dividendideks ning 2499 euro ulatuses jätta investeeringuteks. Maksuvõlg oli 31.12.2014 seisuga 10 045 eurot. Äriühingu
11. ja
12. a majandusaasta aruannetest nähtub, et laenukohustuse summas 75 500 eurot võttis 6 äriühing endale
13. aastal ning laenajaks on OÜ Adepte, kes on ise NW OÜ osanikuks (osaluse suurus 640 eurot). Pearaamatust perioodi 01.06.2015-19.08.2015 kohta ja pangakontode väljavõtetelt 01.06.2015-30.06.2015 kohta nähtub, et äriühingul on vähemalt kaks töötajat (K. S., A. V.). Kohus leiab, et MTA taotluse põhjendustest võib küll järeldada, et kui NW OÜ on oma maksukohustust teadlikult vähendanud, siis on tal ka tulevikus soov maksukohustust vältida, kuid see ei ole piisav arvelduskontodele aresti seadmiseks. Põhjendustest ei nähtu, et maksukohustuse vältimiseks võiks äriühing asuda enda tegevust lõpetama. Pearaamatu, arvelduskontode väljavõtete ja
14. a majandusaasta aruanne põhjal selgub, et NW OÜ on tegutsev äriühing. Arvestades, et reaalselt hakati tegutsema alles
15. a viimastel kuudel ning selle ajaga teeniti aasta lõpuks kasumit 21 249 eurot, võib öelda, et äriühing on enda tegevust küllalt edukalt alustanud ning ette võetud kalakasvatuse projekt paneb äriühingut tõenäoliselt tegevust jätkama. Kohus leiab, et tegutseva äriühingu puhul, kelle osas ei ole maksuhaldur põhjendanud kahtlust tegevuse lõpetama asumise osas, ei ole ennetava meetmena arvelduskontode arestimine proportsionaalne meede. Kuna on näha, et äriühing kasutab pangakontosid aktiivselt arvete tasumiseks ja sinna laekuvad summad tehtud tööde eest, siis halvaks pangakontode arestimine ettevõtluse. Seetõttu ei anna kohus luba NW OÜ arvelduskontodele aresti seadmiseks.
16. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui NW OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 32 362,43 eurot (eelduslikult määratav maksusumma 30 475,93 + intressid 1883,41 eurot), valides tagatise liigi vastavalt

§ 122loetelule.

Kuna MTA parandas 29.10.2015 e-kirjas, et kontrolli tulemusena määratava summa suurus on tegelikult 32 359,34 eurot, siis leiab kohus, et vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka tagatise suurust. Seega on tagatise summa 32 359,34 eurot. 15. Eeltoodud põhjendusi arvestades on aresti seadmine NW OÜ ettemaksukontole summas 13 896,52 eurot põhjendatud ja proportsionaalne ning selles osas tuleb taotlus rahuldada. Muus osas jääb taotlus rahuldamata, sest arvelduskontodele aresti seadmine kui äärmuslik abinõu ei ole praegusel juhul põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 7