Obsah (7)

§ 751§ 76§ 78§ 75§ 184§ 65§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2352 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel kohaldada Oskar Danieli suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 10 (kümme) kuud elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 4.

§ 76

lg 5 alusel määrata Oskar Danielile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 24.09.2018, ning allutada ta käitumiskontrolli nõuetele 2 (kaheks) aastaks.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

5. Katseajal on Oskar Daniel kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 9 alusel määrata Oskar Danielile katseajaks järgmised kohustused: 1 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 5) alluda elektroonilisele valvele. 7. Kui Oskar Daniel katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Rahuldada süüdimõistetu Oskar Danieli määruskaebus. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega tunnistati Oskar Daniel kokkuleppemenetluses süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 ja

§ 74

lg 5 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.02.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 29 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks O. Danielile 5 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja algus 26.09.2012 ja karistusaja lõpp 24.09.

1. Maakohtu määrus
2. Viru Maakohtu 08.10.2015 määrusega jäeti O. Daniel vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
3. Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Danieli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O. Danielil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime katseajal. O. Daniel on kriminaalkorras karistatud 2-l korral (mõlemal korral narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab esimest korda. Viimane karistus mõisteti korduva narkokuriteo eest ja materiaalse kasu saamise eesmärgil ning temale varasemalt mõistetud tingimuslik karistus pöörati reaalsele täitmisele. 2.
4. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele ei asunud süüdimõistetu paranemise teele ning katseajal pani toime uue samalaadse 1 astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 2.
5. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (väärteokorras karistatud AS rikkumise eest; mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ja muud LS sätete rikkumised) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Rahalisi nõudeid on täitmata ca 2000 eurot. Seega võib maakohtu hinnangul järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O. Danieli puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. O. Daniel on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, kuna isik pani toime uue samalaadse kuriteo, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O. Danieli uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2.
6. Maakohus on oma seisukoha kujundamisel arvestanud O. Danieli positiivseid tegevusi vangistuse kestel taasühiskonnastavates tegevustes – s.o veebruarist kuni maikuuni 2015 töötamine majandustöödel; 13.03.2014 kuni 16.04.2014 osales sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening; 02.09.2013 kuni 01.09.2014 läbis edukalt
7. ja
8. klassi, 01.09.2014 kuni 18.06.2015 läbis edukalt
9. klassi. 2.
10. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (tööja elukoha olemasolu, lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, võimalused seaduskuulekas käitumiseks ja karistuse kandmise võimalus vabaduses olles, kuid see ei hoidnud ära uue, tahtliku, samalaadse narkokuriteo toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal, puudus maakohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaja läbida rikkumisteta. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Maakohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu 08.10.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O. Daniel, kes palub määruse tühistada, vaadata tema kohta esitatud materjalid uuesti üle, ning teha uus põhjendatud otsus, millega vabastada süüdimõistetu enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuses esitatud seisukohad on järgnevad. 3.
12. Süüdimõistetu soovib maakohtu määruses väljatoodud positiivsetele asjaoludele veel lisada, et ta on karistuse kandmise ajal väga palju lugenud ja iseseisvalt õppinud. Tema gümnaasiumi lõpueksamite tulemused võimaldasid tal pääsu Tallinna Tehnikaülikooli. Samuti suure tõenäosusega paigutatakse süüdimõistetu avavanglasse, hetkel on ta järjekorras kaheksas. Kuna avavanglasse paigutamata jätmise tõttu ei olnud võimalik süüdimõistetul kooliteed jätkata, soovib ta asuda tööle. Süüdimõistetu soovib likvideerida võlgnevused järgmiseks sügiseks, siis minna kooli ja töötada samal ajal paralleelselt kooliga. Lisaks on O. Danielil olemas lähedaste toetus. Emaga suhtleb peaaegu igapäevaselt. 3.
13. Negatiivse asjaoluna tõi maakohus välja, et süüdimõistetu pani uue kuriteo toime katseajal. O. Daniel leiab, et see oli tema poolt rumal tegu ja kui ta oleks juba esimese teo eest saanud karistuseks vangistuse, siis ta ei oleks ilmselt uut kuritegu toime pannud. O. Daniel toob välja, 3 et ta on oma eksimusest aru saanud, ta tahab oma eluga edasi minna ja käituda tulevikus õiguskuulekalt. 3.
14. O. Daniel leiab, et kohtuniku otsus on subjektiivne, kuid seda enam peaks määrus olema põhjendatud. Seejuures ei ole võimalik kohtupraktika pinnalt tuvastada, miks ühel juhul isik vabastatakse ja teisel juhul jäetakse vabastamata. Seetõttu leiab süüdimõistetu, et maakohus ei ole arvestanud kogu tema käsutuses olnud informatsiooni ega kaalunud kõiki määruses toodud asjaolusid piisavalt. Ennetähtaegset vabastamist toetas vangla ja sellele ei olnud vastu ka prokurör. O. Daniel soovib saada paremaks inimeseks, asuda tööle, likvideerida võlad, jätkata õpinguid ja käituda edaspidi õiguskuulekalt ning on selleks teinud omalt poolt kõik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ning kohtutoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja O. Daniel vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Elektroonilise valve kohaldamise puhul peab olema süüdimõistetu puhul täidetud

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev nõue, s.o tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

5. Kohtukolleegium võtab arvesse, et süüdimõistetu näol on tegemist noore inimesega, kes kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võib arvata, et vangistusel on talle teistsugune mõju kui näiteks juba korduvalt karistatud vangistusasutuses viibivale kinnipeetavale. Ka süüdimõistetu ise leiab, et on vanglas teinud omad järeldused toimepandud kuritegude osas ning soovib tulevikus käituda õiguskuulekalt. O. Daniel on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks vangistuses viibinud üle 3 aasta, st

§ 76

lg 2 p 1-st 1 tulenevad eeldused elektroonilise valve alla vabanemiseks on täidetud. Kuna kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, on põhjust arvata, et kantud karistus on isikule juba teatavat soovitud mõju avaldanud. Kohtukolleegiumi arvates ei anna asja materjalide põhjal praeguses olukorras varem kriminaalhooldusel olnud, kuid uue kuriteo toimepannud isiku jätkuv kinnipidamine enam soovitud tulemust. Pigem aitab O. Danieli taasühiskonnastada kriminaalhooldus ja elektrooniline järelevalve, kui kinnipeetava võimalus osaleda vangistuses tööhõives ja sotsiaalprogrammides. XXX asuvale elukohale on võimalik paigaldada elektroonilise valve jaoks vajalikud seadmed ning seal elavad isikud ning O. Daniel on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning seadmete paigaldamiseks. On positiivne, et süüdimõistetu on vaatamata vangistuses viibimisele jätkanud enda harimist, on omandanud gümnaasiumihariduse. Seejuures on

1. ja
2. klass läbitud 1 aastaga. Lisaks on süüdimõistetu saanud positiivse vastuse oma sisseastumise avaldusele Tallinna Tehnikaülikooli Informaatika erialale. Olles pidevalt tegevuses nii õppetööga kui ka võimalusel tööga, oleks tegemist asjaoluga, mis maandaks uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 21%, mis ei ole kõrge. O. Daniel võib olla ohtlik avalikkusele seoses tema poolt toimepandud kuriteoga, kuid sellest tulenevat riski on käesoleval hetkel, kui süüdimõistetu on motiveeritud oma käitumist muutma, võimalik maandada kriminaalhoolduse ajaks määratavate lisakohustustega. 4
3. Lisaks kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ja positiivsetele tagajärgedele, mida ennetähtaegne vabastamine O. Danielile tuua võib, toetavad tema ennetähtaegset vabastamist veel süüdimõistetu elutingimused vabaduses: toetav perekond ning kindel elukoht. Kuna süüdimõistetu oli kuriteo toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis ka seda riski on võimalik vabanemisel maandada. Nimelt on O. Danielil olemas garanteeritud töökoht OÜ-s XXX ja kohus määrab talle töökoha leidmiseks või töötuna arvele võtmiseks tähtaja. Kohtukolleegium leiab, et arvestades tugisüsteemi olemasolu ning eeldades, et kriminaalhooldus kulgeb edukalt, on võimalik süüdimõistetut mõjutada õiguskuulekale teele. Selleks on vajalik kohaldada O. Danielile

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning teatavaid sama paragrahvi lg-s 2 toodud kohustusi. Kuigi nõustuda tuleb maakohtuga, et varasem katseaja tingimuste rikkumine ja teatav uute kuritegude toimepanemise risk ennetähtaegset vabastamist ei toeta, peab ringkonnakohus võimalikuks, et kontrollnõuded, kriminaalhooldaja toetus ning elektrooniline valve suudavad vabaduses O. Danieli positiivselt mõjutada. Kolleegiumi hinnangul tuleb anda kinnipeetavale võimalus näidata, et ta on vangistuses saanud aru oma varasematest vigadest ning soovib vabaduses enda käitumist muuta. Isiku jätkuv vangistuses viibimine üksnes kuriteo tehioludest tulenevalt, ei ole kolleegiumi arvates aga käesoleval hetkel ja konkreetse asja materjalide ning kinnipeetava iseloomustuse põhjal enam põhjendatud. 7. Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75

lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb

§ 75lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 ja 9 alusel panna O.

Danielile kohustused mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht või võtta ennast töötuna arvele ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist; mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja alluda elektroonilisele valvele. Arvestades katseaja pikkust ja O. Danieli isikut, määrab ringkonnakohus

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 järgi elektroonilise valve tähtajaks 10 kuud alates seadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge. 8. Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, mistõttu tuleb O. Danielile määrata katseaeg kuni 24.09.

2. Ringkonnakohtu arvates ei ole väheoluline, et käesoleval juhul on maakohtule esitatud arvamustes lisaks vanglale ja kriminaalhooldajale toetanud kinnipeetava vabastamist ka prokurör. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 kannab prokurör kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse funktsiooni ja kui prokurör vastavaid motiive esitades leiab, et põhjendatud on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, siis ei näe ringkonnakohus samuti käesoleval juhul mõistlikku põhjendust O. Danieli vangistusest vabastamisele elektroonilise valvega vastu seista. Ka O. Danieli isiku puhul ei saa temalt võtta lootust korrektse käitumise puhul vangistusasutusest vabanemisele enne tähtaega.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 08.10.2015 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada O. Daniel talle Harju Maakohtu 04.04.2013 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 10-kuuks katseajaga kuni 24.09.
4. Süüdimõistetu määruskaebus rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 5