Obsah (4)

§ 181§ 182§ 158§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1463 Haldusasi MTÜ Lokuti uued j

§ 181lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste 1 kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Asjaolud

1. 02.02.2015 esitas kaebaja taotluse projektitoetuse saamiseks Saku valla mittetulundusliku tegevuse toetusfondist kultuuri ja muu projekti valdkonna projektile „Lokuti küla tervisepäev“.
2. 24.03.2015 Saku Vallavalitsuse korralduse nr 256 p 2.
3. kohaselt jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.
4. Saku Vallavalitsuse 05.05.2015 korraldusega nr 394 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
5. 08.06.2015 saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Lokuti uued ja vanad kaebus Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korralduse nr 256 p 2.5 ja Saku Vallavalitsuse 05.05.2015 vaideotsuse nr 394 tühistamise nõuetes ning Saku Vallavalitsuse kohustamise nõudes MTÜ Lokuti uued ja vanad 02.02.2015 taotluse uueks läbivaatamiseks. Samas taotles kaebaja Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks osas, milles see sisaldab üldise õigusjõuga materiaalõiguslikke tingimusi. Kaebuse sisu
6. Kaebaja on seisukohal, et Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korraldus ei sisalda keelduva otsuse kaalutlusi ja põhjendusi määral, mis võimaldaks hinnata selle õiguspärasust. 5.
7. Korralduses ei ole ära märgitud ega enne keelduva haldusakti vastuvõtmist kaebajale selgitatud selle faktilisi aluseid, mistõttu ei ole vaidlustatud korraldus kontrollitav. Haldusaktist ei nähtu, millistest kriteeriumidest lähtudes andis hindaja oma hinde. Haldusaktiga seonduvad selgitused esitati peale haldusakti andmist, mistõttu ei kuulu need korralduse nr 256 põhjendava osa juurde. Seetõttu on korralduse nr 256 p 2.5 formaalselt ja materiaalselt vastuolus Saku Vallavolikogu 17.10.2013 kehtestatud määruse nr 12 "Mittetulundusliku tegevuse toetuse andmise kord" (edaspidi MTT kord) § 9 lg 6 p-ga 5 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga
8. 5.
9. Korralduses nr 256 esinevad olulised kaalutlusvead. Kaebaja hinnangul on hindamine toimunud meelevaldselt. Hindamiskriteeriumidele vastavust on hindaja nr 3 hinnanud (ja vallavalitsus heaks kiitnud) viie kriteeriumi puhul hindega 1, välja toomata põhjendusi. Selgusetuks jäävad ka teiste hindajate antud punktide tagamaad. 5.
10. Rikutud on võrdse kohtlemise aspekti. Suur osa esitatud taotlustest on sarnaselt napisõnalised, kuid vallavalitsuselt on saadud täisrahastus. Taotluste napp sõnastus on tingitud sellest, et vallavalitsusele on nii kohalikud olud kui ka taotlejatest MTÜ-d tuttavad. 5.
12. a taotluste läbivaatamisel muutis Saku Vallavalitsus senist 12-aasta pikkust järjepidevat halduspraktikat, mis oli kaebaja jaoks üllatav. Varasemalt tõlgendas ja rakendas vallavalitsus MTT korra § 9 jj viisil, mille kohaselt oli taotluste läbivaatamise tulemuseks 2 taotluste rahuldamine/osaline rahuldamine ehk taotlusi hinnati sisuliselt ja arvestati võimalikult paljude külade ja taotlejate vajadusi. Kaebaja
13. aasta kevad- ja sügisvooru taotlused rahuldati osaliselt ning selline otsustus oli mõlemal korral mõistetav.
14. a-l muutis vallavalitsus oluliselt sama normi tõlgendust ja rakendas seda kitsendavalt. 5.
15. Kaebajat ei kaasatud menetlusse menetlusosalisena ega kuulatud ära. Vastustaja poolt anti kaebaja projektile hinne selgitusi küsimata. Varasemalt on toimunud taotluste täpsustamine, puudustele tähelepanu juhtimine, täiendav selgitamine ühe või kahe telefonivestluse või e-kirja vahetamise tulemusena. Komisjonil ja vallavalitsusel oli vaja läbi vaadata antud voorus vaid 19 taotlust MTT korra §-s 8 ettenähtud suhteliselt pika tähtaja jooksul. Seega oli vastustajal aega teostada vajalikke menetlustoiminguid. Kaebajat ei kaasatud ka vaide lahendamisel menetlusse. 5.
16. Vastustaja moonutas vaide läbivaatamisel vaides esitatud olulist seisukohta. Vallavalitsus määratles ise vaide esitaja taotluse ning seda toetava käsitluse ning seejärel vaidles iseendale vastu. Vallavalitsus on määratlenud kaebaja tahet ebamõistliku ja rumalana, mis on kaebajat alavääristav. Samuti sisaldab vaideotsus samu kaalutlusvigu, mis 24.03.2015 korraldus. 5.
17. Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 p 1 näol on tegemist üldise õigusjõuga abstraktsete materiaalõiguslike tingimustega, mis vastavad oma sisult üldakti määruse tingimustele. Need on sisulised kriteeriumid, mis vastavad tavapäraselt volitusnormi normitehnilisele sõnastusele „tingimused“, ja mis määravad hindamiskriteeriumi tähtsuse ja osakaalu lõpptulemuse arvutamisel. Kuna vallavalitsus määras kindlaks hindamiskriteeriumide osakaalu, kitsendas ta MTT § 7 lg-st 5 tulenevat korda. Eesti õigussüsteemi ei kuulu alamaastme aktid, millega on võimalik muuta, laiendada või kitsendada volitust ettenägevat õigusakti. Kuna vallavalitsuse kehtestatud hindamiskriteeriumid kitsendavad MTT korras ettenähtud materiaalõigust, palub kaebaja tunnistada Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 p 1 vastuolus olevaks põhiseaduse §-ga 3 ja MTT korra § 7 lg-ga
18. Vastustaja vastulause
19. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. 6.
20. Korralduse nr 256 p-s 2.5 on toodud projekti mitterahastamise põhjenduseks rahaliste vahendite lõppemine ja projekti koondhinne 2,40, mis on madalam kui toetuse saanud projektidel. Korraldusest nr 256 on näha, et 10 projekti rahastati taotluse ulatuses ja on näha ka nende projektide koondhinded. Kaebaja projektist said madalama koondhinde kolm projekti, mis samuti jäeti rahastamata. Seega oli kaebaja projekt muu tegevusvaldkonna projektide hulgas viies, mis jäi rahastusest ilma. Põhjendused on küll lühikesed, kuid need on täpsed, ausad ja küllalt informatiivsed. Korraldusest nr 256 pidi kaebaja aru saama, millistel põhjustel jäi tema projekt rahastamata. Vallavalitsus on seisukohal, et korraldus nr 256 on põhjendatud ja vastab HMS § 56 nõuetele. 6.
21. Korralduses nr 256 märgitud õiguslikud alused on õiged. Need kehtisid korralduse andmise ajal ja kehtivad ka praegu ning on kooskõlas põhiseadusega. Korralduse nr 256 resolutsiooni sisu ja korralduse õiguslik alus on omavahel vastavuses, sest korraldusega on otsustatud projektide toetuste taotluste rahuldamist, osalist rahuldamist või rahuldamata jätmist. Korralduses on ära toodud korralduse andmise faktilised alused. Korralduse andmisel lähtuti hindamiskomisjonide koostatud projektide koondhinnete pingereast (komisjonide protokollide lisadeks olevad hindamistabeli koondid) ja vallaeelarves MTT korra alusel välja makstavateks toetusteks ette nähtud vahendite olemasolust ja mahust. 3 6.
22. Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 2 „Mittetulundusliku tegevuse toetusfondi jaotuse kinnitamine“ kinnitati mittetulundusliku tegevuse toetusfondi jaotus
23. a-ks. Mittetulundusliku tegevuse toetusteks on valla eelarves ette nähtud kindel summa ja volikogu on selle summa jaotuse kohta teinud otsuse, millest peavad lähtuma nii hindamiskomisjonid kui ka vallavalitsus. Vallavalitsus ei saa anda korraldust toetussummade väljamaksmiseks summas, mis ületab volikogu määratud mahtu. Asjaolu, et taotlus vastab esitatud nõuetele, on vaid eelduseks, et antud taotlus pääseb hindamisele, aga mitte garantii rahastuse saamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kehtima peaks 12-aastane järjepidev etteaimatav praktika MTT toetuste jagamisel. Volikogu on näidanud korda muutes, et soov on viia projektide hindamine nn vallaelaniku tasemele, kes hindavadki projekti vajalikkust vallaelaniku seisukohalt. 6.
24. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et komisjonid ei ole oma seisukohti põhjendanud. Mittetulundustegevuse toetamise muu ja kultuuri valdkonna hindamiskomisjoni protokolli p-st 2.10 nähtuvad vastavad põhjendused. Saku valla MTT kord ei näe ette, et iga hindaja peab eraldi enda pandud hindeid põhjendama. Hindamiskomisjonide liikmed hindavad projektitoetuse taotlusi sellistena, nagu need neile esitati. Hindamise ajal taotlusi enam ei täiendata. 6.
25. Korraldus nr 256 on antud, järgides Saku valla MTT korda ja selles sätestatud tähtaegu. Vallavalitsus võttis korralduse nr 256 andmisel aluseks kaebaja poolt esitatud projektitoetuse taotluse, millest vallavalitsus ei kaldunud kõrvale. Selleks, et taotlus pääseks hindamisele, pidi see olema nõuetekohane ja sisaldama kõiki nõutud andmeid. Vastasel juhul ei oleks taotlus pääsenud hindamisele. Seega puudus ka vajadus projektitoetuse taotluses esitatud asjaolude täiendavaks selgitamiseks. Arvamuste küsimine taotlejatelt, kellele vallavalitsus otsustas toetust mitte eraldada, ei oleks kuidagi mõjutanud raha eraldamise otsust, vaid oleks pikendanud otsuse tegemise aega ning sellega oleks vallavalitsus oluliselt ületanud MTT § 9 lg-s 3 määratud tähtaega. Toetuse saamine on võimalus, aga mitte garanteeritud õigus ja seetõttu ei saa toetusest ilma jäämine kahjustada kellegi õigusi ning ei kahjusta isiku põhjendatud huve. Toetuste taotlejad olid teadlikud, et toetusi jaotatakse vastavalt MTT korrale, hindamiskomisjonide koondhinnete pingereale, ja toetusteks eraldatud raha on volikogu kindlaksmääratud summa, mistõttu ei olnud toetuste taotlejate täiendav informeerimine vajalik. 6.
26. Projektitoetuste taotlusi menetleti
27. ja
28. a-l, lähtudes täpselt samast MTT korrast. Kehtis ka vallavalitsuse 25.02.2014 korraldus nr 171, mida kaebaja
29. a-l ei pidanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Komisjonid ei ole MTT korra § 8 lg-s 8 antud volitusi ületanud. Vallavalitsus ei ole MTT korra § 9 lg-s 3 antud volitusi ületanud.
30. a esimese taotlusvooru projektitoetuste jagamisel otsustas vallavalitsus projektitaotluste täisrahastamise kasuks, mis on kooskõlas MTT korraga. Projektide täisrahastamise praktika on kasutusel ka riigi poolt toetuste jagamisel. 6.
31. MTT korra kohaselt hindasid projektitoetuste taotlusi selleks moodustatud hindamiskomisjonid, kes esitasid vallavalitsusele komisjoni koosoleku protokolli ja hindamistabeli koondi. MTT kord ei näe ette, et vallavalitsus peab üle hindama hindamiskomisjonide poolt hinnatud projektitaotlused. Samuti ei pea vallavalitsus andma hinnangut hindamiskomisjonide liikmete tööle. Hindamiskomisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, komisjoni liikmed on saanud hindamiseks juhendamist. Seega on vallavalitsus teinud kõik endast oleneva, et hindamiskomisjonid oleksid pädevad. 4 6.
32. Korraldus nr 394 (vaideotsus) on õiguspärane ja kaalutlusvigadeta. Korralduses on kirjeldatud ja selgitatud projektitoetuste taotluste lahendamise protsessi ning tulemuste käiku. Vastustajal oli vaide lahendamisel piisavalt dokumentaalseid tõendeid, mida uurida ja analüüsida. Vastustajal olid kaebaja soovid teada juba kaebaja poolt 16.04.2015 volikogule esitatud selgitustaotlusest ja järelepärimisest, sest see kattus enamuses osas vaiete sisuga. Seetõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks kaebajat eraldi välja kutsuda. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole kaebaja seisukohti vaidemenetluses moonutanud. 6.
33. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 p 1 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see sisaldab üldise õigusjõuga materiaalõiguslikke tingimusi. Korralduses nr 171 nimetatud hindamiskriteeriumid sisalduvad kõik ka MTT korras, mis on kehtestatud vallavolikogu määrusega. Vallavalitsus ei ole kitsendanud MTT korda. Korraldus nr 171 on vastavuses põhiseadusega. Korralduse nr 171 eesmärk on olla hindamiskomisjoni liikmetele abistav töövahend, kuhu on koondatud MTT määrusest punktid, millest tuleb lähtuda hindamisel. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
34. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korraldus nr 256 on haldusakt HMS tähenduses. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sätestab HMS § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Niisiis on haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks see, et ta peab olema antud kehtiva õiguse alusel. Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korraldusest nr 256 nähtuvalt on haldusakt antud mh Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 alusel, sest projektitoetuse taotlusi hinnati sellest õigusaktist lähtudes. Kohtu hinnangul on Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 lisad 1 ja 2 – hindamiskriteeriumid ja hindamisleht, mis neist kriteeriumidest lähtub – tühine haldusakt HMS tähenduses. Et Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korraldus nr 256 tugineb projektitaotluste hindamisel tühisele haldusaktile, on õigusvastane ka Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korraldus nr 256 ja tuleb tühistada vaidlustatud osas.
35. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 5 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuulub toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Sellest sättest tulenevalt on ühemõtteliselt üksnes volikogu pädev kehtestama valla eelarvest antavate toetuste andmise korra, mis mh peaks konkreetsel juhul sätestama ka: toetuse taotluste hindamise kriteeriumid; nende osakaalu hindamisel, kui kriteeriumeid on mitu; ning hindamiskriteeriumide miinimum- ja maksimumväärtuste määratlused. Nimetatud KOKS sätte alusel on Saku vald kehtestanud Saku Vallavolikogu 17.10.2013 määrusega nr 12 MTT korra. Sellest korrast on võimalik hea tahtmise korral küll välja lugeda taotluste hindamise kriteeriumid (kriteerium I – MTT korra § 6 lg 1 p 3; kriteerium II - § 6 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 8 lg 9 p 3; kriteerium III - § 8 lg 9 p-d 5 ja 6; kriteerium IV - § 8 lg 9 p 2; kriteerium V - § 8 lg 9 p 4; kriteerium VI - § 8 lg 9 p 7), kuid seda, milline on nende kriteeriumide osakaal hindamisel ning millisest skaalast hindajad lähtuvad, MTT korrast ei selgu. Seega on volikogu jätnud need küsimused – mis KOKS § 22 lg 1 p 5 alusel on antud volikogu ainupädevusse – MTT korras lahendamata. 5
36. MTT korrast ei tulene (ega tohigi KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt tuleneda) vallavalitsusele volitusnormi, mille alusel saaks vallavalitsus kehtestada valla eelarvest antavate toetuste andmise (hindamise) korda. Selliseks volitusnormiks ei ole kindlasti MTT korra § 7 lg 5 taotluste ja aruannete vormid ning hindamislehed kinnitab vallavalitsus korraldusega. Nimetatud volitusnorm annab vallavalitsusele pädevuse üksnes taotluste, aruannete ja hindamislehtede blankettide ehk vormide kinnitamiseks. Nimetatud hindamislehtede sisu aga – mida ja kuidas hinnatakse - peaks tulenema MTT korrast. MTT korra § 7 lg 5 näol ei ole tegemist volitusnormiga, millega volikogu saaks vallavalitsust volitada kehtestama taotluste hindamise aluspõhimõtteid. Ka KOKS § 30 lg 1 p 2, millele Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korraldus nr 171 õigusliku aluse osas tugineb, annab vallavalitsusele õiguse vaid tegutseda kitsalt volikogu poolt antud volitusnormi raames. Seega, lihtsalt öelduna peaks taotluste hindamise põhimõtted ehk konkreetselt Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 lisad 1 ja 2 olema kehtestatud MTT korras Saku Vallavolikogu ja mitte vallavalitsuse poolt. Praegusel juhul on küsimuste üle, mis KOKS alusel tuleks lahendada volikogu üldaktiga, otsustanud vallavalitsus üksikaktiga.
37. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Saku Vallavalitsusel puudus pädevus mittetulundusliku tegevuse toetuste hindamiskriteeriumide osakaalude ja hindamiskriteeriumide miinimum- ja maksimumväärtuste määratlemiseks. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Vastavalt HMS § 63 lg-le 1 on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Niisiis ei olnud Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 lisad 1 ja 2 vastavas osas kehtivad Saku Vallavalitsuse 24.03.2015 korralduse nr 256 andmise ajal ning Saku Vallavalitsus on toetuse taotlusi hinnanud, tuginedes tühisele õigusaktile.
38. Kohus ei saa Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 lisade 1 ja 2 suhtes algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet, kuna tegemist ei ole õigustloova aktiga, vaid haldusaktiga, mis on tühine.

§ 158

lg 4 kohaselt saab kohus jätta asja lahendamisel kohaldamata üksnes põhiseadusega vastuolus oleva seaduse või muu õigustloova akti. Konkreetsel juhul saab kohus tuvastada haldusakti tühisuse kohtuotsuse põhjendavas osas põhiseaduslikkuse järelevalvet algatamata.

1. Tühise õigusakti alusel antud haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada vaidlustatud ulatuses. Samal põhjusel on õigusvastane ka vaidlustatud vaideotsus, mis samamoodi tuleb tühistada. Kuivõrd ainuüksi tühisele õigusaktile tuginemine toob käesoleval juhul kaasa kaevatud haldusaktide õigusvastasuse ja tühistamise, ei pea kohus hindama menetlusosaliste ülejäänud väiteid, sest need ei saa asja lahendamisel omada enam olulist tähendust. Kaebus tuleb tervikuna rahuldada. Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel peab Saku vald selle lahendama Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korralduse nr 171 lisadeta 1 ja 2, kuna neil puudub õigusjõud. Kohus märgib lisaks, et käesolevas kohtuotsuses väljendatud seisukohad on siduvad üksnes menetlusosalistele käesolevas haldusasjas ja konkreetse haldusasja läbivaatamisel.
2. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse kaebaja poolt tasutud riigilõivu (tl 31) väljamõistmiseks vastustajalt. Et kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb vastustajalt

§ 108

lg 1 alusel kaebaja kasuks välja mõista viimase poolt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 6