Obsah (8)

§ 142§ 187§ 410§ 413§ 367§ 468§ 163§ 179

Tsiviilasi nr 2-13-10173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esi

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. AS SEB Pank esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse T. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 07.11.2008 sõlmisid AS SEB Pank (hageja) ja T. T. (kostja) püsimaksega krediitkaardi lepingu nr. A
2. Lepingu alusel võimaldas hageja kostjal kasutada püsimaksega krediitkaarti krediidilimiidiga 30 000 EEK = 1 917.35 EUR, kuu kasutuslimiidiga 30 000 EEK = 1 917.35 EUR, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 EEK/EUR, kohustusliku tagasimakse summaga 1 250 EEK = 79.89 EUR kuus, kusjuures kaardi valdaja oli kostja. Vastavalt lepingule ning hageja juures kehtivale hinnakirjale tuli kostjal krediidi kasutatud osalt tasuda hagejale intressi 18% aastas. Vastavalt lepingu punktile 5.3 kohustus kostja tagama, et tema lepinguga seotud arvelduskontol on maksepäeval piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa, intresside ja viiviste tasumiseks. Kostja sooritas kaardiga tehinguid alates 07.11.2008 kuni 30.09.
3. Alates 12.09.2012 ei tasunud kostja lepingujärgseid makseid lepingu kohaselt. 30.09.2012 blokeeris hageja kostja kaardi. 13.11.2012 saatis hageja kostjale Lepingu ülesütlemise teate, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 27.11.2012 ning teavitas vastasel juhul lepingu ülesütlemisest. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja lepingu üles alates 02.12.
4. Kostja võlgnevus hageja ees 13.03.2014 seisuga on kokku 2 461.45 eurot ning hageja palub välja mõista võlgnevuse, mis koosneb põhiosa võlast summas 1910,40 eurot, intressivõlast summas 96,57 eurot ning põhiosa viivisest summas 454,48 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutav viivis alates 14.03.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
5. Kostja märgib, et palub SEB pangal esitada kohtu nõudmisel dokument, milles on välja toodud intressid, viivised ja muud varjatud tasud mida on vaidluses oleva lepingu kehtimise ajal pangale tasunud. Antud dokument näitab kui mitmekordselt on kostja laenu neile muude tasudena tagastanud. Kostja leiab, et tema poolt tasutud intressid, viivised ja muud tasud (sularaha väljavõtmise tasud, konto hooldustasud jms) on kohtul õiglase otsuse langetamisel hädavajalikud. 2
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kostja ei ilmunud 30. septembril 2015 toimunud eelistungile. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 29.08.2015 (tl 176). Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuva põhjuse esinemisest kohtuistungile mitteilmumiseks ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles eelistungil tagaseljaotsuse tegemist.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingutingimuste kohaselt võis hageja nõuda viivist intressiga võrdses määras ehk 18% aastas. Lepingu p 7.4.2. kohaselt on pangal õigus nõuda viivist seadusega kehtestatud määras. Seega ei ole hageja arvutatud viivise määr lepingul põhinev. Lähtudes hageja esitatud viivisearvestuses märgitud põhivõlgnevuse summadest (tl 116), on seadusejärgne viivis põhivõlgnevuselt 206,25 eurot. Samadel põhjustel tuleb kostjalt edasiulatuvalt välja mõista seadusjärgne viivis, mitte 18% aastas. 4. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 413

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2213,22 eurot, millest 1910,40 eurot on põhivõlgnevus, 96,57 eurot intress ning 206,25 eurot hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367alusel välja mõista T.

T. alates 14.03.2014 tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 1910,40 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 206,25 eurot ületada põhinõude 1910,40 euro suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi 85% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda 3 ning kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõiv 255 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga kuni 3000 eurot tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 73,50 eurot ning hagiavalduse esitamisel 151,50 eurot, seega kokku 225 eurot.

§ 179

lg 9 kohaselt loetakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses makskäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt mõista välja menetluskuluna 191,25 eurot (225 x 85%). /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4