KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-572 Haldusasi OÜ KST Baltic kaebus Mak

) § 531 lg 4 alusel kättetoimetatuks lugeda, sest posti teel korralduse OÜ KST Baltic äriregistrijärgsel aadressil üleandmise katse ebaõnnestumisel 09.10.2014 jättis postitöötaja postkasti teate tähtkirja saabumise kohta, kuid äriühing ei läinud saadetisele järele (vt www.omniva.ee otsimootorist saadetise nr RR247014095EE teekonda). Seega uuest kontrollist mitteteadasaamine on tingitud äriühingu enda käitumisest ning isegi, kui juhatuse liige ei viibinud parajasti Eestis, tulnuks tagada äriühingu posti vastuvõtmine ja vajadusel kirjadele vastamine selleks volitatud isikute kaudu (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04). Korraldus laeti üles ka e-maksuametisse ning selle kohta saadeti teavitus aadressil info@kst.ee, mille kaudu MTA suhtles äriühinguga juba tagastusnõude õigsuse kontrolli menetluses. Seega ei ole alust etteheitel, et MTA on menetluse käigus suhtluskanalit muutnud. Sarnaselt saab

§ 531

lg 4 alusel kättetoimetatuks lugeda kontrollakti (vt saadetise nr RR248110181EE teekonda) ning ka kontrollakt laeti koostamise kuupäeval üles e-maksuametisse ning saadeti teavitus aadressil info@kst.ee. Äriühing on posti vastuvõtmist korraldamata jättes või maksuhalduri saadetisi ja e-kirju lihtsalt eirates viinud end olukorda, kus iseenda hooletuse või koguni tahtluse tõttu jäi ta menetluses ära kuulamata ning tema vastuväited välja selgitamata. Täpselt samal viisil saadetud maksuotsuse on äriühing kätte saanud, tutvudes sellega 10.12.2014 e-maksuametis. Seega äriühing tavatsebki MTA teadete kättesaamisesse mõnevõrra valikuliselt suhtuda, mida kinnitab lisaks äriühingu varasem käitumine (vt 23.01.2014 vaideotsust nr 6-1/1925-2, mis käsitles 21.11.2013 maksuotsust ning 2013. a septembri käibemaksuarvestuse alusdokumentide esitamist alles vaidemenetluses). Kuigi äriühing väidab, et tal ei olnud tagastusnõude õigsuse 2

§ 531

lg 4 ja § 54 haldusaktide kättetoimetamise fiktsiooni ja

§-s 56 sätestatud maksumaksja kaasaaitamiskohustuse põhimõtted sisutühjaks ning vaidemenetlusele eelneva maksumenetluse sisuliselt mõttetuks. Maksuhalduril peab olema võimalus teha maksuotsuseid ka juhul, kui maksukohustuslased maksuhalduriga mitme kuu jooksul suhelda ning tõendeid esitada ei soovi. Kuna haldusakti õiguspärasust kontrollitakse lisaks selle andmise hetke seisuga, saab seetõttu õiguspäraseks lugeda ka sellise menetluslikke põhimõtteid järgides koostatud maksuotsuse, mille põhiväiteks on maksumaksjapoolne tõendite mitteesitamine, ning seda isegi juhul, kui maksumaksja esitab nõutud tõendid pärast maksumenetluse lõppu. Erandina on hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmine võimalik vaid mõjuvate põhjuste olemasolul, kuid käesolevas asjas neid ei tuvastatud. Eelnevat järeldust kinnitab

§ 102

lg 1 p 2,

eelnõu (886 SE) seletuskiri ja Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-

1. Kuna äriühing ei esitanud maksumenetluses kas tahtlikult või vähemalt hooletusest nõutud täiendavaid tõendeid, ei olnud tema kassast või juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha seotus ettevõtlusega tõendatud ning kuna ühtki tehingupartneri nime, kelleni raha lõpuks jõudma pidi, või muud kontrollitavat viidet kulutuste ettevõtlusega seotuse kohta teada ei olnud, ei olnud MTA-l võimalik ka iseseisvalt äriühingu maksukohustust vähendavaid tõendeid koguda. Vaideotsuses leiti siiski, et Bayer Motors OÜ-ga tehtud tehingu pealt maksude määramine ei olnud õiguspärane. Muuhulgas pidas MTA erandlikult võimalikuks võtta OÜ KST Baltic maksukohustust vähendavana arvesse alles vaidemenetluses esitatud Bayer Motors OÜ 21.04.2014 arvet, sest MTA oleks saanud maksumenetluses ise pöörduda selle äriühingu poole arve saamiseks või asjaolude täpsustamiseks, kuna see polnuks liialt koormav, kuid ei teinud seda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. OÜ KST Baltic esitas 09.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.12.2014 maksuotsuse tühistamiseks osas, milles see jäeti vaideotsusega kehtima. Kaebuse põhjendused: 1) MTA ei teinud kõike endast olenevat, et kaebaja saaks uuendatud maksumenetlusest teada. Alates käibemaksu tagastamise õigsuse kontrollmenetlusest teavitamisest 28.05.2014 on kaebajaga pidevalt suheldud e-posti vahendusel. Seega olid MTA-le 20.11.2014 kontrollakti esitamisel teada kaebaja kontaktandmed, mille kaudu kaebaja saab kindlasti teada mistahes MTA-poolsest tegevusest, eriti kui kaebaja suhtes tehakse koormavaid otsuseid; 2) MTA jättis kaebaja poolt 09.01.2015 vaides esitatud selgitused ja tõendid tulumaksu puudutavas osas ebaõigesti arvestamata. Ainult kassa- ja arvelduskonto andmed ei olnud maksuotsuse tegemiseks ammendav materjal. MTA-l on

§-st 11 tulenevalt kohustus selgitada välja kõik asjas relevantsed asjaolud, sh maksukohustust suurendavad ja vähendavad asjaolud. MTA jättis äriühingu töötajatele väljamakstud „majandusrahade“ õigsust ning äriühinguga seotust tõendavad tõendid arvestamata, märkides, et ei esine mõjuvaid põhjuseid hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmiseks. See väide on sedavõrd meelevaldsem, et vaideotsus rajaneb maksuotsust tühistavas osas justnimelt kaebaja poolt vaidemenetluse raames esitatud põhjendustel. Tõendite selektiivne arvesse võtmine on õigusvastane. Samadel põhjendustel oli ebaõige jätta arvestamata ka kaebaja selgitusi 20 000 euro suuruse kassa väljamineku kohta. Kaebaja tegevus sularaha vallates ja kasutades oli seaduspärane ning juhatuse liige kavatses 3

§ 62lg 2).

MTA ei ole sularaha ettenäitamist ega sularaha kasutamise osas kuludokumentide esitamist nõudnud. Ebakorrektne raamatupidamine ei tähenda iseenesest seda, et maksukohustuslane on toime pannud maksupettusi (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-40-02). Raamatupidamisarvestus ja maksuarvestus on erinevad, sest nende eesmärgid on erinevad.

1. MTA palub 08.04.2015 vastuses kaebuse rahuldamata jätta järgmistel põhjustel: 1) MTA püüdis 07.10.2014 korraldust kätte toimetada kahel erineval viisil (vt vaideotsuse p 9). Vaideotsuse p-s 10 on kirjeldatud ka kontrollakti kättetoimetamist. Seega nii korraldus kui kontrollakt olid kätte toimetatud, mis tähendab, et kui isik oleks organiseerinud posti vastuvõtmise, oleks tal olnud kahel korral võimalus maksuhaldurile asjakohaseid dokumente edastada. Asjaolu, kas isik dokumentide kättetoimetatuks lugemise hetkel tegelikult dokumentide sisuga tutvus, ei oma tähtsust, sest kui isik ei organiseeri posti kättesaamist, võtab ta riski, et haldusaktid ja muud tähtsad dokumendid loetakse talle kättetoimetatuks. Seejuures peab isik arvestama, et kui dokumendiga nõutakse nt tõendeid, siis võib nende hilisem esitamine olla võimatu. Vastupidine seisukoht muudaks kättetoimetamise regulatsiooni sisutühjaks; 2) Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei üritanud asjas tähendust omavaid dokumente kätte toimetada e-posti aadressi kaudu, on asjakohatu, kuna e-posti aadressile edastati teade selle kohta, et kaebajale on väljastatud haldusakt; 3) Kui isik maksumenetluse kestel oma organiseerimatuse ja tegevusetuse tõttu kaasa ei räägi ega tõendeid ei esita, siis puudub hiljem vaide- või kohtumenetluses võimalus olemas olnud tõendite esitamiseks (vt vaideotsuse p 12). Vaide menetleja ei ole selektiivselt võtnud arvesse üksnes Bayer Motors OÜ arvet ja meelevaldselt jätnud teisi dokumente vastu võtmata. Bayer Motors OÜ arve võeti arvesse, kuna maksumenetluse kestel arve väljanõudmine nimetatud äriühingult oli võimalik, kuid revident ei teinud seda. Küll aga puudus maksuhalduril võimalus pöörduda menetluse kestel mistahes kolmandate isikute poole korraldusega nõudmaks tõendeid selle kohta, et kaebaja väljamaksed on seotud äriühingu ettevõtlusega.
2. OÜ KST Baltic selgitas 21.09.2015 avalduses täiendavalt järgmist: 1) Kaebajal ei ole võimalik väärata asjaolu, et maksumenetluse dokumendid loetakse

§ 531

lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks juriidilisele isikule teate jätmisega postkasti. Kõnealuse maksumenetluse puhul ei saa aga tugineda pelgalt ühele formaalsusele ning tekitada kaebajale seeläbi õigustamatuid tagajärgi, kui MTA on eelnevalt sama maksumenetluse raames lähtunud kaebaja suhtes teisest formaalsusest. 2014. a maikuust saadik olid kaebaja ja MTA läbivalt ühenduses e-posti vahendusel. Kuivõrd e-posti teel peetud kirjavahetust oli palju, tekkis sellest MTA ja kaebaja vahel kõnealuse maksumenetluse osas vastav praktika ning kaebaja võis eeldada, et kättetoimetamist vajav dokumentatsioon ja asjas tähtsust omav informatsioon edastatakse talle e-posti teel. Pärast 09.07.2014, mil maksuhaldur lõpetas käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse, võis kaebaja olla veendunud selle maksumenetluse lõplikkuses. Kaebajalt ei saa mõistliku isiku arusaamast lähtuvalt isegi eeldada, et ta pidanuks arvestama sama maksumenetluse teistkordse läbiviimise võimalusega. MTA jättis kaebajat uuest menetlusest teavitamata viisil, mida kaebaja võis poolte vahelise praktika kohaselt eeldada. Varem oli MTA kaebajaga nii olulistes kui ka jooksvates küsimustes suhelnud e-posti vahendusel ning samast käitumist tuli jätkata. Ehkki teate postkasti jätmisega dokumentide kättetoimetatuks lugemine on MTA-le seadusega ettenähtud õigus, ei ole selle valimatu kasutamine õigustatud ega heauskne; 4

§ 531

lg 4 mõte ongi selles, et juriidilisele isikule oleks võimalik dokumente kätte toimetada ning isikul puuduks võimalus kättetoimetamist hõlpsasti vältida. Kui juriidiline isik ei hoolitse posti vastuvõtmise eest, siis ta võtab endale riski, et tema seisukoht jääb välja selgitamata, kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema jne. 2014. a läbiviidud väärteomenetluse käigus selgitas kaebaja menetlejale, et äriühing ei saa kirju kätte aadressilt Läänemere tee 3-11, Tallinn, kuna tegelik aadress on Majaka põik 15, Tallinn. Nimetatud asjaolu ei mõjuta mingil viisil seda, et antud asjas on dokumendid kaebajale kätte toimetatud registrijärgsele aadressile. Vaidemenetleja ei pidanud vaidemenetluses esitatud tõendeid vastu võtma ja hindama ning ka kohtumenetluses tuleb nimetatud dokumendid sisuliselt hindamata jätta; 3) Kaebaja selgitas, et aprillis 2014 tehti kulutusi 1621,65 euro ulatuses ning kassa jääk on 18 378,35 eurot ehk ülejäänud summa on senini kassas. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja tegi väljamakse aprillis 2014 ehk ligi 1,5 aastat tagasi. Kui kassajääk on tõepoolest hetkel 18 378,35 eurot, siis tekib küsimus, miks oli vaja aprillis 2014 teha väljamakse kassasse summas 20 000 eurot ja põhjendada seda sellega, et ettevõtte tegevusest tingituna tuleb ette olukordi, kus on vaja teha kiireid väljamakseid majanduskulude katteks. Kui 1,5 aasta jooksul pole neid kiireid juhtumeid esinenud, siis on kaebaja esitanud ilmselgelt ebaõigeid väiteid. Kui aga kaebaja peaks asuma seisukohale, et kohtunõudele vastates on ekslikult märgitud, et kassajääk on hetkel 18 378,35 eurot ning tegelikkuses on see väiksem, siis tekib küsimus, kas kassast välja võetud raha on kasutatud ettevõtlusega seoses ja kas see on tõendatud. KOHTU PÕHJENDUSED 5

§ 92

lg 4 sätestab, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta.

§ 102

lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus selgitas otsustes nr 3-3-1-47-07 (p 12-13) ja 3-3-1-32-09 (p 27), et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendi esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. 14. Pole kahtlust, et 2014. a aprilli kuludokumendid pidid kaebajal 2014. a oktoobris alanud maksumenetluse ajal olemas olema. Vaideotsuses (eelkõige punktides 9-12) on maksuhaldur põhjalikult selgitanud, miks kaebajale saab 07.10.2014 korralduse ja 20.11.2014 kontrollakti

§ 531

lg 4 kohaselt kättetoimetatuks lugeda, kuidas sellest tuleneb, et kaebaja jättis maksumenetluses tõendid esitamata kas tahtlusest või hooletusest ning miks MTA ei saanud neid tõendeid vaidemenetluses arvestada (vt ka vaideotsuse kokkuvõte käesoleva otsuse punktis 6). Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel neid kõiki ei korda. See tähendab ühtlasi, et vaideotsuses märgitud põhjustel ei saa ka kohus kaebaja 2014. a aprilli kuludokumente asja lahendamisel arvestada. Kaebusele vastuseks märgib kohus järgmist. 15.

§ 52

lg 1 lause 2 kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

§ 531

lg 2 lause 1 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.

§ 531

lg 4 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja 6

§ 54

lg 1 p 2 ja lg 3 lause 1 mõttes, mis eeldanuks selget nõusolekut e-posti teel kättetoimetamiseks ning samuti adressaadi kinnitust dokumendi kättesaamise kohta, kuid menetlusest teadasaamiseks olid e-maksuameti kaudu saadetud teavitused piisavad. Teiseks, isegi juhul, kui MTA poleks kaebaja e-posti aadressile uue menetluse kohta mingit teavet edastanud, ei mõjutaks see korralduse ja kontrollakti kättetoimetatuks lugemist.

-i kättetoimetamise sätted ei sea maksuhalduri kättetoimetamisviiside valiku vabadusele piirangut, et kui ühes maksumenetluses on suheldud kindla suhtluskanali kaudu, ei tohi sellele järgnevas maksumenetluses valida kättetoimetamiseks muud kanalit. Maksuhalduri valikuvabadus on piiratud ainult sellega, kui kättetoimetamiseks on ette nähtud teatud kohustuslik kättetoimetamisviis, kuid praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Posti teel kättetoimetamise valimises ei olnud ka midagi pahauskset. MTA viitas vaideotsuse punktis 11, et kaebaja tavatseb maksuhalduri teadete kättesaamisesse mõnevõrra valikuliselt suhtuda ning MTA on kaebaja sellise käitumisega varemgi kokku puutunud (23.01.2014 vaideotsus nr 6-1/1925-2, mis käsitles 21.11.2013 maksuotsust ning

1. a septembri käibemaksuarvestuse alusdokumentide esitamine alles vaidemenetluses). Kaebaja poolt 21.09.2015 kohtule esitatud MTA 24.04.2014 väärteootsus nr 930014000191/11 (tl 96-99) on seotud MTA 21.11.2013 maksuotsuse tegemisele eelnenud maksumenetlusega ning kinnitab, et kaebajal on ennegi esinenud probleeme maksuhalduri dokumentide vastuvõtmisega ja korralduse täitmisega. Nimetatud väärteootsusega karistati OÜ-d KST Baltic ning tema juhatuse liiget R. Ubinhaini selle eest, et äriühing jättis tähtpäevaks
2. a septembri käibedeklaratsiooni esitamata, ja selle eest, et äriühing jättis tähtpäevaks täitmata maksuhalduri 12.11.2013 korralduse nr 12.2-3/19354-2, mis saadeti talle tähtkirjaga nii registrijärgsele aadressile kui ka krüpteerituna kahele e-posti aadressile. Seega oli maksuhalduril varasem kogemus, et kaebaja ei täida e-posti teel saadetud korraldust. Lisaks nähtub 20.11.2014 kontrollaktist (tl 34-35, kontrollakti p 1.1), et juba vaidlusalusele
3. a aprilli käibe- ja tulumaksu kontrollimise menetlusele eelnevalt ei õnnestunud MTA-l kaebajalt e-kirja teel vajalikke dokumente (majanduskulude aruanne 20 000 euro kasutamise kohta, Bayer Motors OÜ arve) isegi korduva küsimise peale saada. Seega oli kaebaja varasemat käitumist arvestades õigustatud ja arusaadav, et maksuhaldur kasutas dokumentide kättetoimetamiseks viisi, mille puhul kaebaja ei saaks dokumentide kättetoimetatuks lugemist hõlpsasti vältida.
4. Kaebaja väidab, et MTA-le on seoses varasemate menetlustega teatatud, et aadressilt Läänemere tee 3-11, Tallinn ta kirju kätte ei saa, kuna tegelik aadress on Majaka põik 15, Tallinn. Seega kasutas MTA kättetoimetamiseks ebaõiget aadressi. 7

§ 531

lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui menetlusosaline on soovinud dokumentide saatmist mujale kui enda registrijärgsele aadressile, siis tuleb menetlusosalise soovi eelistada ning dokumendid soovitud aadressile saata. Praegusel juhul ei ole tõendatud ega isegi sõnaselgelt väidetud, et kaebaja soovis või taotles MTA-lt maksumenetluses dokumentide saatmist mujale kui registrijärgsele aadressile. Asjaolu, et MTA sai väärteomenetluses teadlikuks sellest, et OÜ KST Baltic tegelik aadress on Majaka põik 15 ning registrijärgselt aadressilt ta kirju kätte ei saa, ei oma maksumenetluses dokumentide kättetoimetatuks lugemise puhul tähtsust. Väärteomenetluses antud R. Ubinhaini ütlusi ei saa pidada selgeks sooviavalduseks, et tulevikus saadetaks kaebaja maksumenetlustes dokumendid aadressile Majaka põik

1. Seda, et posti teel kättetoimetamine registrijärgsest aadressist erineval aadressil eeldab selget tahteväljendust, kinnitab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-65-09, p
2. Kuigi viidatud lahendis käsitletud juhtumi asjaolud ning lahendi tegemise aluseks olev kättetoimetamise regulatsioon erines mõnevõrra praegusest juhtumist ja kättetoimetamise regulatsioonist, on ikkagi kohaldatav Riigikohtu seisukoht, et ainuüksi maksuhalduri teadlikkus kaebaja tegutsemiskohast mujal kui registrisse kantud aadressil ei ole piisav, et dokumente sellele teisele aadressile saata, vaid isik peab dokumentide saatmist teisele aadressile taotlema. Tegelikult kinnitab seda järeldust ka

§ 531lg-s 2 kasutatud väljend „menetlusosalise soovil“.

Kui MTA oleks R. Ubinhaini poolt väärteomenetluses antud ütluste põhjal saatnud dokumendid aadressile Majaka põik 15, tekkinuks just ebakindel olukord, kus puudus selge sooviavaldus dokumentide sellele aadressile saatmiseks ja neid ei oleks saanud

§ 531lg 4 järgi kättetoimetatuks lugeda.

Seega ei lükka ka see kaebaja väide ümber järeldust, et MTA 07.10.2014 korraldus ja 20.11.2014 kontrollakt on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. 18. Kaebaja arvates ei teinud MTA endast kõike olenevat, et kaebaja saaks uuendatud maksumenetlusest teada. Olukorras, kus MTA-le tagastati nii 07.10.2014 korraldus kui 20.11.2014 kontrollakt märkega „hoiutähtaja möödumisel“, tulnuks MTA-l võtta kasutusele muud meetmed kaebaja teavitamiseks. MTA peab dokumentide kättetoimetamiseks tegema kõik omalt poolt vajaliku, kuid haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-10-04, p 13). Praegusel juhul tegi MTA kõik omalt poolt vajaliku ning rohkemgi, valides korralduse ja kontrollakti kättetoimetamiseks kaks erinevat seadusega võimaldatud viisi. Asjaolu, et kaebaja on oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata jätnud, on tema enda risk ega sõltu maksuhaldurist. Vastustaja selgitas vaideotsuses õigesti, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-10-04, 3-3-1-100-10, 3-3-1-65-09). Postkasti tähtkirja kohta teate jätmisega dokumentide kättetoimetatuks lugemise mõte seisnebki selles, et maksuhaldur ei peaks dokumentide kättetoimetamiseks ebamõistlikke pingutusi tegema ega veenduma, et juriidiline isik dokumentidega ka tegelikult tutvuks. Kui maksuhaldur 8

§ 531lg 4 regulatsioonil üldse mõte.

1. Kaebaja väljendab üllatust, et pärast
2. a aprilli tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust algatati tema suhtes uus maksumenetlus ning leiab, et mõistliku isiku arusaamast lähtuvalt ei pidanud ta eeldama menetluse teistkordset läbiviimist. Kohtu hinnangul püüab kaebaja ka nende väidetega põhjendada, et hilinenult esitatud tõendeid tuleks ikkagi arvestada, sest ta ei osanud oodata, et tal tuleb pärast tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse lõppu hakata uues menetluses
3. a aprilli väljamaksete kohta tõendeid ja selgitusi esitama. Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda enammakstud maksusumma tagastamine, et maksuhaldur on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse aluseid enam edaspidi kontrollida (vt otsust nr 3-3-1-8-08). Seega võis MTA pärast kaebaja
4. a aprillikuu tagastusnõude õigeks lugemist ning käibemaksusumma kaebaja ettemaksukontole kandmist algatada

§ 59

lg 2 p 1 alusel üksikjuhtumi kontrolli sama käibemaksuarvestuse suhtes ning kontrollida lisaks ka

1. a aprilli tulumaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust. MTA 20.11.2014 kontrollaktist nähtuvalt ei saanud uus maksumenetlus kaebajale ka üllatuslik olla. Nimelt selgub, et tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluses paluti e-kirja teel kaebajal esitada majanduskulude aruanne 20 000 eurose väljamakse kasutamise kohta ning samuti Bayer Motors OÜ ostuarve, kuid R. Ubinhain vastas 04.07.2014, et ei saa Soomest tagasi tulla ega nõutud infot MTA-le edastada, sest äriühingu kontod on MTA poolt blokeeritud. MTA selgitas 07.07.2014 e-kirjas, et makseraskused ei saa olla takistuseks dokumentide esitamisel ning 21.08.2014 paluti korduvalt esitada nõutud dokumendid, lisaks
2. a aprilli majandusrahade väljamaksmise aluseks olevad dokumendid. Äriühingule anti aega kuni 25.08.2014, hoiatades, et nõude täitmata jätmisel määratakse ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt tulumaksu ja korrigeeritakse aprill 2014 käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu summa. Äriühing ühtegi täiendavat selgitust ega dokumenti ei esitanud. Kuna kontrollakti kirjeldustest võib järeldada, et äriühingult teabe nõudmine toimus e-kirja teel (ühelegi konkreetsele korraldusele viidatud ei ole) ning kaebaja eelistab e-kirja teel suhtlemist, siis pidi ta MTA 21.08.2014 kirjast teada saama, et tema suhtes võidakse algatada uus menetlus. Järelikult ei ole kaebaja väited uue menetluse üllatuslikkusest usutavad. Samas ei ole sellel ka määravat tähtust, sest posti vastuvõtmise korraldamisel oleks kaebaja menetlusest teada saanud 07.10.2014 korraldusest, kuid oma hooletuse tõttu (väidetavalt) ei saanud.
3. Kaebaja leiab, et MTA poolt tõendite selektiivne arvesse võtmine on õigusvastane ning maksuotsust tühistavas osas põhinebki vaideotsus just vaidemenetluses esitatud põhjendustel ja tõendil. MTA on aga vaideotsuses õigesti selgitanud, et pidas erandina võimalikuks arvestada Bayer Motors OÜ 21.04.2014 arvega, kuna MTA oleks maksumenetluses saanud selle äriühingu poole ka ise pöörduda, sest see poleks olnud liialt koormav. Kuna MTA seda maksumenetluses ei teinud ning see on talle etteheidetav, tuli tal vaidemenetluses esitatud arvet arvestada. Teiste väljamaksete osas peale 726 euro, mis maksti Bayer Motors OÜ-le, ei olnud MTA-l aga maksumenetluses võimalik iseseisvalt kaebaja maksukohustust vähendavaid tõendeid koguda, sest ühtki tehingupartneri nime ega muud kontrollitavat viidet polnud MTA-le teada.
4. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid asja lahendamisel arvesse võtta. II 9

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus on eespool põhjendanud, miks ei saa asja lahendamisel arvestada tõenditega, mille kaebaja esitas alles vaidemenetluses (

1. a aprilli kuludokumentidega). Vaide- ja kohtumenetluses esitatud kuludokumendid ei kata ka suuremat osa juhatuse liikmele välja makstud summat (katmata jääks ikkagi 18 378,35 eurot). Kaebaja paljasõnaline kinnitus kulude ettevõtlusega seotuse kohta ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber. Kaebaja selgitused 20 000 euro suuruse väljamakse eesmärgi kohta on ka vastuolulised ja seetõttu ebausutavad. Nimelt on kaebaja väitnud nii seda, et nimetatud hulgas sularaha kanti äriühingu kassasse, et katta äriühingu jooksvaid kulutusi (täpsustamata seejuures, milliseid kulutusi ja selgitamata, milline on kaebaja majandustegevuse eripära, et on vaja nii palju sularaha kassas hoida), kui ka seda, et raha oli tegelikult kassas alles (sest kaebaja pakkus maksuhaldurile selle raha ettenäitamist).
2. Kuna kaebaja ei ole maksuotsuse järeldusi ümber lükanud, on tulumaksu määramine õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 10