) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 22.07.2015 on Harju Maakohtu registriosakonna poolt kohtunikule edastatud Osaühing XXX registridokumendid
Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei vasta äriühingu netovara äriseadustiku (ÄS) §-s 136 sätestatud nõuetele. 03.11.2010, 06.12.2011 ja 11.09.2012 kirjadega teatas registripidaja Osaühing XXX juhatusele osaühingu netovara mittevastavusest ÄS §-le 136. Osaühingu juhatusele anti 26.09.2014 määrusega XXXtähtaeg esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt ÄS § 176 hiljemalt 180 päeva arvates määruse tegemisest (s.o 25.03.2015). Nimetatud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldatud ei ole. Registripidaja teostatud kontrolli kohaselt on netovara puudused kõrvaldamata alates 2009 aastast. Kohus saatis 17.08.2015 Osaühing XXX juhatuse liikmetele kirja, milles palus edastada vastavasisuline nõusolek Osaühing XXX likvideerija ülesannete täitmise kohta või põhjendatud vastuväited enda likvideerijaks määramise kohta, 15 päeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Samuti palus kohus sama tähtaja jooksul teatada, kui puudutatud isik soovib, et kohus ta enne osaühingu sundlõpetamise otsustamist täiendavalt ära kuulaks. Puudutatud isik esitas 25.08.2015 kohtule avalduse, mille kohaselt soovis puudutatud isik netovara puudused kõrvaldada kohtu nimetatud tähtaja jooksul omanike nõuetest loobumisega ettevõtte kasuks. Kohus rahuldas taotluse ja andis puudutatud isikule tähtaja 10.10.2015 netovara puuduse kõrvaldamiseks. Kohus palus esitada netovara vastavust tõendavad dokumendid (kinnitatud bilanss, osanike otsus jms) kohtule sama tähtaja jooksul. Käesoleva määruse tegemise hetkeks osaühingu netovara ÄS §-ga 136 vastavusse viidud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas
lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Osaühing XXX netovara on vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud kohustusliku osakapitali suurus ning osanik ei ole võtnud vastu ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on Osaühing XXX alates 2009 majandusaasta aruandest netovara puudused kõrvaldamata. 2 Sundlõpetamise aluseks olevat puudust ei ole kõrvaldatud, vaatamata kohtu registriosakonna poolt selleks antud tähtajale. Lähtudes eeltoodust, tuleb Osaühing XXX sundlõpetada. Vastavalt
lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides
§-des 602-606 sätestatut. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 2 teisest lausest tuleneb samas, et kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Ka Riigikohus on 16.12.2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 tehtud otsuse punktis 20 selgitanud, et kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb äriühing registrist kustutada likvideerimismenetlust korraldamata, kui võlausaldaja ei taotle võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada isikuid (likvideerija kandidaate), kes vastaksid seaduses sätestatud nõuetele ja oleksid nõus Osaühing XXX likvideerija ameti vastu võtma. Kohtul ei ole teavet äriühingu võlausaldajate kohta. Seetõttu puuduksid eeldatavalt vahendid kohtu määratavale likvideerijale tasu maksmiseks ning kulutuste hüvitamiseks (
Ka ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva määruse tegemise hetkeks algatatud Osaühing XXX pankrotimenetlust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg-st 2, peab kohus põhjendatuks Osaühing XXX likvideerimismenetlust mitte läbi viia ning kustutada äriühing registrist käesoleva kohtumääruse alusel. Kohaldades seaduse analoogia alusel ÄS § 513 lg-s 5 sätestatut, tuleb sundlõpetatud Osaühing XXX dokumentide hoidjaks lugeda XXX(isikukood 36206110282) ning märkida ta dokumentide hoidjana äriregistrisse. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (
Juhindudes
lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse täitmiseks äriregistri pidajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.