nimetatud väljamaksete kohta Pankrotivarast alates pankroti väljakuulutamisest 13.12.2013 tehtud väljamaksed kululiikide järgi: Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 Halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused on jooksvalt täidetud summas 3 064,25 eurot. Arvelduskonto algseis seisuga 13.12.2013 oli summas 3,11 eurot. Pankrotihaldur on teinud omavahenditest sissemakse 10 eurot, et vältida arvelduskonto blokeerimist. Pankrotivarast alates pankroti väljakuulutamisest 13.12.2013 on tehtud väljamakseid kululiikide järgi: • Elatusmiinimum summas 2 990 eurot; • Riigimaksud summas 1,17 eurot; • Panga teenustasud summas 39,08 eurot; • Koosolekuruumi rent summas 24 eurot; • Sissemaksu tagastus summas 10 eurot. • Välja maksta AS UniCredit Bank kohtudeposiiti makstud summa 1 222,37 eurot. Välja on makstud kohtudeposiidist ajutise pankrotihalduri tasu vastavalt Harju Maakohtu 13.12.2013.a. määrusele tsiviilasjas nr 2-13-40881 summas 1 536 eurot ja ajutise pankrotihalduri menetluskulud summas 114,43 eurot. Swedbank AS saldo seisuga 01.10.2015 summas 2 198,37 eurot. 3 Kokku on tehtud ajavahemikus 13.12.2013 kuni 01.10.2015 väljamakseid pankrotivarast 3 064,25 eurot.
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Kauri Rattus on
Lõpparuande kohaselt on vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXX´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Konkreetselt on XXX´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks OÜ XXX (pankrotis) ja võlausaldaja ning võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingust ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Kauri Rattus tuleb vabastada tema kohustustest XXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõpparuandest nähtuvalt vajavad kohtu poolt kinnitamist vajalikud kulutused summas 700 eurot (sh käibemaks), mis koosnevad bürookuludest, raamatupidamise kuludest, dokumentide arhiveerimise kuludest ja transpordikuludest. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus leiab, et kinnitamisele kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 700 eurot. Lähtuvalt
lg-st 1 kohus määrab pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. XXX´i (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 230 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotletav tasu on arvestatud
lg 1 kohaselt, võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud 1 150 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 230 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
aasta
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX (pankrotis) esitas 19.12.2013 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX´i (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXX´i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse. Kuna ühtki usaldusisiku kandidaati ei ole kohtule välja pakutud, siis tuleb usaldusisiku kohustused panna võlgnikule endale. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX´ile (pankrotis), et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.