3-15-1994/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1994 Haldusasi V. K. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada V. K. kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD
3. Kinnipeetav V. K. (kaebaja) esitas 26.06.2015 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot iga kuu eest. Taotluse põhjenduste kohaselt tekitati kaebajale kahju ebainimlikes kinnipidamistingimustes hoidmisega. Kaebajale ei tagatud piisavas suuruses kambripinda, kambrid olid niisked ja rõsked ning kambri kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele.
4. Tallinna Vangla andis 30.07.2015 kirjaga nr 5-37/15/191-2 kaebajale 10-päevase tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada, milline kahju talle väidetava ebapiisava põrandapinna tõttu tekkis ning millise aja eest ja millisesse kambrisse paigutamise eest ta hüvitist nõudis. Samuti tuli kaebajal selgitada, milliseid esmaseid õiguskaitsevahendeid oli ta kahju ärahoidmiseks kasutanud ja millistest arvutustest lähtudes taotleb iga kuu eest hüvitist 600 eurot.
5. Tallinna Vangla tagastas 14.08.2015 kirjaga nr 5-37/15/191-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, sest kaebaja ei kõrvaldanud ettenähtud tähtaja jooksul taotluse puudusi.
6. Kaebaja esitas 10.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja selgitas, et viibis 19.10.2009– 23.12.2014 Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes, kus igale kinnipeetavatel tagati ebapiisavalt kambripinda, kambrid olid niisked ja rõsked ning kambri valgustus ei vastanud nõuetele. Kaebaja taotles 931 päeva eest hüvitist kokku 18 620 eurot. Kaebaja selgitas, et oli 3-15-1994 pöördunud kahju hüvitamise taotlusega 26.06.2015 ka vangla poole, kuid vangla ei ole taotlust 60 päeva jooksul lahendanud. Kaebaja esitas 24.08.2015 avalduse, kus täiendas kaebuse põhjendusi erinevate vanglas esinevate puuduste osas ning tõi välja kambrite numbrid ja nende üldpinnad. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama 2 kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
8. Antud juhul esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse vanglale 26.06.
9. Seega ei saanud kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg mööduda enne 26.08.
10. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule juba 10.08.2015, järelikult enne RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist.
11. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti 30.07.2015 kirjaga käiguta, sest selles esinesid mitmed puudused. Kuna kaebaja puudusi ettenähtud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud, siis tagastas vangla kaebaja taotluse 14.08.2015 kirjaga. Kohtu hinnangul olid vangla 30.07.2015 kirjas viidatud puudused olulised ja takistasid taotluse lahendamist. Kaebaja ei olnud täpsustanud, millise ajavahemiku ja/või millistes kambrites viibimise eest ta hüvitist taotles. Ometi oli ta saanud Tallinna Vanglalt 17.06.2015 vastuse selgitustaotlusele, kus olid väljatoodud konkreetsed ajavahemikud, mil kaebaja Tallinna Vanglas viibis, samuti olid ära näidatud kambrid, kus kaebaja viibis, perioodid, mil kaebaja neis kambrites viibis, ja kambrite üldpinnad. Seega oli kaebajal olemas piisav informatsioon, et oma hüvitise taotlust täpsustada. Kuna kaebaja oma hüvitise taotlus ei täpsustanud, jättis vangla selle õiguspäraselt läbi vaatamata. Vangla ei pea hakkama kaebaja asemel hüvitise taotlust sisustama. Kaebaja ülesanne on näidata, millega on talle kahju tekitatud ja mille eest ta hüvitist taotleb.
12. Antud juhul ei kõrvaldanud kaebaja talle antud tähtaja jooksul hüvitise taotluses esinevaid puudusi, mistõttu puudub tal VangS § 11 lg 81 järgi õigus pöörduda kahju hüvitamise kaebusega halduskohtu poole. Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud selleks, et kinnipeetavad vaidleksid esmalt oma õiguste rikkumise üle vanglaga. Selline menetlus kaitseb nende õigusi efektiivsemalt, sest vanglal on võimalik rikkumise tuvastamisel sellele kohe reageerida. Kohtumenetlus on ettenähtud kohtueelse menetluse järelkontrolliks. Kohtueelse menetluse efektiivsemaks läbiviimiseks peab esitatud vaie või taotlus olema piisavalt põhjalik, et vanglal oleks võimalik seda lahendada. Antud juhul on kaebaja läbinud kohtueelse menetluse vaid vormitäiteks, et saavutada õigus kaebusega kohtu poole pöörduda. Kaebaja on hakanud alles kohtule esitatud kaebuses esialgse taotluse puudusi kõrvaldama. Selline käitumine ei ole kooskõlas kohustusliku kohtueelse menetluse kehtestamise eesmärgiga. Kohustuslik 2