Tsiviilasi nr: 2-14-61160 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-14-61160 Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2015, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. Maakohus märkis, et hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja ei täpsustanud, kas ta sooviks on abielu lahutada või taotleda selle kehtetuks tunnistamist. Ka ei esitanud hageja vaatamata kohtu korduvale 2

§ 660lg 1 mõttes.

1. Hageja märkis, et on algusest peale taotlenud abielu lõpetamist ehk lahutamist, abielu kehtetuks tunnistamist ja menetlusabi saamist. Hageja heidab maakohtule ette menetlusega venitamist ning leiab, et kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid olid välja toodud hagiavalduses.
2. Hageja hinnangul on riigilõivu suurus summas 100 eurot ebaproportsionaalselt suur. Hageja väljendab rahulolematust ka selle üle, et maakohus pole võimaldanud hagejale kohtulahendite tõlkeid, kuigi hageja on seda korduvalt taotlenud ning leiab, et kohus on rikkunud ka uurimispõhimõtet. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud tõendeid ise koguma.
3. Avaldaja palus mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks summas 50 eurot kuus ning nõudis kostjalt ka kahjuhüvitist. Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning osaliselt jätta läbivaatamata. 12. Maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 9 alusel, kuivõrd rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid (

§ 363lg 1 p-d 2 ja 3).

Maakohus leidis, et hagiavalduses menetlemisest tuleb keelduda, kuna hageja pole täpsustanud, kas ta soovib taotleda abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hagi eset ning kuna hageja avaldused olid võõrkeelsed. 13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama

38. peatükis ja §-s 363 sätestatud nõuetele. Avalduse menetlusse võtmisel tuleb kohtul kontrollida avalduse seadusele vastavust ning juhul, kui avalduse menetlemist takistavad 3

§ 3401lg 1 alusel menetlusosalisele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud hageja hagiavalduse kahel korral käiguta ning selgitanud hagejale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise vajadust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt esitatud avaldustest polnud võimalik üheselt järeldada, kas hageja taotleb abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunnistamist. Tegemist on hagi eseme ebaselgusega, mida tuleb kõrvaldada hagejal. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja tähelepanu vastava puuduse kõrvaldamise vajadusele korrektselt juhtinud ning ka arusaadavalt põhjendanud, milles seisneb erinevus ühe ja teise nõude vahel. Seetõttu pole kolleegiumi hinnangul põhjendatud määruskaebuse etteheide, et maakohus on kohtumenetlust venitanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõude ebaselguse tõttu pole esitatud kujul hagi menetlemine võimalik. 14. Sellegipoolest pole käesoleval juhul kolleegiumi hinnangul täidetud eeldused, mis võimaldaksid maakohtul hagi menetlemisest

§ 371lg 1 p 9 alusel keelduda.

Hageja on nii maakohtule esitatud avaldustes kui ka määruskaebuses taotlenud menetlusabi

§ 180alusel.

Menetlusabi viidatud sätte mõttes on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmisel võib kohus taotleja põhistatud avalduse alusel muuhulgas vabastada taotleja osaliselt või täielikult tasu maksmisest menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest ja/või vabastada Eesti Vabariigi arvel kohtu nõutud ja menetlusabi taotleja esitatud dokumendi tõlkimise kulust või määrata kulude kandmise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, kui dokument on vajalik asja lahendamiseks. Ka määruskaebuses märgib hageja, et soovib taotleda endale esindaja määramist. Sisuliselt palub hageja menetlusabi riigilõivu tasumisel ja tõlkekulude kandmisel ning riigi õigusabi

§ 180lg 1 p-3 ja riigi õigusabi seaduse § 4 mõttes.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale riigi õigusabi saamise aluseid ja tingimusi selgitanud.

§ 217

lg 8 sätestab, et kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Hageja poolt esitatud avaldustest ja määruskaebusest nähtub, et hageja ei ole õigusteadmiste puudumise ning eesti keele mittetundmise tõttu võimeline oma nõudeid korrektselt esitama. Sellest tulenevalt ja arvestades, et hageja seda maakohtule esitatud menetlusdokumentides ka taotles, tulnuks kolleegiumi hinnangul maakohtul enne hagiavalduse menetlemisest keeldumise üle otsustamist selgitada hagejale riigi õigusabi saamise võimalusi ning lahendada ka hageja taotlus menetlusabi saamiseks, s.o ennekõike tõlkekulude kandmisest vabastamist puudutavas küsimuses. Kuna maakohus seda teinud pole, on tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega ning maakohtu määrus tuleb

§ 371

lg 1 p-i 9 ja

§ 3401lg 2 väära kohaldamise tõttu tühistada.

Tsiviilasi tuleb saata hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule. 15. Hagiavalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul esmalt lahendada hageja taotlus menetlusdokumentide tõlkimise kulust vabastamise kohta ning seejärel selgitada hagejale riigi õigusabi ja menetlusabi saamise võimalusi ja korda ning anda 4

§ 3401lg 1 alusel hagejale täiendav tähtaeg taotluste esitamiseks.

Juhul, kui hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul nõuetekohaseid taotlusi ei esita ega likvideeri ka hagiavalduse menetlemist takistavaid puudusi, võib see olla hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks

§ 371

lg 1 p 9 järgi või muul

§s 371 sätestatud alusel.

1. Määruskaebuse muude etteheidete osas märgib kolleegium järgmist.
2. Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud hageja etteheide, mis puudutab lahutuse taotlemisel nõutava riigilõivu suurust. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, millega menetlusosaline peab kohtusse pöördumisel arvestama. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivuseaduse § 59 lg 2 kohaselt riigilõivu 100 eurot ning nimetatud summa pole kolleegiumi hinnangul ebaproportsionaalselt suur. Hagiavalduse menetlemine nõuab kohtuteenistujate ja kohtunike mitmeid töötunde, mistõttu on ekslik hageja seisukoht, et avalduse lahendamine võtab aega 5 minutit.
3. Kohtumäärused, millega maakohus jättis hagi kahel korral käiguta, on õiguspäraselt allkirjastatud kohtujuristi poolt. Kohtujuristi pädevus menetlust korraldavate määruste koostamiseks ja allkirjastamiseks tuleneb

§ 221lg-st 3.

19. Kolleegiumi hinnangul pole õigustatud ka hageja etteheide tõendite kogumata jätmise osas.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2).

Seega lasub hagejal endal kohustus oma nõuet põhistada ja tõendada. Nii abielu lahutamine kui abielu kehtetuks tunnistamise nõuded esitatakse hagimenetluses, kus kohus selgitab asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid vaid seaduses sätestatud erandjuhtudel. Selliseks erandjuhuks on olukord, kus tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada. Sel juhul võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist, kuid peab seejuures põhistama, miks ta ei saa ise tõendit esitada (

§ 236lg 2).

Abieluasjas võib kohus tõendi kogumise korraldada ka omal algatusel, kuid nimetatu on kohtu õigus, mitte kohustus (

§ 230lg 3).

Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed (

§ 236lg 3).

20. Määruskaebuses palub hageja vaadata asi läbi kohtuistungil.

§ 667

lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse lahendamine võimalik tsiviilasjas kogutud ja esitatud menetlusdokumentide alusel, mistõttu ei ole kohtuistungi korraldamine määruskaebuse lahendamiseks vajalik. Hageja vastav taotlus tuleb seega jätta rahuldamata. 5

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

22. Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 6