Tsiviilasi nr: 2-15-3994 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-3994 Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 415 lg 1 kohaselt, mistõttu jättis maakohus kostja II esitatud kaja rahuldamata. Määruskaebus

1. Kostja II esitas maakohtu määrusele 28.10.2015 määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Kostja palus maakohtu 09.09.2015 tagaseljaotsuse täitmine peatada kuni määruskaebuse ja kaja kohta tehtava lahendi jõustumiseni. 02.11.2015 esitas kostja II määruskaebuse täienduse.
2. Maakohus pole kaja lahendamisel täitnud hagi õigusliku põhjendatuse kohustust. Kostja II on esitanud sisulised vastuväited hagile juba 13.04.2015 määruskaebuses. Seega on kostja II hagile tähtaegselt vastanud, mistõttu on tagaseljaotsuse tegemine lubamatu. 2

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Määruskaebus tuleb rahuldada. 15.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses. 16.

§ 465

lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida

§ 465lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut.

Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse

§ 656lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-129-14, p 11, ja 3-2-1-16-15, p 15). 3

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes jätnud märkimata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (

§ 656

lg 1 p 5 koosmõjus

§-ga 659). Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh nõude veenvust (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Vastavad põhjendused peavad olema kohtumäärusest nähtavad ja vastama

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud tingimustele.

18. Ringkonnakohus lisab, et kaja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta põhjendatud seisukoht muuhulgas ka kostja arvamuse osas, mille kohaselt on kostja esitanud sisulised vastuväited hagile juba 13.04.2015 menetlusdokumendis (määruskaebus Viru Maakohtu 16.03.2015 kohtumäärusele hagi tagamise kohta). Kolleegiumi hinnangul ei välista ainuüksi asjaolu, et 13.04.2015 menetlusdokument on esitatud enne hagi esitamist või hagi menetlusse võtmist, selle käsitlemist kostja vastusena

§ 394mõttes.

Menetlusdokumendi hindamisel tuleb lähtuda selle sisust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 11).

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu kostja seisukohtadega, mille kohaselt pole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning mille kohaselt pole tagaseljaotsuse tegemine käesolevas asjas lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene iseenesest keeldu lahendada tuvastushagi tagaseljaotsusega. Hagis on hageja taotlenud nii tehingute tühisuse tuvastamist kui ka tahteavalduste kohtulahendiga asendamist. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 8 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks ning sellist nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (KRS § 341 lg 8). Seega pole hageja taotletava eesmärgi saavutamine hagi rahuldamise korral õiguslikult võimatu. Hagi esitamise ning tagaseljaotsuse tegemise hetkel puudus ühtne kohtupraktika küsimuses, kas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi tuleb esitada kohustamishagi või tuvastushagi. Alles 29.09.2015 tehtud lahendis on Riigikohus selgitanud, et esitada tuleb kohustamishagi, mitte tuvastushagi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14). Kaja uue lahendamise käigus tuleb maakohtul viidatud uuemat kohtupraktikat siiski silmas pidada.
2. Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 4