← Eesti

1-14-9996/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. november
  2. a (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9996 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  3. oktoobri
  4. a määrus Eduard Pavljutšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Eduard Pavljutšenko, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Eduard Pavljutšenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Viru Maakohtu 03.03.
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9996 tunnistati Eduard Pavljutšenko süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 04.02.
  9. a otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 7 kuud vangistust. E. Pavljutšenko karistusaeg algas 12.03.
  10. a ja lõppeb 12.10.
  11. a.
  12. 17.09.
  13. a esitas Viru Vangla kohtule materjalid kinnipeetava E. Pavljutšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
  14. Viru Maakohus otsustas 07.10.
  15. a määrusega jätta E. Pavljutšenko tingimisi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua ennetähtaegne vabastamine, on seisukohal, et E. Pavljutšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. E. Pavljutšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh isiku- ja varavastaste kuritegude, lõhkeaine- ja seadeldise ebaseadusliku käitlemise eest. Hetkel kannab liitkaristust, mh
  16. astme kuriteo eest. Viimase kuriteo pani toime vangistuses. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et isik ei ole varasematest karistustest teinud järeldusi ega ole suutnud tõendada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Süüdimõistetul on tasumata võlanõudeid summas 53 853,81 eurot. Vangistuses on kinnipeetav majandustöödest keeldunud. Vanglas toetavad teda rahaliselt tuttavad. Enne vangistust oli E. Pavljutšenkol probleeme alkoholi tarvitamisega. Ka varasem kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vabanedes võib süüdimõistetul tekkida tagasilanguse perioode, mis võib olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt jätkas E. Pavljutšenko vanglas telefoni teel suhtlemist endiste tugevdatud järelevalvega osakonnas kinnipeetavatega, samas kui lähedastega, nii ema kui tütrega, ei ole kunagi olnud head ja juba eelmisest aastast ta lähedastega ei suhtle. Vangistuse ajal ei ole E. Pavljutšenko käitumine olnud õiguskuulekas. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 9-l korral. Arvestades E. Pavljutšenko varasemat käitumist ja käitumist vangistuse ajal, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja läbida seaduskuulekalt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vangistuses on E. Pavljutšenko eiranud vanglaametnike korraldusi, mille eest on teda distsiplinaarkorras karistatud. Seda arvestades saab järeldada, et käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Ka ei ole kindel E. Pavljutšenko vabanemisjärgne elukoht. Süüdimõistetu teatas kohtus, et aadressile XXX ta elama asuda ei kavatse. Tema poolt välja toodud võimaliku vabanemisjärgse elukoha kohta aadressil XXX puuduvad kriminaalhooldaja kontrollimistulemused ja tõendid, et see vastab kriminaalhoolduse nõuetele ja on olemas omaniku nõusolek selleks. Kohus leiab, et arvestades E. Pavljutšenko kuriteo iseloomu ja käitumist vangistuses, saaks tema ennetähtaegsel vabastamisel oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. MÄÄRUSKAEBUS
  17. Süüdimõistetu E. Pavljutšenko esitas Viru Maakohtu 07.10.
  18. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. E. Pavljutšenko leiab, et maakohus on tema vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmisel rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid ja on arvesse võtnud ainult negatiivseid asjaolusid, jättes tähelepanuta positiivsed asjaolud. Kohus on põhjendamatult teinud etteheiteid tema väidetava telefoni teel suhtlemise kohta endiste kinnipeetavatega. Selline tegevus ei ole seadusega keelatud, vastupidi, vangistusseadus annab kinnipeetavale õiguse telefoni teel suhtlemiseks, k.a tuttavate ja sõpradega. Vaba suhtlemisõigus tuleneb ka Põhiseaduse §-st
  19. Seonduvalt 9 distsiplinaarkaristusega, märgib E. Pavljutšenko, et need on määratud temale koristustöödest keeldumise eest, mida aga süüdimõistetu teha ei saa, kuna põeb astmat ning see töö kahjustab tervist. E. Pavljutšenko väitel on tal vabanemisel olemas elu- ja töökoht. Kohtu viited alkoholiprobleemile ei ole õiged, kuna ta on ammu karsklane ja alkoholi ei tarbi. Ta on suuteline ja nõus järgima piiranguid kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega. Arvestades, et tal on vabanemiseni jäänud alla aasta, siis tema arvates väärib ta ennetähtaegset vabastamist, et järelevalve all sulanduda ilma probleemideta ühiskonda. Tema vanglasse jätmine ei oleks otstarbekas. Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus 2003

(22)„Isikute enne tähtaega vabastamine vangistuses“ rõhutab, et iga isik väärib enne tähtaega vabastamist ja sellega tagatakse isiku parem integratsioon ühiskonda, sest ta on järelevalve all. Eeltoodut arvestades palub E. Pavljutšenko, et talle antaks võimalus tõestada, et ta saab hakkama ja on valmis elama edaspidi seaduskuulekat elu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 07.10.
  2. a määrus E. Pavljutšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
  3. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 ning VangS § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse taotleda enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.
  4. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses E. Pavljutšenko enne tähtaega vangistusest mittevabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Kriminaalkolleegium on seiskohal, et arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid kogumis, on maakohus õigesti järeldanud, et E. Pavljutšenko enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. E. Pavljutšenko enne tähtaega vangistusest vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo asjaolud ja käitumine vangistuse ajal. Antud juhul ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üles negatiivsed ning mis räägiks isiku vangistusest enne tähtaega vabastamise kasuks. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid pikemalt üle korrata. 5.
  5. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. E. Pavljutšenko teeb määruskaebuses etteheiteid selle kohta, et maakohus on otsustuse tegemisel arvesse võtnud vaid negatiivseid asjaolusid ja jätnud tähelepanuta positiivsed. Süüdimõistetu toob välja, et kohus on põhjendamatult arvesse võtnud tema distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal, sest need on määratud koristustöödest keeldumise eest, mida E. Pavljutšenko aga teha ei saa, kuna tal on astma. Samuti on E. Pavljutšenko arvates põhjendamatud kohtu viited tema suhtlemisele endiste kinnipeetavatega. Kriminaalkolleegium leiab, et süüdimõistetu põhjendus distsiplinaarrikkumiste kohta ei õigusta tema enne tähtaega vangistusest vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et E. Pavljutšenkot on vanglas
  6. aastal karistatud distsiplinaarkorras 9-l korral tööst keeldumise ja vanglaametniku korraldusele, asuda tööle, mitteallumise eest. Distsiplinaarkaristusi ei ole vaidlustatud ja need on kehtivad. Vangla meditsiiniosakonnas on tehtud analüüsid, mis ei kinnita, et kinnipeetaval on astma. Seega on E. Pavljutšenko sellekohased väited paljasõnalised ja ebausutavad. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Pavljutšenko keeldunud asumast tööle majandusabitöölisena põhjusel, et see olevat alandav töö. Mis puutub E. Pavljutšenko suhtlemist endiste kinnipeetavatega, siis siinkohal kriminaalkolleegium märgib, et seadusega lubatud viisil ja korras ei saa seda iseenesest lugeda rikkumiseks. Samas see iseloomustab kinnipeetavat negatiivselt ja pigem suurendab vabanedes uute kuritegude toimepanemise riski, mida muu hulgas isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel tuleb arvesse võtta. E. Pavljutšenko väited selle kohta, et tal on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht, ei ole tõendatud. Vangla materjalide kohaselt on isik avaldanud, et saab vabanedes asuda elama I.K. ile kuuluvasse elukohta aadressil XXX. Samas ei ole eluaseme omanik kinnitanud, et on nõus kinnipeetava sinna asumisega ja nimetatud elukoha sobivust kriminaalhoolduse teostamiseks ei ole kontrollitud. Puudub tõend selle kohta, et E. Pavljutšenkole oleks vabanedes garanteeritud töökoht. Kuna E. Pavljutšenkol ei ole teada vabanemisel kindlat elukohta ega garanteeritud töökohta, siis ei oleks tagatud tema järelevalve katseajal ja kriminaalhoolduse läbiviimise võimalikkus, mis omakorda ei toeta isiku enne tähtaega tingimis vabastamist. 5.
  7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.