1-12-6682/20

1 Kriminaalasi nr 1-12-6682 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6682 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi Viru Vangla materjalid Renar Kiviranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RENAR KIVIRAND, isikukood 39202150834, Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 29.08.2012 ja lõpp 25.02.2017 RESOLUTSIOON Vabastada RENAR KIVIRAND temale Harju Maakohtu 29.08.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata Renar Kivirannale katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 25.02.
2. Kohustada Renar Kiviranda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 Kohustada Renar Kiviranda katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema sõltuvusaineid tarvitavate isikutega ja talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Renar Kivirand kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Renar Kivirand karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Renar Kiviranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 29.08.2012 otsusega tunnistati Renar Kivirand süüdi KarS § 184 lg 1; § 185 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 16.06.2011.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 7 kuud 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks Renar Kivirannale vangistuse 4 aastat 5 kuud 27 päeva. Renar Kivirand kannab nimetatud karistust alates 29.08.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, arvestades seda, et isik pani toime rahvatervisevastase kuriteo. Varasemad kaks kuritegu olid seotud vägivallaga. Eelnevate kuritegude soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, noorteprogrammi „EQUIP“, sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud Convictuse tugigrupi töös, käinud Corrigo tervisegrupis ja psühholoogi vastuvõttudel. Isik läbis B-kategooria juhtimisõiguse koolituse ning sooritas Maanteeameti Liiklusregistri Jõhvi büroos teooria- ja sõidueksami, saades kätte juhiload. Isik on töötanud vanglas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana, abitöödel köögis ja toidujagajana. Kinnipeetav paikneb alates 07.03.2014 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 29.04.2014 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat xxxx tootmisüksuses abitöölisena. Lähedastega suhtleb isik igapäevaselt telefoni teel, lisaks on talle võimaldatud 8-l korral käia lühiajalisel väljasõidul. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Enne vangitust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Kinnipeetav on avaldanud soovi vanglast vabanedes asuda elama samale aadressile. Tegemist on 2-toalise, heas seisukorras oleva munitsipaalkorteriga (leping kehtib kuni 04.05.2020). Korteris elavad hetkel kinnipeetava ema, õde ning vend. Õde viibib kodus vaid nädalavahetustel ning vend elab seal ajutiselt. Isik on omandanud põhihariduse, jätkates õpinguid Järvamaa Kutsehariduskeskuses IT erialal, kuid kool jäi vangistuse tõttu lõpetamata. Vabanedes soovib isik haridusteed jätkata. Enne vangistust isik õppis ja suviti töötas mitteametlikult. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik tööle asuda xxxx xxxx (garantiikiri olemas). K-Raha andmetel on isikul 10.08.2015 seisuga tasumata võlanõudeid 11 224,96 euro ulatuses. Kinnipeetav on seadnud eesmärgiks võlgnevused tasuda. Vabanemisfondi on hoiustatud 1470 eurot, mis tagab vabanemisjärgselt esialgse toimetuleku. Kinnipeetava lähedasteks on ema, vend, õde ja vanavanemad. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Isiku isa ja vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga ja sõltuvusaineid tarvitavad isikud, kellega suhtlemise on kinnipeetav katkestanud. Isiku käitumine on näidanud riskeerivat elustiili. Viimase kuriteo toimepanemisega üritas isik teenida narkootikumide vahendamise läbi lisaraha pere toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Alkoholi hakkas kinnipeetav tarvitama 13-aastaselt ning vägivaldsed kuriteod on ta sooritanud alkoholijoobes. Korduvalt on isikut karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Vangistuse ajal on isik paiknenud noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isik on oma tuleviku nimel motiveeritud edaspidi alkoholist hoiduma. Kinnipeetav alustas amfetamiini tarvitamist 18-aastaselt ning on proovinud ka kanepit, mida alates 19-aastaselt tarvitas enamjaolt igal nädalavahetusel, pidudel. Isiku sõnul jäi viimane tarvitamise periood
4. aastasse. Isiku enda sõnul sõltuvust ei tekkinud, kuid vangistuses on diagnoositud sõltuvus. Vabanemisjärgselt sõltuvusravile kinnipeetav asuda ei soovi, sest on läbinud vanglas erinevaid sotsiaalprogramme ja tegevusi. Kinnipeetav võib käituda vägivaldselt ning olla agressiivne, kui on tarvitanud alkoholi. Isiku tuleviku eesmärgid on seotud haridustee jätkamise, tööhõive ja hagide tasumisega. Isikul puuduvad kuritegelikku elu toetavad väärtushinnangud. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole ilmnenud. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes toime uue kuriteo. Isik on nüüdseks aru saanud oma tegevuse mõtlematusest ning soovib edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kinnipeetava puhul on ohustatud ühiskond tervikuna (rahva tervis), samuti kinnipeetavaga samaealised meessoost isikud. Oht seisneb narkootikumide vahendamises, füüsilises vägivallas ja materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes, grupis negatiivset mõju avaldavate isikutega ning ei suuda maandada majandusliku toimetulekuga seonduvaid raskusi. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Renar Kiviranna tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist ja teeb ettepaneku määrata talle katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni ehk kuni 25.02.2017 ning käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2, 21,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema S M on igati nõus ja valmis poega toetama. Isikut on väärteokorras 10-l korral karistatud. Kinnipeetavale on varasemalt määratud ÜKT, mida ta ei sooritanud, mistõttu ametnik esitas erakorralise ettekande. 4 Samuti on Renar Kivirand varasemalt määratud käitumiskontrollile, mille ajal ta aga sooritas uue kuriteo KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Renar Kivirand tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks kriminaalhooldusametniku arvates otstarbekas määrata isikule käitumiskontroll pikkusega 14 kuud ning katseaeg karistusaja lõpuni ehk kuni 25.02.2017, kohustades teda käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. Renar Kivirand ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Peale vabanemist plaanib ta minna kooli ning kooliga on tal juba räägitud. Ta mõistab, et alkohol tekitas talle ainult probleeme ning saab aru, et kui kohus peaks ta tingimisi enne tähtaega vabastama, siis sellega kaasneb absoluutne alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. Ta soovib lõpetada ära kooli ja minna tööle. Kinnipeetav kahetseb oma tegusid ning leiab, et oskab tulevikus probleeme lahendada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Renar Kiviranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 10.08.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Renar Kiviranna käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste puudumine, väljaspool vanglat töötamine, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, avavanglaosakonnas paiknemine, korralik käitumine lühikese väljasõidu ajal jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetava käitumine vanglas näitab, et ta on teinud endale vastavad järeldused karistusest ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning käitumiskontrolliga, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks R. Kivirannal jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 25.02.
5. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Katseaja lõpuks palub prokurör lugeda karistusaja lõpp (25.02.2017). Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Renar Kiviranna tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti Renar Kiviranna poolt kohtule esitatud materjalidega leiab, et süüdimõistetu Renar Kiviranna võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, kuid kinnipeetav kannab oma esimest reaalset 5 vanglakaristust, mistõttu on vangistuse mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja tegevusi, mis võimaldavad tal vabaduses paremini hakkama saada. Ta on vanglas töötanud majandustöödel. Kinnipeetav paikneb alates 07.03.2014 Viru Vangla avavanglaosakonnas ja töötab alates 29.04.2014 väljaspool vanglat xxxx tootmisüksuses abitöölisena. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx xxxx. Isikul on soov jätkata vangistuse tõttu pooleli jäänud õpinguid Järvamaa Kutsehariduskeskuses IT erialal. Kinnipeetaval on moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased. Peamiseks riskifaktoriks on isiku puhul sõltuvusainete tarvitamine. Renar Kivirannal on diagnoositud narkosõltuvus. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 20% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%, millise näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Renar Kivirannale KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Renar Kivirannale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik