← Eesti

3-15-2397/19

Obsah (5)§ 41§ 56§ 39§ 3§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2397 Haldusasi Avt Service OÜ kaebus Pä

) § 39 lg 1 kohustab hankijat kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni lähtuvalt hanketeates (mitte teistes hanke alusdokumentides) sätestatud kvalifitseerimise tingimustest. Pärast pakkumuste esitamist ei saa enam vaidlustada hanketeates sätestatud kvalifitseerimise tingimusi. VAKO nõustub hankija ja kolmanda isikuga, et hanketeates oli nõutud üksnes päästesõidukite remontimise/tootmise eelnevat kogemust, mitte päästesõidukite või nendega sarnaste sõidukite remontimise eelnevalt kogemust. 5.

  1. Kvalifitseerimise tingimuse tõlgendamisel on oluline hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 sulgudes olev tekst „päästesõidukite tootmine ja/või remont“, millest ei ole võimalik aru saada selliselt, et tegemist on ainult viitega sõlmitava hankelepingu esemele või et see on üks võimalikest variantidest. Hankedokumentide p 3 järgi on hanke
  2. osas sõlmitava hankelepingu esemeks päästesõiduki Scania P 94 GB 4x2 NZ220 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste kõrvaldamine. Sulgudes olevat teksti tuleb käsitleda selle kvalifitseerimise tingimuse täpsustusena ja nõutavatele lepingutele määratud tunnusena

§ 41lg 1 p 2 mõttes.

Kui hankija on hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 esimeses lauseosas sulgudes täpsustanud, millist lepingut loetakse käesoleva riigihanke lepingu esemega sarnaseks, käib see täpsustus ka teises 2

(10)3-15-2397 lauseosas toodud ühe lepingu nõude kohta. Sulgude asukoht lauses võinuks olla sõna „sarnast“ järel, kuid sulgudes olev tekst pidi siiski pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele näitama, et hankija on määratlenud nõutavate lepingute tunnuse ja sarnaseks loetakse päästesõidukite tootmise ja/või remondi lepinguid. 5.3. Et nõutud on just eelnevat päästesõidukite tootmise ja/või remondi kogemust, nähtub koos pakkumusega esitada tulnud vormist II „Müügitehingute nimekiri“, kus pakkuja pidi kinnitama, et esitab „käesoleva riigihanke hankelepingu esemega sarnase teenuse (päästesõidukite tootmine ja/või remont)“ lepingud. Vormis II näitab sulgudes olev tekst täpselt, et see käib käesoleva riigihanke esemega sarnase teenuse kohta. Kui hanketeate tekst jäi pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele arusaamatuks, oleks

§ 56lg 1 alusel tulnud küsida hankijalt selgitusi.

Elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse esitamist võimalust küsida hankijalt selgitusi. Avt Service OÜ pole pidanud vajalikuks seda teha. 5.4. Hanketeate kohaselt pidi pakkuja sellele kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks esitama müügitehingute andmed koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta ning kinnituse, et loetletud müügitehingud on teostatud nõuetekohaselt. Tehingute nimekiri ja kinnitus tuli esitada vastavalt vormile II. Avt Service OÜ on vormi II koos pakkumusega esitanud ja vaidlust pole selles, et seal nimetatud kahe lepingu alusel ei ole toimunud päästesõidukite tootmist ega ka päästesõidukite remonti. on hankija teinud Avt Service OÜ esitatud vormis II nimetatud lepingute ja Avt Service OÜ esitatud selgituse alusel õige järelduse ning otsus Avt Service OÜ kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane ja kooskõlas

§ 39lõigetega 1 ja 6.

  1. Tallinna Halduskohtule saabus 22.09.2015 Avt Service OÜ kaebus Päästeameti peadirektori 27.08.2015 käskkirja nr 282 tühistamiseks osades, millega jäeti kvalifitseerimata pakkuja Avt Service OÜ ning millega tunnistati riigihanke osas 2 edukaks WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA KOMANDYTOWA. Koos kaebusega esitas Avt Service OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Päästeametil WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA KOMANDYTOWA’ga hankelepingu sõlmimine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  2. Kohus võttis kaebuse 23.09.2015 määrusega menetlusse ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Päästeameti ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA KOMANDYTOWA. Vastustaja esitas 29.09.2015 seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.07.10.2015 ja 20.10.2015 on kaebaja esitanud täiendavad seisukohad ja tõendid. Vastustaja on esitanud täiendavad seisukohad ja tõendid 15.10.2015 ja 27.10.
  3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. Kaebaja leiab, et ta on jäetud õigusvastaselt kvalifitseerimata. Kuna kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, on alusetu ja õigusvastane ka hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Samuti on ebaõigesti lahendanud kaebaja vaidlustuse VAKO. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu 1775 eurot (riigilõiv 1295 eurot ning õigusabikulu 480 eurot). Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt. 8.
  5. VAKO jättis vaidluse eseme piiritlemata ja kaebaja seisukohad sisuliselt arvestamata. VAKO ei ole kvalifitseerimise tingimuste tõlgendamisel lähtunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 2 sätestatust. 3

(10)3-15-2397 8.
  1. Hanketeates ei sätestatud kriteeriume pakkujate tehnilisele varustatusele ega seatud keeldu või piirangut alltöövõtu korras hankes nimetatud töö sooritamiseks. Kvalifitseerimistingimuste seadmise eesmärk on leida sobiv pakkuja, kes on võimeline hankelepingut täitma, ega tohi muutuda varjatud vahendiks konkurentsi piiramisele. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimuseks seatud sarnaste müügitehingute kriteerium. 8.
  2. Hanketeates ega ka muudes hankedokumentides ei esitata kriteeriumit, mille kohaselt moodustaks uue pealisehituse paigaldamine remonditavale päästesõidukile 75% hanke remonditööst. Seega on vastustaja kehtestanud uue mitteobjektiivse kriteeriumi alles pakkuja kvalifitseerimise otsustamisel. Vastustaja ei ole hanketeates, hankedokumentides ega isegi otsuses selgitanud, missugune müügitehing loetakse vastustaja poolt päästesõidukite tootmise ja/või remondi müügitehinguga sarnaseks. 8.
  3. Ka tehniliselt on päästesõiduki remont ja pealisehitise paigaldamine sarnane veoki alusvankri ja pealisehitise remondiga. Vastustaja esitas hanketeate päästesõiduki Scania P 94 GB 4x2 NZ220 remondi tehingule ja seadis rahalise kriteeriumi ning hangitava tehinguga sarnaste müügitehingute olemasolu nõude viimase kolme aasta jooksul. Hanketeates märgitud päästesõiduk Scania P 94 GB 4x2 NZ220 remonditööd on avariiliste veokite remonditöödega samalaadsed tehnilised tööd, mis sooritatakse nii Scania P94 alusvankri kui ka pealisehitise osas valmistajatehaste nõuete ja parameetrite kohaselt. Nii päästesõidukite kui ka veokite remondi korral on tegemist vastava veoki margi ühe ja sama tüübilise alusvankri remondiga, olenemata, missugune on pealisehitis. Alusvankri remonti puudutavas osas ei eristu päästesõiduki alusvanker tavaveoki alusvankrist. Pealisehitis on reeglina eraldiseisva tehnilise kogumina eraldatav ja paigaldatav ning vastab reeglina spetsiifilistele tehnilistele nõuetele ning seda on võimalik eraldiseisvalt soetada. Pealisehitis ja alusvanker liidetakse nii ehitamisel kui ka remondil kokku ühtseks koostoimivaks tervikuks. Kõikide veokite, sh ka eriotstarbeliste sõidukite, tootmise ja/või remondi tööd on ka oma tehniliselt sisult sarnased. 8.
  4. Kaebaja ei vaidlusta kvalifitseerimise tingimusi, vaid kaebaja õigusi kahjustavat kitsendavat tõlgendust. Vastustaja ei ole rõhutanud ega eraldi esile toonud päästesõiduki pealisehitist. Seega on üheks tingimuseks seatud riigihanke lepingu esemega sarnased müügitehingud. Sulgudes osa „päästesõidukite tootmine ja/või remont„ täpsustab riigihanke lepingu eesmärgina sõiduki (päästesõiduki) remonti ja sulgudes osale järgneb: „sarnast müügitehingut“. Sõna „sarnane“ tähistab pealiskaudsel hindamisel samalaadset, kuid olemuselt või sisult erinevat nähtust, asja. Kui kvalifitseerimise tingimuseks oleks seatud tekst „vähemalt kaks päästesõidukite tootmise ja/või remondi tehingut“ – oleks igale mõistlikule inimesele selge, et kvalifitseerub üksnes päästesõidukite tootmise ja/või remondi tehingu teinud isik. 8.
  5. Kaebajale teadaolevalt ei oma hankes edukaks tunnistatud kolmas isik iseseisvalt pädevust ega võimekust ilma allhanketa remontida ega ehitada päästesõiduki alusvankriks olevat veokit. 8.
  6. Vastustaja on oma seisukohas kirjeldanud uusi nõudeid, mida ei ole hankedokumentides kirjeldatud (vastustaja selgitused päästesõidukile pumba paigaldamise kohta). Kaasajal ei ole mõeldav sooritada remonti veokile ja selle pealisehitisele, ilma komponentidele ja agregaatidele seatud tehnilisi tingimusi täpselt järgimata. Hankedokumentides ei ole kajastatud nõuet, mille kohaselt peaks remontija olema alusauto tehase poolt autoriseeritud. Vastustaja on päästesõiduki pealisehitusele esitanud nõuded alles kohtuvaidluse käigus, kuid hankedokumentidest neid ei nähtu. Hankedokumentides ei ole seatud kaebaja tehnilise varustatuse ja ka tehnilise personali pädevuse tõendamiseks erinõudeid. Hankedokumentides ei ole seatud pakkujale ühtegi piirangut kasutada hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid, kuid hankedokumendi kohaselt puudub kohustus koostööpartnereid ja allhankijaid pakkumuses nimetada. 4
(10)3-15-2397 8.
  1. Vastustaja esitatud dokumendid, sh väljavõtted Eesti Standarditest, ei sea eritingimusi päästeautode remondi teostaja pädevusele ning selliseid tingimusi ei ole teadaolevalt kehtestatud ka üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis. 8.
  2. Kaebaja kinnitab, et tal on lisaks koolitatud tehnilisele personalile ka spetsiifiline tehniline varustatus, mis võimaldab teostada hankedokumentides nimetatud tööd.
  3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 9.
  4. VAKO otsus on õige ja põhjendatud ning kaebaja kvalifitseerimata jätmine on kooskõlas

§ 39lg-tega 1 ja 6.

VAKO on õigesti järeldanud, et vastustaja otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane, mistõttu puudub alus ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 9.

  1. Vastustaja on palunud kaebajal selgitada Vormil II loetletud tehinguid, tuues iga tehingu kohta eraldi välja päästesõiduki remondile sarnase töö maksumuse. Vastustaja ei nõustu, et avariiliste veoautode remont on sarnane päästesõidukite remondile. Vastasel juhul ei oleks vastustaja hanketeatesse seadnud tingimust, et tegemist peab olema päästesõiduki tootmise ja/või remondiga. Vastustaja jättis kaebaja kvalifitseerimata põhjendusel et, pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeate punkti III.2.3) alapunktis 2 sätestatud tingimusele. 9.
  2. Vastava pädevuse omamiseks peab pakkujal olema viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks riigihanke lepingu esemega (päästesõidukite tootmine ja/või remont) sarnast müügitehingut ning määratlenud summad. See tingimus on üheselt mõistetav ja objektiivne ega piira konkurentsi.

§ 3

p-s 4 sätestatud üldpõhimõte ei eelda, et hankija peab kehtestama riigihanke läbiviimisel tingimused, mis võimaldaksid pakkumuse esitada võimalikult paljudel – hankija peab ära kasutama olemasoleva konkurentsi. Hankija ei ole kohustatud tellima teenust, mida võimalikult suur hulk pakkujaid pakkuda saaks (VAKO 13.05.2013 nr 8413/140843). Kuna tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, oli tagatud juurdepääs kõikidele asjast huvitatud isikutele ka rahvusvahelisel tasandil. Sätestatud tingimusega on vastustaja soovinud leida kogemustega pakkujat, et garanteerida päästesõiduki töökindlus elupäästevõimekuse tagamisel ja päästesündmuste lahendamistel. Pakkujal on võimalik pakkumuse tegemisel kasutada alltöövõtjaid ning vajadusel tugineda kvalifitseerimise vastavuse tõendamisel ka teise isiku näitajatele. Kaebaja ei ole oma vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele tõendanud, vaid on väitnud sõnaselgelt, et tema kogemus piirdub vaid avariiliste veoautode remonttööde teostamisega ning on kinnitanud, et päästesõidukite remonttööde teostamise kogemus tal puudub. 9.4. Kaebaja on jätnud täitmata hoolsusnõude, et küsida selgitusi hanke ja hankedokumentide kohta (

§ 56lg 1).

Päästesõiduk on sõiduk, mis on kohandatud üksnes päästetöödeks ning millele on ehitatud spetsiifiline pealisehitus. Niisuguste spetsiifiliste sõidukite remondi eesmärgil on hange välja kuulutatud. Lisaks on kvalifitseerimistingimustes „hankelepingu ese“ lahti kirjutatud tehnilises kirjelduses, mille kohaselt ostetakse avariiliste päästesõidukite remonditeenust. Tehnilise kirjelduse punkti 5 kohaselt peab töö tagama sõiduki vastavuse päästesõidukile esitatud tehnilistele nõudmistele ning tingimustele. 9.

  1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
  2. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 5 punkt C kohaselt on eriotstarbelised sõidukid M, N või O kategooria sõidukid, mis on ette nähtud reisijate või veoste veoks ja erifunktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalselt kohandatud keret või varustust. Päästeamet on tööandjana kohustatud tagama päästjatele nende tööks võimalikult ohutud töötingimused ning kvalifitseerimise tingimuste eesmärk on leida usaldusväärsed ja majanduslikult tugevad pakkujad, kes on võimelised hankelepingut täitma. Kaebaja on üksnes veoautode remontija. 5

(10)3-15-2397 9.
  1. Kuna kaebaja jäeti kvalifitseerimata päästesõidukite tootmise ja/või päästesõidukite remondi eelneva kogemuse puudumise tõttu, on asjakohtu viidata lepingutele kohaldatavatele sätetele. 9.
  2. Kuigi kaebuse eesmärk on kaebaja kvalifitseerimata jätmise, mitte hanketeate vaidlustamine, tuginevad kõik kaebuse väited kvalifitseerimise tingimuste kummutamisele. 9.
  3. Kaebaja esitatud kutsetunnistused ei tõenda tema kogemusi praeguse vaidluse tähenduses.
  4. Kolmas isik ei ole kohtumenetluses oma seisukohta avaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Vaidlus poolte vahel on hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 (VAKO toimikus sisukorra punkti nr 9 all) tõlgendamise osas ning selles, kas vastustaja on õigesti jätnud kaebaja tingimustele mittevastavuse tõttu kvalifitseerimata. Sellest, kas kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane või mitte, oleneb ka, kas õiguspärane oli kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine hanke
  6. osas.
  7. Vastustaja (hankija) avaldas 25.06.2015 riigihangete registris hanketeate „Avariiliste päästesõidukite remont“ (viitenumber 164557). Hange on jaotatud kaheks osaks (I osa päästesõiduki Scania P 340 CB 4x4 HHZ remont ja II osa päästesõiduki Scania P 94 GB 4x2 NZ220 remont). Vastustaja esitas hanketeate osa III punktis 2.3)

§ 41

lg 1 p 2 alusel pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks kvalifitseerimise tingimused. Vastava sätte alapunktis 2 nähti ette: „Pakkuja peab olema viimase 3 (kolme) aasta jooksul nõuetekohaselt täitnud: vähemalt 2 (kaks) käesoleva riigihanke lepingu esemega (päästesõidukite tootmine ja/või remont) sarnast müügitehingut, alates maksumusest 60 000 (kuuskümmend tuhat) EUR käibemaksuta iga müügitehingu kohta või vähemalt 1 (ühe) käesoleva riigihanke lepingu esemega sarnase müügitehingu, alates maksumusest 120 000 (sada kakskümmend tuhat) EUR käibemaksuta“. Vaidlus on tõusetunud selle üle, kas vastustaja seadis kvalifitseerimise tingimuseks üksnes päästesõiduki tootmise ja/või remondiga seotud müügitehingute tegemise ning kas sellele sarnasteks müügitehinguteks saab pidada ka kaebaja esitatud veokite remondi müügitehinguid. Muudele kvalifitseerimise tingimustele vastavuse üle poolte vahel vaidlust pole. 13. Kaebaja ei ole hanketeates sätestatud kvalifitseerimise tingimusi vaidlustanud ning pärast pakkumuste esitamist ei ole see ka enam võimalik (

§ 121lg 1 teine lause).

Kaebaja leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga jätnud ta ebaõigesti kvalifitseerimata, kuna kaebaja vastab hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 tingimusele. Samuti väidab ta, et hanketeates esitatud kriteeriumit tuli mõista tavatähenduses ning et päästeautode ning nende remondi puhul pole muude sama marki veoautodega võrreldes erisusi, mis välistaks kaebaja kvalifitseerimise. Kaebaja on seisukohal, et vastab eelnevalt tsiteeritud tingimusele, kuna on viimase kolme aasta jooksul viinud läbi päästesõidukite tootmise ja/või remondiga sarnaseid müügitehinguid, milleks saab hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 mõttes kaebaja hinnangul pidada ka tema poolt näidatud veokite remondi müügitehinguid. Vastustaja hinnangul oli kvalifitseerimise tingimuseks viimase kolme aasta jooksul just konkreetselt päästesõiduki tootmise ja/või remondiga seotud müügitehingute tegemine. 14.

§ 39

lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või 6

(10)3-15-2397 taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.

§ 41

lg 1 loetleb andmed ja dokumendid, mille esitamist võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hanketeates nõuda. See hõlmab ka andmeid olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta (

§ 41lg 1 p 2). 15. Kohus nõustub kaebajaga, et kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel on kohaldatav Ts

ÜS § 75 lg 2 teine lause, mille kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, vaid on suunatud avalikkusele, tõlgendada nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kohus nõustub seejuures aga käesoleval juhul tingimuse tõlgendamisega viisil nagu on seda teinud vastustaja ning VAKO, st et vastustaja on hanketeate osa III punkti 2.3) alapunktis 2 kvalifitseerimise eelduseks seadnud pakkuja poolt eelnevalt just päästesõidukite tootmise ja/või remondiga seotud müügitehingute tegemise.

  1. Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja keeleline tõlgendus vaidlusaluse tingimuse osas oleks õige juhul, kui vastustaja ei oleks sulgudes täpsustanud, mida ta peab riigihanke lepingu esemega sarnaseks müügitehinguks. Praegusel juhul on selline täpsustus („päästesõidukite tootmine ja/või remont“) esitatud. Kuigi sulgudes märgitud täpsustus on asetatud sõnapaari lepingu esemega järel, ei saanud kaebaja pidada sulgudes märgitud täpsustust lepingu esemeks, vaid tuleb mõista, et sulgudes täpsustas vastustaja, mida ta peab silmas „sarnaste müügitehingute“ all. Hanketeate kohaselt on hanke
  2. osas sõlmitava hankelepingu esemeks „päästesõiduk Scania P 94 GB 4x2 NZ220 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste kõrvaldamine HD-s sätestatud tingimustel ja korras“. Seega ei ole mõistlik järeldus, et sulgudes täpsustatakse hankelepingu eset ennast, vaid oleks pidanud järeldama, et vastustaja on sulgudes täpsustanud, mida ta peab silmas lepingu esemega (s.o. päästesõiduk Scania P 94 GB 4x2 NZ220 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste kõrvaldamine) sarnaste müügitehingute all. Lepingu ese on eeltoodud tsitaadist nähtuvalt piisava täpsusega määratletud ning pole loogiline, et selle täpsustamiseks või selgitamiseks oleks lisatud sulgudesse sõnad „päästesõidukite tootmine ja/või remont“, mis on üldisem mõiste lepingu esemena määratletust. Hankelepingu eseme sõnastusest ilmneb selgelt, et silmas ei peeta sõidukite tootmist. Seetõttu on kohus arvamusel, et sulgudes esitatud sõnastusega on hankija soovinud täpsustada sarnaste tehingute mõistet ning on pidanud tingimusele vastavaks pakkujat, kellel on nõutav kogemus päästeautode remondil ja/või tootmisel.
  3. Ühtegi kvalifitseerimise tingimust ei saa vaadelda eraldiseisvana ülejäänud hanketeates sisalduvast informatsioonist ning tingimuse mõtet tuleb selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-1495, p 18). See tuleneb ka

§ 39lg-st 1.

Kvalifitseerimise tingimuste esitamise eesmärk on tagada, et pakkumusi esitaksid isikud, kelle puhul on hankijal piisav põhjus eeldada, et nad pakkumuse parimaks osutumisel suudavad hankelepingu nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita ning välistada pakkumuse esitamine nende poolt, kes pakkujas sellist usaldust ei tekita. 18. Isegi, kui nõustuda kaebaja väitega, et hanketeate osa III punkti 2.3) alapunkti 2 sõnastus on ebaselge, nähtub selle lisast (Vorm II; VAKO toimikus sisukorrapunkti 8 all) selgelt, et ka kaebaja ise on hankelepingu esemega sarnaseks teenuseks pidanud päästesõidukite tootmise ja/või remondiga seonduvaid müügitehinguid. Nimelt sisaldub Vormis II pakkuja kinnitus järgmises sõnastuses: „Kinnitame, et oleme viimase 3 (kolme) aasta jooksul nõuetekohaselt 7

(10)3-15-2397 täitnud alljärgnevaid käesoleva riigihanke hankelepingu esemega (päästesõidukite tootmine ja/või remont) müügitehinguid:[---]“. sarnase teenuse Hankedokumentidest tervikuna ilmneb praegusel juhul, et hankija eesmärk on päästesõidukite remont. Vastustaja on nii vaidlustusmenetluses vaidlustusele vastates (vastus VAKO toimikus) kui ka kohtumenetluses rõhutanud päästeautode eripära võrreldes sama marki tavaliste veoautodega. Vastustaja on, viidates dokumendile „Päästeameti põhiautoode kontseptsioon aastani 2024“ (tl 60–68) osutanud ka päästetööde olemuslikule eripärale, samuti ka sellest tulenevalt vajadusele tagada päästevõimekus ning päästjatele võimalikult ohutud töötingimused. Vastustaja on selgitanud, et päästeautode funktsioonist tulenevalt seisneb spetsiifikaga eripärases pealisehituses, sh varustatuna integreeritud veesüsteemi ja pumbaga. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on kohtumenetluses esitatud seisukohas märkinud täiendavaid nõudeid, mida hankedokumentides esitatud ei ole (nt selgitused pumba paigaldamise kohta). Kohtu hinnangul ei ole tegemist täiendava nõude või tingimuse kehtestamisega, vaid vastustaja argumentidega väite kinnituseks päästesõidukite eripära kohta võrreldes sama marki muude veokitega. 19.

§ 56

lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta. Ka kohtupraktikas on leitud, et elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida selgitusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2011 otsus kohtuasjas 3-11-1452, p 18). Seega, kui kaebajale jäi kvalifitseerimise tingimus ebaselgeks, pidanuks ta küsima vastustajalt täpsustust konkreetse sätte kohta. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada hanketeate vaidlusalust tingimust. Pole vaidlust selle üle, et kaebaja pole küsinud vastustajalt vastava tingimuse osas selgitusi. 20.

§ 39

lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et vastustaja küsis kaebajalt enne vaidlustatud otsuse tegemist e-riigihangete keskkonna teabevahetuse lehel „Küsimused pakkujale“ selgitusi Vormil II loetletud tehingute osas ning palus iga tehingu kohta eraldi välja tuua päästesõiduki remondile sarnase maksumuse. Ka pärast vastava päringu tegemist ei esitanud kaebaja vastustajale teavet päästesõidukite remondi või tootmisega seonduvate tehingute kohta ning asus seisukohale, et avariiliste veoautode müügitehingud vastavad hanketeate osa III punktis 2.3) alapunktis 2 toodud tingimustele. Seejuures on vastustaja ka vastava päringuga selgitanud omapoolset tõlgendust hanketeate osa III punkti 2.3) alapunkti 2 kohta. Pole vaidlust, et vastustaja on palunud täpsustusi pakkujal esitada (vt ka VAKO toimikus, kvalifitseerimise protokolli lisa 1, lk 4/9).Samuti selle üle, et kaebaja pole tehinguid päästesõidukitega teinud. 21.

§ 39

lg-s 41 on sätestatud, et kui pakkuja või taotleja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kaebaja ei esitanud vastustajale dokumente, mis tõendaksid müügitehinguid seonduvalt päästesõidukite tootmise või remondiga, seega on vastustaja vaidlustatud otsusega õiguspäraselt jätnud kaebaja kvalifitseerimata. 22. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust põhimõte, et kui kvalifitseerimistingimus on hanketeates sõnastatud mitmetimõistetavalt, tuleb sellist kvalifitseerimistingimust tõlgendada 8

(10)3-15-2397 laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-3081, p 12). Kohus leiab eeltoodud põhjendustest lähtudes, et hanketeate vaidlusalune tingimus ei ole mitmetimõistetav ning seetõttu ei ole praegusel juhul põhjendatud ka laiendav tõlgendamine.
  1. Kaebaja esitas Vormil II vastustajale hanketeate osa III punkti 2.3) alapunkti 2 nõuetele vastavuse tõendamiseks teabe kahe avariiliste veoautode müügitehingu kohta kogumaksumusega 224 400 eurot. Kaebaja hinnangul ei erine tema senine kogemus veoautode remondil päästeautode remondist. Kuna hankelepingu esemeks on päästesõidukite remont, on mõistetav, et vastustaja seab kvalifitseerimise tingimuseks sarnaste tehingute tegemise kogemuse ning seega saab sarnaseks müügitehinguks vaidlusaluse hanketeate mõttes pidada üksnes päästesõidukite remontimise või tootmisega seonduvaid töid. See järeldub tingimuse sõnastuse tekstilisest analüüsist koostoimes hanke eesmärgiga.
  2. Vastustaja on päästeautode remondi eripära väites esitanud ka standardid tuletõrje- ja päästeteenistuse sõidukite nomenklatuuri ja tähistuse (tl 69–74), üldnõuete – ohutus ja jõudlus (tl 75–107) ning püsipaigaldatud seadmed. Ohutus ja jõudlus (tl 108–134) kohta. Kaebaja sõnul sisaldavad need standardid normatiivseid, standardiseeritud tehnilisi kirjeldusi. Samalaadsed standardid on kõigi üldlevinud mehhanismide ja suurema ohu allikate, sh veokite kohta, eesmärgiga kehtestada ühetaolisuse ja võrreldavuse kriteeriumid. Kaebaja väidab, et vastustaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda eritingimusi päästeautode ja nende pealisehitiste, sh püsipaigaldatud seadmete remondi teostaja pädevuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole tegemist asjassepuutumatute tõenditega. Esitatu veenab päästesõidukite eripäras, kuna vastasel korral poleks spetsiaalseid standardeid nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil peetud vajalikuks kehtestada. Standarditest koos kohtumenetluses esitatud seletustega ning hankedokumentidega järeldub päästesõidukite eripära nende funktsionaalsuse ja varustatuse osas. Vastustajal hankijana oli otsustusruum, millised nõuded ta pakkujale kehtestab ning sõidukite spetsiifiliste omaduste tõttu ei saa põhjendamatuks pidada vastustaja poolt kvalifitseerimise tingimuse kitsamalt määratlemist (päästeautode remont/tootmine) ega sellest nõudest kinnipidamist pakkujate kvalifitseerimisel.
  3. Kaebaja väited päästesõidukite remontimise tööde teostamise võimalikkuse kohta alltöövõtu korras ei ole asjakohased, kuivõrd selle lubatavuse osas poolte vahel tegelikult vaidlust ei ole. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale ka võimalike alltöövõtjate poolt tehtud vastavaid müügitehinguid.
  4. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja kvalifitseerimata jätmisel tõlgendanud hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 kooskõlas tingimuse sõnastuse ja mõttega. Esitatud dokumentide põhjal ei saanud vastustaja teha järeldust kaebaja vastavuse kohta hanketeate osa III p 2.3) alapunktis 2 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele ning vastustaja käskkiri kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane ja kooskõlas hanketeate osa III p 2.3) alapunktiga 2,

§ 39lõikega 6 ja § 3 punktiga 2 ning kaebaja õigusi sellega ei rikuta.

Tulenevalt

§ 39

lõikest 7 ja

§-st 50 ei saanud kaebaja pakkumus eduka pakkumuse kindlakstegemisel osaleda, mistõttu on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane ning kaebaja õigusi sellega rikutud ei ole. Samuti on VAKO kohtu hinnangul õigesti tõlgendanud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu ning VAKO otsus, millega jäeti kaebuse esitaja vaidlustus rahuldamata, on põhjendatud. 27. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 9

(10)3-15-2397
  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta ega taotlenud nende väljamõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
  2. Kaebaja on koos 20.10.2015 kaebuse täiendusega esitanud võõrkeelsed tõendid (tl 140– 143), mis avalduse lisade loetelust nähtuvalt kujutavad endast kaebaja töötajatele omistatud erialase koolituse tunnistusi. Vaidlus poolte vahel kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse üle on selles, kas tema varasemast kogemusest välja toodud tehingud on käsitletavad sarnaste tehingutena hanketeates esitatud tingimuse mõttes, mitte selle üle, kas tema töötajad oleksid suutelised hankes ette nähtud töid tegema. Seega ei ole esitatud tõendid asjassepuutuvad ning kohus ei ole pidanud vajalikuks nõuda kaebajalt nende tõlkeid (HKMS § 81; § 62 lg 2). Nimetatud tõendid tuleb kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.