Obsah (4)

§ 1§ 2§ 11§ 13

1 2-15-9191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-15-9191 Otsuse tegemise aeg ja koht 22 oktoober 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Hooneühistu Jõhvi Rumba

§ 1

lg.1 kohaselt on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust.

§ 2

lg.1 kohaselt hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga.

§ 11

lg.1 p.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma liikmemaksu

§-s 13 kindlaksmääratud ulatuses.

§ 13

kohaselt hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Hooneühistu liige ei ole kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Liikmemaksumäär on ainukasutuses olevatele hooneosadele vastav murdarv väljendatuna hariliku murruna. Liikmemaksumäärade summa on

1. Liikmemaksumäär iga liikmesuse kohta määratakse kindlaks hooneühistu põhikirjas.
2. Hageja on tõendanud, et liikmemaksu määra arvestus on reguleeritud hooneühistu põhikirja p.21 ning 26 –
3. Seega pidi olema kostjale piisavalt selge liikmemaksu tasumise kohustus ja liikmemaksu suuruse arvestamise viis. Samuti pidi kostjale olema selge, et hagejal on õigus nõuda maksete tasumisega viivitamise eest viivist 0,2 % viivitatud summalt päevas (põhikirja p.39). Eeltoodust tulenevalt puudus mõistlik vajadus veel täiendavalt liikmetele arveid saata.
4. Kostjale pidi olema selge, et vastavalt põhikirja p-le 47 toimub vähemalt üks kord aastas korraline üldkoosolek ja kutsed saadetakse liikmetele lihtkirjadena nimekirja kantud aadressil (põhikirja p.48). Kohus on seisukohal, et

§-d 1 lg.1 2 lg.1 11 lg.1 p.4 ja 13 panevad liikmele kohustuse olla vähemalt minimaalselt aktiivne ulatuses, et tasuda liikmemaksu vastavalt ühistu üldkoosoleku otsustele. Kostja seda kohustust ei täitnud.

1. Kohtule esitatud teatised (mis olid adresseeritud kostjale) vastavad põhikirja p-s 49 sätestatud tingimustele, so sisaldavad kutses nõutavat informatsiooni koosoleku kohta (tl. 44- 4 46). Samuti on esitanud hageja kohtule teatised selle kohta, et ta on kostjat teavitanud ühistu koosoleku otsuste kohta (tl. 47-49). Kostja nimetatud tõendeid vaidlustanud ei ole ja ei soovinud ka asja arutamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes TsMS §-st 405 lg.1 loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjat informeerinud vajalikul määral üldkoosolekute toimumise ajast ja kohast ning vastu võetud otsustustest.
2. Kostja ei ole esitanud mingit arvestust ega tõendeid, et tõendada oma vastuväidet selle kohta, et nõue on põhjendatud üksnes summas 105 eurot. MENETLUSKULUD
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seoses hagi rahuldamisega jätab maakohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hageja esitas taotluse menetluskulude, so riigilõivu kogusummas 75 eurot ja õigusabikulude summas 50 eurot, kokku 125 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Riigilõivu tasumine on tõendatud kohtule esitatud maksekviitungiga (tl 27). Õigusabikulude suuruse määramisel arvestas kohus asja keerukust ja menetluse kestvust. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik