← Eesti

4-15-3220/14

Obsah (7)§ 29§ 38§ 123§ 57§ 150§ 132§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2015 Paide Väärteoasja number 4-15-3220 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Guido Paju kaebus Politsei- ja P

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  1. Guido Paju kaebus rahuldada.
  2. Menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda (

§ 38lg 1, Kr

MS § 183).

  1. Eesti Vabariigil hüvitada Guido Paju’le riigieelarve vahenditest 871.00 eurot (sellest käibemaks 145.17 €) valitud kaitsja põhjendatud tasu. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Pärnu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 16.04.2015 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,15,006204 karistas kohtuväline menetleja Guido Paju TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses so 300 eurot selle eest, et menetlusalune isik juhtis 16.04.2015 kell 17:53 Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 95.km-l sõidukit xxxxxxx x xxxxreg.märk xxxxxx. Teostas teeseadusega kehtestatud eriloaga erakorralist vedu. Juht esitas Maanteeameti veoloa nr
  2. Juhtis autorongi (haagis xxxxxx xx xxxx, reg märk xxx xx), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 10,449 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 9,737 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 27,537 t, lubatud suurim registrimass 26 t. Autorongi tegelik mass oli 49,415 t, lubatud suurim tegelik mass 44 t. Rikkus LS § 80 lg 1, lg 2, lg 3, TeeS § 35 lg 1, lg 2 ja MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 1109, kood 1111, kood 1119 nõudeid. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Kaebuse esitaja palus vaidlustatud otsus tühistada ning lõpetada tema suhtes väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt palus menetlusalune isik tühistada kiirmenetluse otsus ja teha uus otsus, millega määrata autorongi lubatud üldmassi ületamiseks 1415 kg Väärteoasi 4-15-3220 ning kergendada menetlusalusele isikule määratud karistust. Kaebuses motiivide kohaselt väärteoasjas tõendiks oleval massimõõteseadme kasutamise protokollil puudub protokollija allkiri, mistõttu protokolli kantud andmete õigsus ei ole protokollija poolt allkirjaga kinnitatud. Seetõttu ei ole protokolli näol tegemist usaldusväärse tõendiga. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokolli ei saa tõendina kasutada, tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei lõpeta menetlust käesolevas asjas

§ 29

lg 1 p 1 alusel, esineb alus väärteomenetluses mõistetud karistuse kergendamiseks. Kaebaja ei nõustu kiirmenetluse otsuses märgituga, mille kohaselt autorongi suurim lubatud mass oli 44 000 kg (lubatud suurim üldmass ilma veoloata liiklemisel). Maanteamet on väljastanud menetlusaluse isiku veokile ja kolmele haagisele veoloa kehtivusega alates 09.03.2015. Veoloa kohaselt oli autorongi lubatud suurimaks üldmassiks 48000 kg. Menetlusalune isik esitas veoloa kohtuvälise menetleja ametnikele kontrollimiseks kohapeal paberkandjal. Kohtuvälisel menetlejal puudus seadusest tulenev alus tunnistada kehtetuks Maanteameti, kui haldusorgani poolt menetlusalusele isikule väljastatud veoluba, mille kohaselt autorongi lubatud suurim üldmass võis olla 48000 kg. Eeltoodust tulenevalt oli kohtuväline menetleja kohustatud otsuse tegemisel arvestama asjaoluga, et menetlusalune isik omas kehtivat veoluba, mille kohaselt autorongi suurimaks lubatud üldmassiks oli 48000 kg. Seega oli menetlusaluse isiku poolt juhitud autorongi üldmass ületatud 1415 kg võrra. Pärast kaebuse suhtes kohtuvälise menetleja seisukohaga tutvumist loobus kaebuse esitaja vaidlustamast kaebuses esitatud asjaolu, et kohtuväline menetleja jättis menetlusalusele isikule teatavaks tegemata

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Kaebaja taotles ka õigusteenuse eest tasutud summade väljamõistmist. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega ( tl 39). KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja hinnangul puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. G.Paju'le koostati kiirmenetluse otsus nr 10220132652154, mille pöördel on kolmes keeles (eesti-, vene- ja inglise keeles) ära toodud

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. G.Paju on tutvunud eesti keelsete menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega ja kinnitanud seda samas lahtris oma allkirjaga. Samuti on G.Paju menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil "allkirjad" lahtris kinnitanud, et

§-s 19 sätestatud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud. Kohtuväline menetleja ei nõustu, et massimõõteseadme kasutamise protokolli ei saa tõendina kasutada protokollija allkirja puudumise tõttu. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Vaidlusalusest protokollist nähtuvalt on protokollile alla kirjutanud haldustoimingu teostanud Erki Radu, kes protokolli kohaselt ongi olnud mõõtja. Seega on haldustoimingu teostamisel järgitud HMS §-s 18 sätestatud protokolli koostamise nõudeid, kuivõrd protokolli koostaja on sellele ka alla kirjutanud, kinnitades protokolli kantud andmete õigsust. Allkirja puudumine protokollija lahtris on põhjendatud, kuivõrd haldustoimingu teostaja ei kasutanud protokollija abi haldustoimingu dokumenteerimisel (HMS § 18 lg 3 protokollile kirjutab alla selle koostanud isik). Seega ei ole tegemist protokolli koostamise nõuete rikkumisega ega ka väärteomenetlusõiguse rikkumisega, rääkimata olulisest rikkumisest. Ekslik on seisukoht, et kohtuväline menetleja on õigusvastaselt tunnistanud kehtetuks Maanteeameti poolt väljastatud veoloa, samuti et menetleja oli kohustatud otsuse tegemisel arvestama asjaoluga, et menetlusalune isik omas kehtivat veoluba, mille kohaselt autorongi suurimaks lubatud üldmassiks oli 48000 kg, mitte 44000 kg. Kohtuväline menetleja ei ole tunnistanud Maanteeameti poolt 09.03.2015 väljastatud veoluba nr 1015074407 kehtetuks, vaid on põhjendatult jätnud sellega arvestamata. Kuivõrd menetlusaluse isiku poolt ei olnud korraga kõik TSM 21.05.2001 määruse nr 51 § 7 lg-s 4 sätestatud nõuded täidetud oli veoluba kehtetu. Menetleja oli kohustatud jätma selles märgitu tähelepanuta ja sõiduki masside ning teljekoormuste kontrollimisel võtma aluseks MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 koodides 1109, 1111 ja 1119 sätestatud lubatud suurima tegeliku massi, mootorsõiduki lubatud suurima registrimassi ja mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurimad teljekoormused. Väärteoasjas kogutud tõendid on usaldusväärsed, mõõtetulemused on jälgitavad ja mõõtmised on teinud pädev mõõtja kasutades nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgides asjakohast mõõtemetoodikat. G.Paju käitumine on õigesti kvalifitseeritud väärteona TeeS § 40'1 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 2

(5)Väärteoasi 4-15-3220 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Samuti on menetleja lähtunud karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel

§-s 133 loetletud küsimused. 2. Kohtuväline menetleja on Guido Paju suhtes kohaldanud kiirmenetlust.

§-s 55 sätestatud kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.

§ 57lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust.

See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on toime pannud väärteo või mitte. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-9-05). See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Isiku vastutusele võtmiseks on kohtuvälise menetleja otsuses lisaks rikkumise kirjeldamisele vajalik viidata ka paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega õigusaktile ja -normile, milles vastav kohustus on fikseeritud. See tagab süüdistuse konkreetsuse ja kaitseõiguse ning väldib võimalikke vaidlusi selle üle, millise konkreetse kohustuse rikkumises isikut süüdistatakse (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-25-06).

  1. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses kvalifitseerinud Guido Paju tegevuse väärteona TeeS § 401 lg 1 järgi. TeeS § 40¹ lg 1 sätestab vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjelduse kohaselt juhtis Guido Paju 16.04.2015 kell 17:53 ajal Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 95 km-l sõidukit xxxxxx x xxx registreerimismärgiga xxxxx. Teostas teeseadusega kehtestatud eriloaga erakorralist vedu. Juht esitas Maanteeameti veoloa nr
  2. Juhtis autorongi (haagis xxxxx xx xxxx, reg märk xxx xx), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 10,449 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki IIItelje tegelik teljekoormus oli 9,737 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 27,537 t, lubatud suurim registrimass 26 t. Autorongi tegelik mass oli 49,415 t, lubatud suurim tegelik mass 44 t. Rikkus LS § 80 lg 1, lg 2, lg 3, TeeS § 35 lg 1, lg 2 ja MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 1109, kood 1111, kood 1119 nõudeid. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuses märgitud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas menetlusalune isik on TeeS § 40¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud või mitte.
  3. Mootorsõidukijuhi karistamiseks TeeS § 40¹ lg 1 järgi peab juht juhtima normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustavat sõidukit või liiklema suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Osundatud sättes kirjeldatud nõuded peavad tulenema õigusnormist, milles vastav nõue/kohustus on fikseeritud ning kohtuvälise menetleja otsuses tuleb need normid märkida koos teokirjelduse asjaoludega millest nähtub, et juht ei ole õigusnormis ettenähtud kohustust täitnud. Kohtuväline menetleja on väärteokirjelduses muu hulgas märkinud, et G.Paju juhtis autorongi, mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 kehtestatud väärtusi ning milline oli mootorsõiduki II ja III-telje tegelik teljekoormus, mootorsõiduki tegelik mass, autorongi tegelik mass ning milline oli vastav kehtestatud väärtus. Samas on väärteokirjelduses ka märgitud, et menetlusalune isik teostas teeseadusega kehtestatud eriloaga erakorralist vedu ning esitas Maanteeameti veoloa nr
  4. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, lg 2, lg 3, TeeS § 35 lg 1, lg 2 ja MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 1109, kood 1111, kood 1119 nõudeid. 3

(5)Väärteoasi 4-15-3220 5.
  1. LS (16.04.2015 kehtinud redaktsioonis) § 80 lg 1 sätestas üldnormina, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi 2 ja 3 lõige sätestasid, et kui sõiduki (kas veosega või veoseta) mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, siis võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §-ga 35 kehtestatud korras ning et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud väärtused on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr
  2. TeeS (16.04.2015 kehtinud redaktsioonis) § 35 lg 1 sätestas, et erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse ning sama paragrahvi teine lõige sätestas, et avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. TeeS § 33 lg 4 kohaselt nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Nimetatud väärtused on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42, mille lisa 1 kood 1109, kood 1111 ja kood 1119 rikkumist kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule muu hulgas ette heidab. Osundatud määruse lisa 1 kood 1109 sisaldab neljas punktis kokku 16 alapunktis erinevaid autorongi lubatud suurima tegeliku massi nõudeid, kood 1111 sisaldab mootorsõiduki lubatud suurima registrimassi nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt ette nähtud täismass ja ei tohi ületada eelmärgitud koodi 6-s alapunktis märgitud suurusi ning kood 1119 sisaldab neljas alapunktis nõudmisi mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurimale registrikoormusele. Osundatud liiklusseaduse ja teeseaduse normidest nähtub, et liikleva sõiduki, olgu koormaga või koormata, suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormusega on vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitatud, kuid samas on sätestatud ka võimalus eriloaga ja eritasu eest teostada erakorralist vedu ja sõitu, mille korral suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab ministri kehtestatud mõõtmeid ja koormusi. Kiirmenetluse otsuse väärteokirjelduse kohaselt teostaski menetlusalune isik teeseadusega kehtestatud eriloaga erakorralist vedu ning esitas menetlejale Maanteeameti veoloa nr
  3. Eelosundatud teeseaduse ja liiklusseaduse sätted lubasid liigelda raskekaalulise veosega sõidukiga, mille massid või teljekoormused ületavad majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi juhul, kui selleks on välja antud eriluba. Ei väärteokirjeldusest ega ka kiirmenetluse otsuses osundatud õigusnormidest pole võimalik aru saada, miks ja millistele asjaoludele tuginedes heidab menetleja menetlusalusele isikule ette autorongi juhtimist, mille teljekoormused, mootorsõiduki tegelik mass ja autorongi tegelik mass ületasid majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 kehtestatud väärtusi olukorras, kus teokirjelduse kohaselt teostas menetlusalune isik teeseadusega kehtestatud eriloaga erakorralist vedu ning esitas menetlejale ka vastava veoloa. Samuti pole otsuses märgitud ning seetõttu pole võimalik ka aru saada, millise konkreetse MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodide 1109, 1111 ja 1119 alapunktides sätestatud kohustust/keeldu menetlusalune isik rikkus. Kiirmenetluse otsuses peavad kajastatud olema kõik andmed hindamaks, kas objektiivne ja subjektiivne teokoosseis on täidetud. Kuigi kohtumenetluses (vastuses kaebusele) kohtuväline menetleja täiendavalt selgitas, mis asjaoludel ja õigusnormisele toetudes jättis ta arvestamata Maanteeameti väljastatud veoloa nr 1015074407, kuid neid õigusnorme ega väärteo toimepanemise tuvastamiseks olulisi asjaolusid kiirmenetluse otsuses kajastatud ei ole. Seetõttu ei saa nimetatud normid ja asjaolud olla ka menetlusaluse isiku karistamise aluseks TeeS § 40¹ lg 1 järgi. Menetlusalune isik tunnistas, et tema juhitud autorongi üldmass ületas 1415 kg võrra veoloal lubatud suurimat üldmassi 48000 kg, kuid nimetatud asjaolu ei ole kohtuväline menetleja kiir4
(5)Väärteoasi 4-15-3220 menetluse otsuse kohaselt menetlusalusele isikule süüks pannud. Seetõttu ei saa ka nimetatud asjaolu olla aluseks menetlusaluse isiku karistamisele TeeS § 40¹ lg 1 järgi. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust sellega, et ta väljus karistuse määramisel kiirmenetluse otsuses märgitud väärteokirjelduse piiridest. Kuna kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud väärteokoosseisule vastava teo, on see väärteomenetlusõiguse rikkumine toonud kaasa põhjendamatu otsuse. Sellest tulenevalt tunnistab kohus selle rikkumise

§ 150lg-le 2 tuginedes väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.

Kohus ei saa kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja menetlusõiguslikku rikkumist kõrvaldada, kuna on kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates seotud kiirmenetluse otsusesse kantud teokirjeldusega. Kohtul on küll kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Menetlusalust isikut ei tohi karistada teo eest, mida ei ole kiirmenetluse otsuses kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 132

p-st 3, §-dest 133-135 leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ning väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

6. Kuna kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, puudub alus ja vajadus analüüsida ja hinnata mõõteseadme kasutamise protokolli tõendina lubatavust, samuti G.Paju’le süüks pandud teo subjektiivset külge. 7.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 181 alusel tuleb väärteomenetluse kulud jätta riigi kanda. Menetlusalune isik on esitanud taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks summas 871 eurot koos käibemaksuga. Menetlusalusele isikule on seoses käesoleva väärteoasja menetlusega osutanud õigusabi advokaat Andi Tubin tunnihinnaga 130 eurot. Kaitsja on õigusabi osutanud 5 tunni ja 35 minuti ulatuses, millest 2 tundi ja 45 minutit kulus väärtoeasja materjalidega tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks ning 2 tundi ja 50 minutit kulus kohtuvälise menetleja seisukohaga tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele ning kohtukõne teeside koostamisele. Kohus leiab, et õigusabile kulunud aeg on käesoleva väärteo asjaolusid arvestades põhjendatud ning kaitsja tunnitasu ei ole ülemäära kõrge.

§ 23

alusel tuleb menetlusalusele isikule riigieelarve vahenditest hüvitada kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 871 eurot (sellest käibemaks 145.17 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.