Obsah (7)

§ 635§ 636§ 637§ 638§ 655§ 195§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-4352 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2015.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteühistu Tuuslari 14 hagi OÜ Sire

) § 635 lg 1 tulenevalt kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (tegema töö), tellija aga maksma selle eest tasu.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. Valminud töö tuleb tellijale üle anda (

§ 636

), tellijal on tasu maksmise kohustus (

§ 637

) ja töö vastuvõtmise kohustus (

§ 638

).

§ 655

lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Tasunõue muutub sissenõutavaks juhul, kui töö on tellija poolt vastu võetud (

§ 637lg 4).

Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on võimalus olnud asi üle vaadata (

§ 637lg 5) 8.

Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 1.2 kohaselt oli tööde maksumus töövõtja poolt 25.07.2014.a esitatud hinnapakkumise alusel 35 379, 50 eurot. Lepingu p 1.3 kohaselt on tööde täielik loetelu (mahud, liigid, sisu) nende maksumus märgitud hinnapakkumises, mis on lepingu lahutamatu osa (tl 17-19). Lepingu eeldatav eelarve oli seega 35 379, 50 eurot. Poolte peamine vaidlus tuleneb asjaolust, et töövõtja avastas lisatööde tegemise vajaduse, mis nõudis tellijalt ka täiendava tasu maksmist. Sellest tellija keeldus. Eelarve kujutab endast töövõtja koostatud töö maksumuse kalkulatsiooni. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt tehtud kulutuste (materjali kulu) eest. Poolte sõlmitud töövõtulepingus sisaldus tööde eelarve töövõtja poolt enne töövõtulepingu sõlmimist tehtud hinnapakkumises. Hinnapakkumine on antud ning materjali ja tööde mahu puhul on lähtutud hageja esitatud andmetest, mille kohaselt on katuse üldpind 840 m2 . Seda asjaolu hageja ei vaidlusta. Tööde teostamise käigus selgus, et töövõtjale esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ning katuse üldpind on 1040 m2. Ka selles osas vaidlust ei ole. Täiendav töö, mida tuli kostjal teha, ei olnud käesoleva töövõtulepingu objektiks ning hagejal tellijana tuli kohtu arvates tasuda 200 m2 osas katuse paigaldamise eest lisatasu. 5 Eelarves sisalduv ekslik kalkulatsioon või teatud töö väljajäämine eelarves loetletud tööde hulgast toob kaasa lepingu objektiks mitte oleva lisatöö tegemise vajaduse, mida tellija saab töövõtjalt nõuda üksnes lisatasu maksmise eest. 9. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostjal on

§ 195

lg 5 tulenev kohustus tagastada hagejale viimase poolt kostjale materjalide ja teostatud tööde eest enam makstud 2 853.19 eurot. 9.1 28.07.2014.a esitatud arve nr 14001 esitatud arve alusel tasus hageja materjalide eest kokku 13 000 eurot. Viidatud arve sisaldas üksnes materjalide maksumust. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja ei ole materjalide eest tasutud ulatuses kulutusi teinud. 25.08.2014. a esitas kostja hagejale tasumiseks arve nr 250814-1 teostatud tööde eest tasumiseks summas 7 260, 75 eurot. Selle aluseks on poolte vastu võetud osa tööde üleandmise vastuvõtmise akt nr 1 25.08.2014.a . 27.08.2014.a tasus hageja viidatud arve. Kuna hageja võttis aktis loetletud tööd vastu (kohus eeldab, et tööd vaadati üle,

§ 637

lg 5), pretensioone ei esitatud teostatud tööde mahu ega kvaliteedi osas, esitatud arve on tasutud, leiab kohus, et hageja nõustus aktis märgituga (st teostatud tööde ja nende hinnaga). 9.2 Kostja viitab põhjendatult poolte vahel sõlmitud lepingu p 5 sätestatud täiendavale tingimusele, mille järgi kui töövõtja tööde teostamise käigus avastab vajaduse teostada eelarves mitte ette nähtud täiendavaid töid ning seoses sellega suurendada eelarvet, on töövõtja kohustatud sellest tellijat informeerima. Kui tellija keeldub täiendavate tööde eelarvesse kandmisest, on tellijal õigus muuhulgas ühepoolselt leping üles öelda makstes töövõtjale osa teostatud tööde eest (tl 18-19). 9.3 Objektil ehitusjärelevalevet teostanud OÜ RevProEst hinnagul teostas OÜ Sireks Pluss töid 49, 2 % lepingus ettenähtud töödest ning teostatud tööde maksunmus on 17 407, 56 (tl 32). Tööde mõõtühikuna on võetud 1 objekt so Tuuslari 14 terve katus. Hinnagust ei tulene, millistest andmetest (lähteandmed) lähtub RevProEst, kas lepingujärgsest üldpinnast 840m2 või katuse tegelikust suurusest 1040 m

1. Tunnistaja Simo Eierti kinnitusel paigaldati kostja poolt eterniiti 840 m2 so lepingus ettenähtud täismahus, palju protsentuaalselt töid tegemata jäi, ei osanud tunnistaja täpselt nimetada, hinnaguliselt 10-15% (soojustus jäi tegemata ja puistevill paigaldamata) (tl 23). Tunnistaja Svetlana Krõlova (teostas ehitusjärelevalvet obnjektil) selgitas, et esimese etapis teostati tööd 89% kogu katuse pinnast. Katuse pind on üle 1000 m2 (tl 24) Eeltoodu ühtib tunnistaja Simo Eierti ütlustega. Samuti kattuvad tunnistaja ütlused siinkohal arvel 25.08.2014 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis tooduga (lähtudes katusepinnast 840 m2). Kohus juhib muuhulgas tähelepanu lepingu p 4, mille kohaselt vastutavad lepingupooled lepingu tingimuste mittetäitmise korral võrdselt. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et kostja on hagejalt teostatud tööde ja materjalide eest saanud ettemaksuna rohkem ettenähtust, millest tuleneks kohustus tagastada hagejale enamsaadu.
2. Hageja ütles kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles ja sõlmis OÜ-ga Fiola Ehitus 23.10.2014.a töövõtulepingu nr 56 katuse, katuseharjade ja külgnemiste ehituseks ja vihmaveesüsteemi paigaldamiseks (tl 36-37) ja 11.12.2014.a töövõtulepingu nr 58 6 pööningupõranda soojustamiseks (tl 14.01.2015.a (tl 50, 51). 45-46). pööningu soojustustööd lõpetati ja anti üle Hageja leiab, et kostja süül oli korterelamu Tuuslari 14 ajavahemikus
3. oktoobrist 2014 –
4. jaanuarini 2015.a pööningusoojustuseta, mistõttu tekkisid soojakaod ning hagejal tuli soojusenergia eest tasuda rohkem eeldatust. OÜ Viru Energiaaudit NV teosatud aruandest tl 73-136) tulenevalt oleks pööningu soojustuse, katusekatte vahetamise ning küttesüsteemi osalise renoveerimise (automaatika paigaldamine soojussõlmes, küttesüsteemi balansseerimine, torustiku lisasoojustamine, radiaatoritele termostaatventiili paigaldamine) korral (I pakett) eeldatav soojusenergia sääst 24%. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et väidetava soojakao eest on vastutav kostja. Hageja esindaja ei osanud nimetada, kas energiaauditi aruandes toodud muud tingimused, peale katuse vahetuse ja pööningu soojustuse olid Tuuslkari 14 kortermajas täidetud, millest tulenevalt oli hagejal energiasäästu 24% põhjendatud eeldada. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hageja ütles kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles oktoobris 2014.a, OÜ Fiola Ehitus sõlmiti töövõtuleping pööningu soojustamiseks alles detsembris 2014.a. Asjaolusid kogumis hinnates olnuks kohtu arvates hagejal mõistlikum ja majanduslikult otstarbekam nõustuda kostja poolt taotletud lisakuluga. Kohtu hinnagul ei ole väidetava soojakao näol tegemist varalise kahjuga

§ 115ja § 128 mõttes, mille eest on vastutav kostja.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus KÜ Tuuslari 14 hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, menetluskulud jäävad seega hageja kanda. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra , määrab maakohus kulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7