Tsiviilasi nr: 2-14-59616 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-14-59616 Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2015, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 29 lg-s 1 sätestatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. 6. Maakohus ei pidanud õigustatuks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotiavalduse menetlemise käigus on ajutise halduri poolt tuvastatud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on toime pannud KarS § 199, § 414 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsjatasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks. Seega on pankrotivõlgniku kohustusteks kriminaal- ning väärteomenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded.

§ 176

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega pole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka 2

§-s 173 sätestatud kohustusi. Määruskaebus

1. Maakohtu määrusele esitas avaldaja 13.07.2015 ja 21.07.2015 määruskaebused, milles palub maakohtu määrus tühistada.
2. Avaldaja ei nõustu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määratud 1500 euro suuruse deposiidi tasumise nõudega ning märgib, et tal pole võimalik sellist summat maksta. Avaldaja on invaliidsusel alates
3. aastast ega ole võimeline ka pärast vanglast vabanemist tasuma 25 856,06 eurot. Avaldaja on kahel korral taotlenud kohtulahendite tõlkeid vene keelde, kuid maakohus pole avaldajale määrusi tõlkinud. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega lõpetati avaldaja pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, ning mõisteti avaldajalt välja ajutisele pankrotihaldurile määratud tasu ja hüvitatavad kulud. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule avaldaja pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Avaldaja 13.07.2015 määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, 21.07.2015 määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
6. Maakohus on pankrotiavalduse menetlemisel tuvastanud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks, mis võib

§ 29

lg 1 järgi olla aluseks pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 171

lg-ga 11 on kehtestatud

§ 29

lg 1 suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Käesoleval juhul oli avaldaja esitanud koos pankrotiavaldusega maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Kohtul on

§ 171

lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seega on maakohus iseenesest korrektselt nimetatud sättele viidanud ja analüüsinud, kas

§ 171lg 11 mõttes esinevad alused avaldaja pankroti väljakuulutamisest ja võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. 3

§ 171lg 2 p-des 1–5.

Juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt Riigikohtu 27.02.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-1-13, p 11). Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt (tl 27-29) koosnevad pankrotivõlgniku kohustused vaid osaliselt sellistest kohustustest, millest vabanemine pole

§ 176lg 2 kohaselt võlgadest vabastamise menetluse tulemusena võimalik.

Avaldaja kohustuste hulka kuulub lisaks õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuhüviste nõuetele ka riigieelarve tuludesse mõistetud sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasu, Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2010 trahviotsus ja kohtutäituri Hille Kudu täitemenetluse nr 035/2011/2892 kulud. Kolleegiumi hinnangul pole nimetatud kohustused käsitletavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetena, millest vabastamine poleks

§ 176lg 2 kohaselt lubatud.

Seega pole korrektne maakohtu järeldus, et

§ 171

lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral poleks võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetlusega oma kohustustest vabaneda, kuivõrd võlgniku kohustused koosnevad 100% ulatuses

§ 176lg-s 2 nimetatud kohustustest.

Maakohus pole ka põhjendanud, millest tulenevalt on ta sellisele üldistavale seisukohale asunud. Lisaks selguks võlausaldajate nõuete lõplik struktuur alles nõuete kaitsmise tulemusena. 13.

§ 171

lg 11 alusel pankroti väljakuulutamise ega võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise aluseks ei saa olla ka ainuüksi asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses.

§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (

§ 175lg 2 p 2).

See, et avaldaja viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest

§ 175

lg 2 alusel, kuid kinnipidamisasutuses viibimine iseenesest ei anna alust järelduseks, et võlgnik rikub

§-s 173 sätestatud kohustust süüliselt (vt Riigikohtu 27.02.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-113, p 10). Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine pole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Seetõttu isegi juhul, kui võlgnik on kinnipeetav, on tal siiski kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui kohus peab õigustatuks keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast

§ 175

lg 2 p 2 alusel, tuleb kohtul selgitada välja ja põhjendada, milles seisneb

§-s 173 sätestatud kohustuse süüline rikkumine. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ei saa

§ 175lg 2 alusel siiski keelduda, kuivõrd sellist alust sättest ei tulene.

Otsustuse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta teeb kohus

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest arvates, mitte pankroti väljakuulutamisel

§ 171lg 11 alusel. Pankroti väljakuulutamise hetke seisuga 4

§-s 173 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, sest

§ 173reguleerib võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.

Kui kohtumenetluses tuvastatakse, et võlgnik pole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline täitma

§-s 173 sätestatud kohustusi, tuleb kohtul

§ 175

lg 2 p 2 alusel võlgadest vabastamisest keeldumisel põhjendada, millest tulenevalt on selline rikkumine kohtu hinnangul süüline. 14. Tulenevalt eespool märgitust tuleb maakohtu 02.07.2015 määrus

§ 171

lg 11,

§ 176lg 2 ja § 175 lg 2 p 2 väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada.

Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule

§ 171lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks.

Maakohtul tuleb kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maakohtul tuleb seejuures arvestada, et võlgnikult riigieelarve tuludesse mõistetud sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasu, Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2010 trahviotsus ja kohtutäituri Hille Kudu täitemenetluse nr 035/2011/2892 kulud ei ole käsitletavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuhüviste nõuetena

§ 176

lg 2 mõttes, millest vabastamine oleks võlgadest vabastamise menetluse tulemusena õiguslikult välistatud. Pankrotimenetluse kulude väljamõistmise võlgnikult peab maakohus otsustama sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest, juhindudes

§-s 150 sätestatust.

1. Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette ka maakohtu määruste avaldajale tõlkimata jätmist. Avaldaja on esitanud maakohtule 08.06.2015 (tl 84) ja 08.07.2015 (tl 92) taotlused kohtumääruste tõlkimiseks vene keelde. TsMS § 33 lg 4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi taotleja avalduse alusel määrata, et isik vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pole maakohus nimetatud taotlusi lahendanud. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul avaldaja taotlused tõlkeabi saamiseks lahendada ning vajadusel selgitada avaldajale menetlusabi saamise tingimusi ja korda.
2. Avaldaja 21.07.2015 määruskaebuse on maakohus võtnud ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on esitatud TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, kuivõrd avaldaja sai maakohtu määruse kätte 03.07.2015 (tl 91).
3. Seoses määruskaebustes esitatud väidetega lisab kolleegium, et

§ 5

lg 1 järgi võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes samas seaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadusest ei tulene võimalust vaidlustada maakohtu 16.04.2015 määrust deposiiti makstava summa määramise kohta. Maakohus on 15.05.2015 määrusega seega põhjendatult keeldunud 16.04.2015 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. 18. Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm. 5