lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati mõistetud vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.05.2015. 2. Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus A. Novakult riigituludesse välja
lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 585 eurot, advokaadi õigusabikulud summas 360 eurot, joobe tuvastamise kulud 131 eurot.
Novakut tasuma menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 kuu jooksul igakuiste maksetena selliselt, et ühes kuus kuulub tasumisele 107,60 eurot. 1
lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Samas lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-44-15 kohaselt tuleb kolleegiumi arvates tagada kohtumenetluse poolele võimalus teavitada kohut resolutiivotsuse kuulutamisel ka üksnes
lg-s 3 sätestatud õiguse kasutamise soovist ja
lg-t 8 tuleb seega tõlgendada viisil, et sellisel juhul võib kohus esitada põhjendused ka üksnes menetluskulude hüvitamise osas. Tulenevalt
lg-st 2 peab kohus põhjendama kogu menetluskulude hüvitamise otsustust ja
lg 2 alusel on seda võimalik teha ka määruses.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Maakohus leidis, et käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A. Novakul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. A. Novakut on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on A. Novaku käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitas kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet A. Novaku resotsialiseerumise väljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Samas pidas kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
lg 3 sätteid, st määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes on täitedokumendi vabatahtlik täitmine raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühekorraga tasumine A. Novakule ilmselgelt üle jõu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Maakohus on 22.09.2015 määruses õigesti märkinud, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis
lg 3 kohaselt võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Riigikohus on maakohtu poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-44-15 segitanud, et nähes ette alternatiivsed kohtukaebe teed kohtuotsuses lahendatud menetluskulude hüvitamise vaidlustamiseks, ei ole seadusandja selgitanud nende erinevate teede valikukriteeriumi.
lg-s 2 ja § 191 lg-s 1 sätestatud grammatilise tõlgenduse kohaselt, soovides vaidlustada kohtuotsusega lahendatud menetluskulude hüvitamist apellatsiooni korras, tuleb täies mahus järgida apellatsioonimenetluse regulatsiooni, ja soovides vaidlustada sama küsimust määruskaebe korras, tuleb täies mahus lähtuda määruskaebemenetluse regulatsioonist. 6. Praegusel juhul esitas A. Novak
7. Kuivõrd A. Novaku apellatsioonist nähtus aga, et ta soovib vaidlustada kohtuotsust vaid menetluskulusid puudutavas osas, siis pidas maakohus
lg-st 2 tulenevalt võimalikuks esitada menetluskulude hüvitamise põhjendused ülejäänud kohtuotsusest eraldi määruses. Väljaspool käesoleva asja lahendamise piire märgib ringkonnakohus, et juhul kui kohtuotsuses sisalduv kohtumenetluse kulude hüvitamise otsustus vaidlustatakse määruskaebekorras, nii nagu maakohus seda käesoleval juhul tõlgendanud on, tuleb otsuse teinud kohtul juhinduda
See tähendab, et olukorras, kus kohtumääruse koostanud kohus peab esitatud määruskaebust põhjendamatuks, puuduvad tal volitused asuda ise uue määrusega otsustama kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Kui maakohus luges määruskaebuse põhjendamatuks, siis oleks tulnud 22.09.2015 määruses esitada menetluskulude hüvitamise põhjendused ning edastada 10.09.2015 otsus koos 22.09.2015 koostatud põhjenduste ja määruskaebusega ringkonnakohtule. Maakohtu 22.09.2015 määruse põhistavast osast nähtuvalt on maakohus määruses esitanud vaid menetluskulude hüvitamise põhjendused ega ole sisuliselt A. Novaku määruskaebust lahendanud, kuigi resolutsioonis on maakohus ebaseaduslikult märkinud, et A. Novaku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamine on käesoleval juhul ringkonnakohtu pädevuses. Kuivõrd A. Novaku määruskaebus on edastatud koos menetluskulude hüvitamise põhjendustega ringkonnakohtule, siis on ringkonnakohtul kujunenud olukorras võimalik hinnata menetluskulude väljamõistmise põhjendatust ning otsustada määruskaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka määruses esitatuna kuulub kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus olemuslikult kohtuotsuse juurde. Seega tuleneb ka edasikaebekord Harju Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusest. Maakohus on 22.09.2015 määrusega sisuliselt loonud paralleelse määruskaebemenetluse.
lg 3 võimaldab küll kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses, kuid käesoleval juhul on kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatud kohtuotsusega. Seega on vaidlustatav 10.09.2015 kohtuotsus menetluskulude väljamõistmises, mitte 22.09.2015 määrus, millega esitati kohtuotsuse põhjendused. 8. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus A. Novaku määruskaebusega seonduvat. Maakohus on juba märkinud, et
lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kohtul kaaluda menetluskulude vähendamist või menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Samuti on maakohus märkinud, et kuigi A. Novakut on varasemalt kriminaalkorras karistatud, on ta jätkanud õigusvastast käitumist, mis kinnitab ka ringkonnakohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks positiivset toimet A. Novaku resotsialiseerumise väljavaadetele. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. A. Novak ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Märkida tuleb sedagi, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm 3-1-1-105-12). VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, andmeid ei ole selle kohta, et A. Novak ei oleks tervislikel põhjustel 3
§-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 10.09.2015 otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.