4-15-8232/9

4-15-8232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-8232 (2316,15,011213; 2302,14,010133) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu, LS § 223 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Viktor Sidorenko, ik 38409170359, elukoht: XXX Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlusteenistus RESOLUTSIOON
2. Viktor Sidorenko süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
3. Viktor Sidorenko süüdi tunnistada LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Kohaldada KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 223 lg 1 alusel Viktor Sidorenko suhtes lisakaristust, võttes Viktor Sidorenkolt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) kuuks.
5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
6. Kohaldatud lisakaristus, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1 kuulise tähtaja möödumisel.
7. Mõistetud arest 20 (kakskümmend) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.01.
8. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
9. Viktor Sidorenkolt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu nr 2088Ttegemisel tekkinud kulu 105 (ükssada viis) eurot, uuringu 2028T tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, juriidilisele isikule tasutus proovi võtmise ja arstliku läbivaatuse kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, so menetluskulu summas 236 (kakssada kolmkümmend kuus) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul 1 kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Viktor Sidorenko, 4-15-8232, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Viktor Sidorenkole posti teel tema kinnipidamiskoha aadressile.
10. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 28.10.
11. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.09.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1471008 nähtuvalt peeti 01.09.2015 kell 13.02 Tallinnas Sõle 37 maja juures kinni Viktor Sidorenko, kellelt võetud proovis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu nr 2088T kohaselt fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 23.09.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1473862 nähtuvalt on koostatud väärteoprotokoll selles, et Viktor Sidorenko 29.07.2014 kell 20.27 Kopli 69a juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud sõiduki juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada võõrast vara või keskkonda, sõitis tagant otsa pargitud sõiduautole VW Passat registreerimismärgiga XXX, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX ja XXX. Tarvitas narkootilisi või psühhotroopseid aineid – fentanüül –ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik taotlise käitumisega LS § 16 lg 1 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi menetlusalusele isikule saadetud kutse oli kätte saanud menetlusaluse isikuga samal aadressil elav täiskasvanud pereliige. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja läbivaatamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et menetlusalune isik on asja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kohus peab võimalikuks asja arutamist menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kesklinna jaoskonna esindaja taotles karistuseks 7 päeva aresti, välja mõista menetluskulu 105 eurotärakandmist arvestada alates tõkendi muutmisest või karistuse ärakandmisest. Liiklusmenetlustalituse esindaja taotles karistuseks väärtegude kogumis aresti 20 päeva ning välja mõista menetluskulu 131 eurot, samuti kohaldada LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. 2 Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused, kontrollinud uuringuakte, arstlikku kohtutoksikoloogilist hinnangut, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteoasjas nr 2316,15,011213 asuvas joobeseisundi tuvastamise saatekirjas leiduva uuringuakti nr 2800T tulemuse kohaselt on 07.09.2015 tuvastatud, et menetlusaluselt isikult võetud proovimaterjalis on tuvastatud fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli sisaldus, kusjuures menetlusalune isik ise on saatekirja proovi andmise kohta märgitud selgitusse lisanud, et ta tarvitas fentanüüli. Seega on narkootilise aine sisaldumine ja tarvitamine tuvastatud nii uuringuakti järelduse kui ka menetlusaluse isiku süü tunnistamisega. Väärteoasjas nr 2302,14,010133 asuvas joobeseisundi tuvastamise saatekirjas leiduva uuringuakti nr 2028T järelduse kohaselt on 05.08.2014 tuvastatud, et menetlusaluselt isikult võetud proovimaterjalis avastati fentanüüli sisaldus. Arstliku kohtutoksikoloogilise hinnangu kohaselt on kohtutoksikoloogiaekspert asunud seisukohale, et 29.07.2014 kell 21.03 ei esine V.Sidorenkol narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnuseid ega joovet, vaid esinevad jääknähud. Ka selles episoodis on menetlusalune isik oma ütlustes tunnistanud fentanüüli tarvitamist. Väärteomenetluses tuvastatud ained fentanüül ja 3-metüülfentanüül kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on Viktor Sidorenko käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 16 lg 1 kohustuse rikkumises ja LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt põhjustas menetlusalune isik kolmandale isikule kuuluvat kaubikut Peugeot Boxer juhtides liiklusõnnetuse, tekitades varalist kahju Peugeot Boxer omanikule XXX ja VW Passat omanikule XXX. Väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemist ja fotodestnähtuvalt on kaubik Peugeot Boxer tagant otsa sõitnud sõiduautole VW Passaat, milline on löögist paiskunud edasi. Peugeot Boxeril on sedastatavad vigastused esiosal: esimene kaitseraud on muljutud ja viltu, kaitseraua küljes olnud registreerimismärk lahti tulnud ja rippuma jäänud, samuti on muljutud esipaneel ja kapott. VW Passatil on tuvastatavad vigastused tagaosal: tagumine kaitseraud on viltu ja tagumine paneel muljutud. Arvestades taolisi vigastusi sõidukitel saab tulla järeldusele, et mõlemad sõidukid vajavad taastamisremonti. LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus loeb tuvastatuks, et sündmuskohal tuvastatud sõiduki Peugeot Boxer liikumise tagajäörjel on tekitatud varaline kahju nii Peugeot Boxer kui ka VW Passat omanikele. Seega on tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes. Arvestades asjaolu, et sõiduk VW Passat liiklusõnnetuse toimumise ajal seisis, olles pargitud, leiab kohus, et Peugeot Boxeri juhi käitumine on otseses seoses liiklusõnnetuse põühjustamisega ning parkivale sõdukile otsa sõites on Peugeot Boxeri 3 juht rikkunud LS § 16 lg 1 kohustust hoiduda kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada vara või keskkonda. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peeti sündmuskohal sõidukist Peugeot Boxer kinni menetlusalune isik, kes jäi liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukisse ega väljunud sõidukist enne tema kinnipidamist. Menetlusalune isik on temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist tunnistanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteona, lugedes tõendatuks, et LS § 16 lg 1 nõude rikkumisega tekitati varaline kahju kahele isikule. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude, sh ka NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud ning seda nii enne 299.07.2014 toime pandud väärteo toimepanemist kui ka pärast seda. Seejuures on menetlusalust isikut kahel korral karistatud rahatrahviga ja seejärel kahel korral arestiga. Samuti on menetlusalust isikut karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Arvestades seda, et viimase rahatrahvi on menetlusalune isik jätnud tasumata ning väärteoprotokollides leiduvate isikuandmete kohaselt menetlusalune isik pikemat aega ei tööta, siis saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe üheliigilise väärteo toimepanemises ja ühe teiseliigilise väärteo toimepanemises, siis tuleb erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest mõista erinevad karistused. NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on juba samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, kuid menetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Samas peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et üks inkrimineeritavatest süütegudest on toime pandud üle aasta tagasi ning väärteoasi saadeti kohtusse enam kui aasta pärast viimase menetlustoimingu tegemist, mistõttu on oluliselt vähenenud ka avalik menetlushuvi. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuigi selleks olnuks piisav alus juhul, kui süüteod oleks toime pandud üksteisele lähestikku oleval ajaperioodil. Käesoleks ajaks on süüdistatavat samalaadse väärteo toimepanemise eest vahepeal juba karistatud. Sellest tulenevalt mõistab kohus karistuse, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Puutuvalt LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisse peab kohus karistuse määra valikul vajalikuks lähtuda asjaolust, et varalist kahju tekitati kahele isikule. Arvestades aga sõidukite vigastustest järeldatavat eeldatavat kahju ning sõidukite võimalikku jääkväärtust, leiab kohus, et varaline kahju ei saa olla oluline. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks arvestada asjaolu, et väärtegu on toime pandud enam kui aasta tagasi, Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Puutuvalt LS § 223 lg 2 ettenähtud lisakaristusse leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb lisakaristust kohaldada. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ja temal olid tuvastatud narkootilise aine jääknähud. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja temalt võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks. Menetlusesemeks oleva liiklusalase väärteo pani menetlusalune isik toime temale kohtu poolt määratud katseajal. Taolised asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses jätkuvalt ohtlik. Seega arvestades süü suurust ja eripreventiivseid eesmärke, tuleks asuda seisukohale, et oleks kohane kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Samas peab kohus vajalikuks nagu ka põhikaristuse määra tuvastamisel asjaolu, et väärteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta ja väärteotoimikust ei nähtu asjaolusid, mis tingisid kohtuvälise menetlusega viivitamise. Seetõttu 4 leiab kohus, et avalik menetlushuvi on vähenenud ja kohus kohaldab lisakaristust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5